User:Jpoldre

ESSEE

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on esmakursluslastele sissejuhatuseks väga hea aine, kus tudengile tuuakse näiteid tema tulevasest rakenduskõrgharidusest päriselus, selgitatakse miks on infotehnoloogia nii vajalik tänapäeval ning üldiselt sisendatakse õppuritele innovatsiooni ja inspiratsiooni. Mina kirjutan iga loengu kohta lühidalt ja annan enda arvamuse. 1. Loeng. Õppekorraldus ja sisekord. Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum, Marko Puusaar. 25. August. Sissejuhatav loeng, sai teada palju vajalikku ja enamatki. Räägiti ITK arengust, eesmärkidest ja isegi mainiti vilistlasi. Huvitava fakti sain ka teada, et suurem osa mitte-lõpetajatest ei ole mitte laisad-rumalad, vaid lihtsalt kusagile it-valdkonnas olevasse firmasse tööle kutsutud. Loengus tutvustati ka ÕISi, Wikit, Moodlet, raamatukogu ja akadeemilist kalendrit. Merle Varendi soovis, et õppurid võiksid jätta ka tagasisidet ÕIS’i „küsitluste“ alla, kui sinna on tekkinud midagi. Hea tüüpiline sissejuhatav loeng.

2. Loeng. Innovatsiooni olemus ja juhtimine Linnar Viik, IT Kolledži õppejõud . 1. September. Linnar Viik rääkis alguses arvestustest, mis vaja teha ja kuidas kasutada wikit. Selle loengu põhiline osa oli siiski innovatsioonist ja Euroopa digitaalsest ühisturust, kus ta motiveeris meid innovaatiliselt mõtlema ning nägema infotehnoloogia valdkonda õigest nurgast. Euroopa digitaalse ühisturuga seoses rääkis Viik, et Euroopas on küll kauplemisvabadus, kuid digitaalne turg ja ühine kauplemistsoon puudub. Näited eelmainitu kohta – 1) Apple’i iTunesi hinnad on erinevate riikide kasutajatele erinevad ; 2) Ühe regiooni DVD plaati ei saa mängida teises regioonis. Samuti räägiti ka kuidas vanad rakendused on tänapäevaks saanud nii palju uuendusi, et on väga populaarseks muutunud. Räägiti veel innovatsioonist, selle väärtushinnangute muutmisest, selle panustamine erinevates riikides, valdkondades jne. See loeng oli minujaoks kõige meeldejäävam, õppejõud oli „hingega“ asja juures ning see kõik mõjus motiveerivalt ja sisendas innovaatlist mõtlemist. 3. Loeng. Ideest teostuseni Mart Mangus. 8. September ITK vilistlane Mart Mangus rääkis põhiliselt palgatööst ja ettevõtlusest ning võrdles neid. Ettevõtluse koha pealt soovitas ta oma firma tegemisel alguses asja rahulikult võtta, jäädes lihtsamate lahenduste juurde ning kui firma on juba arenema hakanud ja kasvanud, siis on hea keerulised lahendused kasutusse võtta. Tutvustati ka maksusid ja palkade väljamaksmist ettevõtluses. Lõpus tegime SWOT analüüsi enda pakutud ideede põhjal. Loeng oli huvitav, Mart Mangus oskab ilmekalt rääkida ja sellega püüda ka tähelepanu. Sarnaselt eelmise loenguga oli ka see loeng väga motiveeriv. Huvitav minu jaoks oli näha ühte slaidi, mis näitas kui paljude firmadega Mangus oli tegelenud enda elu jooksul ning sellega seoses oli juttu ka läbikukkumistest.

4. Loeng. Robootikast IT Kolledžis Margus Ernits. 15. September Siin loengus rääkis Margus Ernits meile robootikast ITK’s. Räägiti õppimisest praktilisel moel võrreldes seda teooriaõppega ning miks just praktiseerimine on tähtsam. Tutvustati meile roboteid (SumoRobot, RoboCode) ning ITK robootika klubi, mis kusjuures on võitnud suurema osa Robotexi võistlustest. Mina olen täiesti nõus, et läbi praktiseerimise õpib inimene paremini ja meeldejäävamalt, kuid siiski inimesi on erinevaid ning kõik peavad valima endale õige õppimisviisi. Robootika klubist oli tore kuulda ja kindlasti on seal väga põnev. Huvitav oli teada saada ka seda, et ITK saab ideid EKA’lt (Eesti Kunstiakadeemialt), mida hakatakse praktiliselt teostama. 5.Loeng. Serverikeskuste võrguarhitektuur Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann, Net Group. 22. September . Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann ettevõttest NetGroup rääkisid meile enda tööst ja NetGroupi eesmärgist – NetGroup haldab mitmete suurettevõtete servereid Eestis ja ka välismaal. See ettevõte keskendub peamiselt serverite katkestuste ennetustele. Lisaks veel tegeleb NetGroup ka tarkvaraarendusega. Räägiti detailsemalt võrgust ja selle arengust ning tulevikust. Loeng oli täitsa huvitav, kuid enda kogematu kõrvaga eksisin vahepeal mõndadesse teriminitesse ära. Põnev oli kuulda virtuaalsest töölauast, kus arvuti (või mingi muu terminal) on ühenduses mingi serveriga läbi võrgu ning kõik andmed asuvad selles serveris. Põhliselt olekski inimesel töölauale vaja monitori, hiirt ja klaviatuuri siis ainult. 6. Loeng. Kas sellist IT-d me tahtsimegi? Agu Leinfeld. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. 29. September Nagu arvata oli, rääkis Siseministeeriumist Agu Leinfeld meile üpris detailselt tänapäeval kuumadest teemadest - kübersõdadest ja küberkuritegevusest. Räägiti ka kuidas tehnoloogia areng on muutnud keskkonda turvalisemaks kuid samas ka informatsiooni kättesaadavust lihtsamaks, millega võib seostada ka elutempo kiirenemist. Nimelt on inimese jaoks kiire info kättesaamine tekitanud „sõltuvust“ ja sellega on töökoormus iseenesest suurenenud, mis on kindlasti üks suur stressitegur. Kuid Leinfeld rääkis hästi sellest, et just meie ise oleme enda töökoormuse tegijateks – puhkuse aja raiskamine jne. Loeng oli kaasahaarav ja oli näha, et terve auditoorium kuulas ja mõtles kaasa. Kõik see ajas mind sügavalt läbi mõtlema tehnoloogia arengu negatiivsetest osadest, mille peale ma polegi varem väga mõelda tahtnud. Jällegi arendav ja huvitav loeng põnevalt isikult. 7. Loeng. Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Anto Veldre. 6. Oktoober See loeng käsitles veebi turvamist ja rünnakuid algajate-interneti-kasutajate suunas. Jällegi tänapäeval kuum teema, mis rääkis viirustest ja kuidas kolmandik arvutitest on nakatunud mõne viirusega. Ohud ja probleemid arvuti kasutamisel internetis olid välja toodud selles loengus. Kirjeldati ID vargust, mida varas saab ja kuidas seda tehakse. Loeng oli aktuaalne ning minu jaoks põnev kuigi ka paljusid asju olin varem kuulnud/näinud. Veldre jutt enese arendamisest ja õppimisest terve elu oli järjekordselt motiveeriv. 8. Loeng. Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi Kalle Tammemäe. 13. Oktoober. Loengut andis TTÜ õppeprorektor, kes rääkis meile TTÜ kampusest ja meid ümbritsevast piirkonnast. Rääkis ka enda haridusteest ja töödest. Motiveeris meid õppima ja rääkis internatsionaalselt tunnustatud spetsialistiks saamiseks. Võrldes meie kõrgharidussüsteemi Soomega ning tutvustas Soome ülikooli Altot. Loeng pani mõtlema erinevate infotehnoloogiat puudutavate valdkondade peale, et tuleb avada silmad ja vaadata, mis toimub mujal maailmas ning kuidas läbi lüüa. Ennekõike oli tema jaoks haridus kõige tähtsam, millega olen nõus.

Kokkuvõtteks oli õpingukorraldus ja erialatutvustus hea aine, mis varieerus palju ning sai teada palju uut, mida teha tulevikus ja millele praegu keskenduda. Samuti sai teada ka kuidas õppetöö toimub ITK’s ja kuidas enda eesmärk täide viia – lõpetada ITKolledž.

Küsimus A

   Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? 

Mitte-positiivse tulemuse korral võib tudeng korduseksami sooritada kahe semestri jooksul pärast aine semestri lõppu. Korduseksamile pääsemiseks võib õppejõud anda tudengile ka täiendavaid ülesandeid. Korduseksami tähtajad määratakse antud aine õppejõu poolt, mis on kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Registreerimine korduseksamile toimub ÕIS’is. RE-kohale on järelsooritus tasuta, REV-kohale määratakse järelsoorituse hind rektori käskkirjaga.

Küsimus 1

   Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? 

(5.1) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (5.2.1) Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. (5.2.3) Üliõpilase poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.