User:Jpartelp

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jane Pärtelpoeg
Esitamise kuupäev: 07. november 2014

Essee

Käesolev kirjutis annab ülevaate õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames kuulatud kahekas loengu põhjal tekkinud mõtetest, samuti minu jaoks uuest ja huvitavast infost. Panen sellesse esseesse oma arvamuse kasust, mis antud kursuse läbimine mulle kui IT Kolledži esimese kursuse tudengile andis.

Esimene loeng "Õppekorraldus ja sisekord" on minu arvamusel oluline kuulata ära kohe peale esimest või teist koolipäeva. Mida päev edasi seda toimingut lükata seda suurema tõenäosusega võib jõuda mõni mitte väga mõistlik otsus sündida. Väidan seda oma näite põhjal. Tegin seda peale õppeainete deklareerimise punase joone päeva. Oleksin deklareerinud kaks ainet kindlasti rohkem. Väga mõistlik alustada uute tudengite sisseelamise protsessi algusest just sarnase teema tutvustamisega. Minu arvates näitab see kooli õppeosakonna lugupidavat suhtumist oma tudengitesse. Eriti jäi meelde julgustav mõte - ära karda teha otsuseid, mis esialgu ehk väga "õiged" ei tundu. Just sellised otsused võivad teinekord inimese ellu palju enamat tuua. See on minu meelest oluline kui julgustatakse inimesi mitte kartma. Vigu kartes jääks enamus kasulikke asja ja lahendusi maailma toomata. Väga kasu toov loeng.

Teise loengu "Õppimine ja motivatsioon" olulisim sõnum minu arvates oli õpilase ja õppuri motivatsiooni vastastikune mõjutamine. Iga õppima tulnud tudeng soovib, et teda juhendav õppejõud oleks oma ala fänn, heatahtlik, aus, mõistev. Kui tihti tudengina me mõtleme, et ka õppejõud just sellist fännist tudengit endale soovib. See mõte paneb suurema vastutuse tudengile kui olulist protsessi mõjutavale poolele. Arvan, et selline suhtumine mõjutab positiivselt tudengi ja õppejõu vahelist koostööd.

Kolmas loeng "Robootika ja häkkimine " andis mulle laiendatud teadmise mõistetest häkker ja häkkimine.Loengust jäid meelde õppejõu mõtted " Häkkimine ei ole ainult infosüsteemide turvasüsteemide ära kasutamine. See mõiste on oluliselt laiem". Jõudsin arusaamise, et vaatamata algaja hirmudele on mõistlik robootikaga kiiresti algust teha. Jäi meelde mõte, et just ise midagi luues, saad aru kui palju üldse tead ja kui palju on vaja veel õppida selles valdkonnas. Alati pole ka oluline oskus, et teha - vaid eelkõige tahe teha. Inimesena kellele meeldib omaette õppida ja üksi toimetada tuleb mul seltskonda tulla, sest väga paljudest järgnevatest loengutest jäi kajama mõte - koostöö on IT alal edu võti. Sellest teadmisest ja ise ehitamise olulisusest enim kasu antud loengust.

Neljandast loengust "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest" tuli parem arusaamine arendaja tööst. Sellest, et see töö on tegelikult loov ja programmi kirjutamist võib võtta kui loomingut. Samuti sain oma teadmiste pagasisse hulga uusi akronüüme, samuti seda kas need tähendavad versioonihaldussüsteeme, andmebaase, struktuuri või loogikat. Huvi hakkas pakkuma Ruby ja enam soovin lugeda Zed Shaw ja Yukihiro Matsumoto kohta. Naissoost arendajate osakaal on sellel turul tõesti väike. Loeng ise oli väga hästi läbi viidud - hoogne ja postitiivne, samas väga palju loogilist ja asjakohast info kuulajatele andev.

Viies loeng "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" andis ülevaate ja parema teadmise süteemiadministraatori tööst. Sellest kuidas süsteeme Skype`is üleval hoitakse ja millised on tegelikud päringute ja maksete arvus sellises suures ettevõttes. Mina sain sealt veelkord ühe "tõuke" hakata uurima Linuxit. Meelde jäi lektori arvamus, et tööandja silmis on oluline töötaja pühendumus - tahe teha ja süveneda. Samuti infot minu jaoks uute akronüümide osas. Huvitavamad Akamai ja GeoIP. Samuti, et Chef ei ole ainul kokk. Mulle väga silmaringi arendav loeng.

Kuuenda loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" lektoriga olen saanud oma praeguse tööandja juures koostööd teha. Nüüd oli teda väga huvitav minu jaoks uues rollis - lektorima kuulata. Peale loengut on mu teadmised testimise erinevatest viisidest, nende positiivsetest ja negatiivsetest külgedest paremad. Samuti info erinevate arendusmudelite - waterfall, Vmudel, agiilne mudel kohta olemas. Lähenes testimise teemale väga loominguliselt tehes selgeks kui oluline ja samas igapäevane tegevus see on. Kummutas müüte testija töö kohta. Lektori olekust ja viisist kuidas ta teemat edastas, saab lugeda vaid üht - inimene on oma ala fänn ja ekspert.

Seitsmes loeng "IT tööturust" andis ülevaate potentsiaalsete tööandjate tüüpidest - riigiasutus, ettevõte kelle põhitöö on seotud infotehnoloogiaga, suured ettevõtted. Samuti lisas ise IT valdkonnas ettevõtlusega tegeleva inimese vaate. Hea oli minu meelest üldine soovitus - pole mõtet jääda tööandja juurde kus arengut ei näe. Samuti hoiatas väga kitsa spetsialiseerumise eest- Eesti tööturg on selleks liiga väike.

Kokkuvõtvalt leian antud loengusarja uuele tudengile väga kasuliku. Loengusari oli üles ehitatud loogiliselt - tudengile erinevate, IT ga seotud valdkondade spetsialistide poolt elulise vaate andmise eesmärgil.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Eksami ebaõnnestumisel on eksamit võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks . Korduseksamile registreerumine vormistatkse ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. . Nii riigi finaantseeritaval(REV) - kui tasulisel(OF) õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € .

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Selleks, et saaksin kasutada õppeainete arvestamisel varasemat töökogemust, pean esitama ÕIS keskkonnas vastava taotluse koos vajalike lisadega. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlus vaadatakse üle VÕTA komisjoni poolt . Varasemate töökogemuste ja õpingute arvestamise taotluse läbi vaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. Ettenähtud summa tuleb tasuda enne komisjoni istungit . Võta kaudu saadud EAP-d ei arvestata semestri õppekava täitmisesse .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number

Vastus X = 25 , Y = 25

Õppekava täitmine täies mahus nominaalkoormus on 30 EAP semestris. Seda arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada . Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ja arvestus on kumulatiivne . Seega esitatakse peale esimest semestri arve summale 27 - 25 = 2 * 50 ehk 100 eurot. Teise semestri lõpus esitatav arve on 54 - 50 = 4 * 50 = 200 eurot.