User:Jolevsoo

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jüri Olevsoo
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2012

Essee


Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengud hakkasid pihta sissejuhatava loenguga, mille käigus siis õppejõud Indrek Rokk, haridustehnoloog – multimeedia spetsialist Marko Puusaar ning õppeosakonna juhtataja Inga Vau seletasid tudengitele, sellest kuidas käib koolielu, mis toimub ning kuidas talitada ühe või teise problemaatilise situatsiooni korral. Räägiti kuhu pöörduda kui tekib mingi õppetööga seotud küsimus ja kellelt saab abi. Samuti esines üliõpilasesinduse esimees, kes rääkis üliõpilasesinduse tööst. Teemaks oli loengul õppekorraldus ja sisekord. Minu arust antud loeng oli väga vajalik kuna rääkis põhimõtteliselt kõik ära, mis võiks esmakursuslasele oluline olla. Räägiti samuti ka Moodle ja Ois e-õppesüsteemidest. Samuti sain ma teada, mis klubid IT-kolledžis on, näiteks robootikaklubi . Samuti räägiti, et huvi korral võivad tudengid ise mingi klubi luua ja miskit huvitavat ja harivat teha.

Järgmises loengus esinesid Skype mehed, kes töötavad Skype Helpdeskis. Peeter Uustal, Peeter Raielo rääkisid, kuidas toimib helpdesk üleüldse. Samuti rääkisid oma tööst ja töökogemusest. Väga huvitav oli ka nende poolt näidatud video selle kohta, kuidas helpdeski töötaja õpetab välja oma kolleegi näidates kui rumalad on kasutajad ja kui võhikud nad on arvuti kasutamises. Antud video näitas seda kui ebaprofessionaalseks võib inimene oma tööpostil minna ja milliseks ei tohi üks õige helpdeski töötaja käituda. Meeste olekust oli näha, et nende töö meeldib neile ning neid oli meeldiv kuulata. Nende loeng oli positiivsust ja nalja täis. Samas sain teada kuidas helpdesk Skypes töötab, mitu inimest Eesti Skype kontoris töötab ja ka seda, et Skype otsib pidevalt oma tiimi uusi inimesi.

Seejärel tuli loengute sarjast mulle vähem huvi pakkunud loeng. Esines Janika Liiv, kes rääkis enda tööst, Ruby on Rails web’i arendus keskonnast ning väga palju stereotüüpidest. See osa, kus ta rääkis enda tööle saamis lugu ja sellest kuidas Ruby on Rails teda valis, mitte vastupidi, oli väga innustav ja huvi pakkuv . Kuid stereotüüpide jutt tundus mulle utoopilisena. Mulle tundub see väga võõrastav, kuna olen töötanud kollektiivis, kus It-ga tegelevad naised on kõrgemal ametipositsioonil kui mehed ja kus on alati austatud inimese teadmisi, mitte tema sugu, rassi või vanust. Kuid samas ma tõden, et minu vaatenurk on kitsas, kuna ma olen kokku puutunud ainult kindla kollektiiviga ning sellesisese käitumismalliga ja seetõttu ei saa teha järeldusi, mis toimub kuskil mujal. Janika tutvustas oma loengus ka naiste “töötubasid” kus naisprogrammeeriad kokku saavad ja miskit huvitavat teevad.

Järgmine loeng e. siis juba neljas loeng oli IT-tööturust, kus Andres Septer rääkis, mis võimalused on peale kooli lõpetamist ning kus tahaks töötada värskelt kooli lõpetanu. Rääkis väga huvitavalt ja heade näidetega. Joonistas pilte ja skeeme seletamaks, kus mis toimub. Kuid tema jutus järjepidevalt lipsas läbi negatiiv „lipsudeks“ nimetatud tööandjate kohta. Võib-olla on see mu subjektiivne arvamus aga mina mõistsin tema juttu niimoodi, et normaalset raha makstakse ainult Linuxi arendajatele ja It-valdkonna tööandjad hoolivad vaid neist. Antud juhul ei saa ma temaga nõustuda kuna arvan täpselt vastupidist, minu arvates rahad ja võimalused ning eelkõige „fun“ on just Windows valdkonnas. Samuti ka usun, et just Windows Mobile rakendusi tehes on võimalik suurt raha teenida kuna antud valdkond veel suhteliselt täitmata ja ootab uusi ning huvitavaid lahendusi. Mulle tundus, et näidati näiteid, mis kõik vihjasid ainult sellele, kui mõtekas on olla arendaja Linuxi keskonnas. Samas minule oli see huvitav loeng kuna nägin, mis moodi keegi kirjeldab tööturgu. Selle loengu täielik vastand oli järgmise lektori esinemine.

Järgmises loengus rääkis karmast ja freelancest Martin Paljak. Loengu pealkiri oli suhteliselt eksitav ning jooksis läbi teema kuidagi vilksamisi. Samas Martin rääkis väga sütitavalt ning kirega sellest, kuidas ta on töötanud freelancerina e. lihtsalt pakkudes oma tööd kui teenust erinevatele ostjatele. Antud teema oli mulle väga südamelähedane ja pakkus praktiliselt igas aspektis äratundmisrõõmu kuna kunagi olen ka ise paar tööd teinud freelancerina, foorumis end töövõtjale pakkudes. Loeng oli huvitav ja suhteliselt näidete kirju, kuulajale anti mõista, et ta saab ise oma valikuid teha ja ta ei pea elama nii nagu standardid ette näevad. Erinevalt eelmisest loengust jättis Martini esitus sooja tunde, et kõik on inimese kätes ja kui sa vaid tahad siis saad sa kõigega hakkama. Kuulajale ei näidatud, et ainus ja õige ning mõistlik tee on lektori tee, vaid et alternatiivseid teid on palju ja valiku piirab vaid kuulaja soov.

Järgmine loeng oli Ignite kollektiivi poolt. Selles rääkisid 4 Ignite töötajat, millega tegeleb Ignite nimeline ettevõtte. Loeng oli huvitav ning kiskus kaasa. Tehti ka väike viktoriin, mis näitas kuidas mitme inimese arvamus viib tõele aina lähemale ning seletati, miks see nii on. Antud asjaolu seoti ka programmeerimisega ja tarkvara arendusega ning räägiti, mis moodi see kollektiivi mõjutab. Pakkusid palju uut ja huvitavat ka katsed kuhu kaasati ka tudengid, mis lõid ettekujutuse, mis moodi arendus käib ja mis moodi arendajate tiim peab töötama.

Eelviimases loengus rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loeng oli minu jaoks hariv kuna antud valdkonnaga nagu testimine polnud ma kunagi kokku puutunud, sain teada palju. Räägiti kui loov võib olla testimine ja kui vajalik see on.

Viimane loeng oli Siim Vene loeng enda töökohast ja sellest kuidas seal asjad toimuvad. Siim nimelt töötab Põhja-Eesti Regionaal haiglas. Rääkis ka haigla it-topograafiast, tõi näiteid ning näitas pilte. Rääkis kuidas kasutatakse haiglas eri tehnoloogiat ning sellest kuidas juba praegu kasutab osa arste tahvelarvuteid enda töö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks. Väga huvitav loeng ning samas pakkus võimalust kaasa mõtlemiseks, ka küsimused mida Siim auditooriumile esitas.

Üldkokkuvõttes arvan, et kõik lektorid püüdsid meile rääkida IT-võimalustest ning erinevustest, tööturust, tehnoloogiast ning valikutest millega me kokku puudume kui hakkame antud valdkonnas tööle. Minule pakkusid huvi rohkem loengud, mis näitasid erinevaid IT-maailma tahke, kus anti kuulajale võimalus ise kaasa mõelda, mitte ei seletatud isekesksete näidete põhjal, mis oleks parem valik. Kuid nagu ikka mu arvamus on subjektiivne ja väljendab vaid minu vaatenurka.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui kukkusid eksamist läbi tuleb kindlasti korrata läbikukkunud ainet ja õppida-õppida ja veel kord õppida. Sulle antakse võimalus teha vajadusel kaks korduseksamit Kui sa ei saanud eksamil positiivset tulemust, võid sa sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..REV kohal on korduseksami tasu 14,2Eurot.
/http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

• Üliõpilane peab õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava seda enne punase joone päeva. • Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest registreerides need OIS-is või siis õppeosakonnas. • Õpilane võib teha kordusarvestusi ja tal kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. • Lõpetav üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” enne punase joone päeva. • Akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada enne punase joone päeva. • Akadeemiline liikumine saab toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .


Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

/http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/