User:Jnikitin

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Juri Nikitin
Esitamise kuupäev: 1. november 2013

Essee

Pärast 2-aastast vaheaega õppimistöös (lõpetasin edukalt ettenähtud 5-aastast integreeritud inseneriõpet ehitusalal 7-me aastaga), otsustasin, et on paras aeg õppida seda, mille vastu huvi tekkis veel keskkooli ajal – IT erialat. Õppeasutuse valik tundus päris loogiline ja lihtne IT kolledž ja suunaks valisin IT arenduse õppekava (arendus on iseenesest väga motiveeriv ja inspireeriv sõna). Koolis esimese aasta õpilastele pakutakse head ülevaadet IT alast aines „Õppingukorraldus ja erialatutvustus“.

Õppingukorraldusega tutvumiseks oli mõeldud üks ja esimene loeng. Ülejäänud seitse andsid ülevaadet IT valdkonna erinevatest aspektidest ja probleemidest.

Esimeses loengus esinesid ülikooli esindajad: õppeosakonna juhataja Inga Vau ning teda toetasid lektor Indrek Rokk ja kvaliteedi juht Merle Varendi. Loengus presenteeriti koolis kehtvaid õppetöö reegleid ja korraldusi. Positiivne oli see, et kuivade eeskirjade illusteerimiseks Inga suutis välja tuua ka nende tähendust reaalses elus. Näiteks, väga kasulik oli näide õppekulude osalise hüvitamise määra arvutamiseks, mille printsiip on kummulatiivne. Arvestades enda eelneva õppimistöö kogemust TTÜs, ma võin julgelt öelda, et presenteeritud info ja kasutatud mõisted (ainepunkt, õppekoormus jne) ei olnud minu jaoks uued, kuid sissejuhatav õppingukorralduse loeng aitas struktureerida enda peas õppeelu korraldust paremini. Ei saa mainimata jätta, et ülikooli esindajad rõhutasid teadmiste saamise väärtust ja kooli olulisuse rolli teadmiste ja kogemuste saamises. Loeng jättis positiivse mulje, vaatamata sellele, et loengu lõpus oli väljendatud ühe õppija tsitaat sellest, et „õpimine on õppija enda asi“. Ma ei saa nõustuda selle väitega, sest usun, et koolis õppimisprotsessis osalevad kaks osapoolt – õpetaja ja õppija ning korraliku õppetöö tulemuse saavutamiseks nende vahel peaks toimuma koostöö.

Teine loeng „Õppimine ja motivatsioon“, mida andis Margus Ernits, andis mõista, et minu arvamus, et õppetöö on õpejõu ja õppija koostöö, ei ole väga väär. Mõlemad õppimisprotsessi osapooled peavad teine teist motiveerima, et saavutada paremat tulemust. Marguse poolt läbiviidud loengust on jäänud meelde kaks põhimõistet: eetika ja motivatsioon. Õppemisprotsessis motivatsioon on väga oluline kahesuunaline nähtus: ilma selleta, et õppur oleks huvitatud loengus käsitlevatest materjalidest, õppejoud ei saa entusiastlikult oma teadmisi ja kogemusi jagada ning vastupidi kui õppejõud pobiseb õppeaine kuiva teooriat, siis õppijal kaob igasugune huvi õppeaine vastu - nii sünnib motivatsiooni suletud ring. Väga hästi oli öeldud sellest, et õppija ja õppejõu ebaeetiline suhtumine õppeprotsessi alandab õppetöö ning kõrgkooli diplomi väärtust. Margus esitas auditooriumile kaks küsimust: esimene oli sellest, mis on õpiväljund. Minu arvates, õpiväljund on eduka õppeprotsessiga kaasnevad tulemused – saadud teadmised, kogemused, oskused. Teine küsimus oli väga praktiline – mis on DevOps. See on tarkvara arendamise metodoloogia.

Kolmanda loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Kõige rohkem meelde jäi see, et Linnas Viik selgitas, et innovatsioon ei ole miski radikaalselt uus. Innovatsiooniks võib olla ka see, mida sina teed teistpidi konkreetsel päeval – näiteks sõidad kooli jalgrattaga auto asemel. Enne seda loengut sain mõistest „innovatsioon“ osaliselt teistmoodi aru – arvasin, et innovatsioon on rohkem uus idee, kuid Linnas põhjendas, et innovatsioon ei ole ainult idee, vaid selle idee kasutusse võtmine ehk idee elluviimisel on väga oluline roll innoratsiooni mõitses. Linnas vaatas arendust innovatsioonina, mille planeerimisel on oluline aru saada arenduse elutsüklist: mis on õige aeg arendusprojekti väljundit turule tuua, mis on toote eluiga, millal toote eksiteerimine turul peab lõppema.

Neljas loeng, mis oli läbiviidud Tarmo Randli poolt, tutvustas IT maailma väga olulise aspekti – küberkuritegu ja kuidas sellega võideldakse. Loengus räägiti sellistest huvitavatest pettuste maailma näidetest (mis Eestis ei ole väga levinud) nagu raha väljapressimine blokeerides kasutaja arvutit, Hiina ärimeeste kättemaksu praktikast konkureeritavate ettevõtete suhtes – kui korraldatakse DDoS küberrünnakut edukama konkurendi kodulehekülje vastu. Esineja rõhutas seda, et kui teie saite küberteo ohvriks, siis ilmtingimata tuleb sellest teavitada politseid: mida rohkem sellistest kuritegudest teavitatakse, seda rohkem on lootust, et inimesed saavad aru küberteo ohtlikkusest ja kiirest levikust maailmas ja konkreetselt Eestis. Kuigi loeng andis head ülevaadet küberkuriteo maailma aspektidest, suurem osa materjalist oli pealtkaudne, mis tekitas rohkem huvi, kui saadud vastuseid. Arvan, et see loeng rohkem sobiks sissejuhatavaks loenguks eraldi õppeainele, kui üldise erialatutuvustuse jaoks.

Viies loeng jättis vastuolulist tunnet. Esiteks loengu nimetus „Elufilosoofia ja IT Eestis“ ei vastanud loengu sisule: IT Eestis ei olnud väga palju mainitud. Esineja enamasti piirdus oma elukogemuse ja eluvaatega. Arvestades seda, et esineja on suure elukogemuse ja teatud eluprintsiipidega inimene, teda oli väga huvitav kuulata. Sarnaselt esimese ja teise loengu esinejatega Andres Käver rõhutas teadmiste ja õppetöö olulisust: mitte ainult IT alal, vaid ka nt majandusteadmiste vajalikkust. Kuigi kui minna tagasi kolmanda loengu teemale, siis mõned loengus käsitlevad küsimused nagu isiklik elu ja suhted ja maksude optimeerimisskeem ei olnud väga eetilised. Hea mulje jättis esineja avatus, kui tema rääkis IT eraettevõtja rollist ja kogemusest.

Kuuenda loengu esinejad olid Eesti kuulsama IT ettevõtte esindajad – Skype’i seire osakonna töötajad. Loengus presenteeriti Skype’i seire osakonna töö spetsifikat ja sellega seotud mõistet. Ühelt poolt oli väga huvitav kuulata proffessionaalide esinemist, kuigi teema oli väga tehniline ja spetsiifiline.

Seitsmenda loengu nimetus oli väga põnev „Kuidas saada suuperstaariks“. Nortal ettevõtte esindajad, Ats Albre, osakonnast, kus tegeletakse avaliku sektori projektidega, ja Helen Piirsalu, ettevõtte personaaliosakonna esindaja, andsid ülevaadet Eesti suurema tarkvara arendamisega tegelevast ettevõttest. Nende esinemine oli väga inspireeriv: rõhutati tiimitöö ja suhtuluse olulisust, kirjeldati, kuidas toimuvad tööprotsessid suures IT ettevõttes. Eriti torkas silma, et Nortal ettevõtte esindajad tõesti väärtustavad oma ettevõtte kultuuri, mille üheks väärtuseks on mõistlikkus. Ei saa mainimata jätta, et loeng oli väga huvitav ka selle poole pealt, et presenteeriti võimalust, kuidas on võimalik saada ettevõttesse praktikale ja hiljem ka tööle.

Viimases loengus Merle Liisu Lindma Skype’i personaaliosakonnast rääkis sellest, et inimene peab olema õnnelik ja elada endaga harmoonias. Tegelikult sellest mainisid ka Nortali ettevõtte esindajad, kes rääkisid töötaja isikliku aja olulisest ja sellest, et nad püüavad teha kõike, et nende töötajad oleksid rahul oma töö ja eluga üldiselt. Merle Liisu tutvustas väga lihtsaid, kuid väga efektiivseid meetodeid, kuidas elus rahuolu saavutada.

Nii lõppes õppingukorralduse ja erialatutvustuse loengute kursus, mis andis head ülevaadet sellele, kuidas mõistetakse IT ala, IT arendust erinevatest vaatenurkadest, IT valdkonna erinevateid aspekte ja probleeme. Kuigi tuleb mainida ka seda, et palju räägiti õõpetööst, kuidas on oluline ennast piidevalt täiendada ja arendada erinevates valkondades. Ei olnud unustatud ka sellised inimlikud aspektid nagu motivatsioon, eetika ja üldine isiklik rahuolu eluga .

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6.) Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.2 ja 5.2.8.1) Vaastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.13. - aine korduv deklareerimine on tasuline. Õppekorralduse eeskirja 5.2.7 kohaselt korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Teenuste tasumäärade kohaselt 2013/2014 õppeaastal Kordussoorituse tasu (REV/OF tudeng) – 20 eurot

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 7.2.1. õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. (Õppekorralduse eeskiri p 1.3.6. ja 1.3.7) Tuleb arvestada sellega, et üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.(Õppekorralduse eeskiri p 3.1.1)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Üliõpilaskoodi viimane number: 30. Seega X=22, Y=19.

Vastus

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.

Teisel semestril esitatakse arve esimese semestri eest, mille summa on (27-22)*50 = 250 eurot. Kolmandal semestril esitatakse kummulatiivne arve ((27-22)+(27-19))*50 = 650 eurot.

Allikas: Loeng: „Õppekorraldus ja sisekord“ 28.08.2013