User:Jpulles
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Jürgen Pulles
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013
Essee
Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengutesari andis hea ülevaate nii koolis kui ka mujal IT maailmas toimuvast. Loengute sisu kattis väga laia ala ning igaüks neist pani mõtlema loengu teemal. Kuna endale polnud väga head ülevaadet tööturul ja IT maailmas üldisemalt toimuvast, olid need loengud vägagi abiks. Loengud tegid huvitavaks erinevad esinejad, kes teadsid millest nad räägivad ning nad tegid seda hästi. Neilt sai teada mida tänapäeval tööturg tahab töötajas näha ning kuidas on võimalik endale oma ala asjatundja käe all teadmisi omandada.
Esimeseks loenguks olnud õppekorralduse ja sisekorra loeng andis kiirelt ja täpselt ülevaate uuest kõrghariduses süsteemist ning koolielust ja kooliga seotus süsteemidest-toimingutest. Selline loeng vastas paljudele kooli ning uue õppesüsteemiga tekkinud küsimustele, millele ei oleks leidnud vastust seadusandlikust raamistikust vaid oleks pidanud pöörduma õppejõu, tuutori või mõne teise kaasüliõpilase poole. Kooliga seotud süsteemid nagu ÕIS-i kaasamine ning nende seletamine loengus aitas neist kiiremini aru saada ning nende väärtust mõista. Eriti tähtis oli minu arvates EAPdest ning nendega seotud võimalikest „trahvidest“ rääkimine ning ka erinevate koormuste astmete välja toomine. Samuti oli hea kuulda kooli sõbralikku vastutulemist, juhul kui on mingid EAP punktid tasumata, kuid eksam juba tulemas. Kooli enda poolt e-mail-i tegemine õpilasele on hea liigutus kooli poolt, kuna siis ei saa ükski õpilane väita, et tema pole ühte või teist kooliga seotud infot saanud. Kokkuvõtteks saab selle loengu kohta öelda, et selle loengu kuulamine aitas kiirelt kooliellu sisse elada.
Teisena toimunud õppimise ja motivatsiooni loeng oli põhimõtteliselt järg õppekorralduse loengule, mis läks natuke rohkem süvitsi just õppimisega ning jätkati ka koolis kehtivate koodeksitest rääkimisega. Eriti hästi mõjus motivatsioonist rääkimine ning seal suudeti ilusti ära seletada, miks võib seista klassi eest õpetaja, kes ei taha õpetada ning miks ta seal sellisena seista võib. Räägiti õppimisest nii nagu ta on ning rõhuti õpilaste südametunnistustele. Petturlusest rääkides tehti väga täpselt selgeks piirid petturluse ja aitamise vahel. Siiani pole viitamist praktiliselt üldse kasutanud, kuid viitamise esiletõstmine ning selle nägemine selles ja eelmises õppingukorralduse loengus aitas mõista, et seda tuleb tõesti teha, kuna lõputööl tähendab viitamise ja mitte viitamisel seda, et tööd võidakse pidada koguni plagiaadiks. Kuna räägiti mitu korda õppegruppide moodustamisest siis paari päeva jooksul oli näha kuidas õppegrupid tekkisid ning hakkasid toimima üritades just motivatsiooni hoida ning ise keerulisest ainest aru saada ja teisi õpetada.
Kolmandaks loenguks olnud innovatsiooni olemus ja juhtimine oli esimene loeng, mis enam otseselt kooliga ei haakunud, vaid siit alates läksid loengud erinevatesse suunadesse. Innovatsiooni mõiste näidetega lahti seletamine näitas, et ei olegi vaja midagi kõrgtehnoloogilist, et luua midagi innovaatilist. Vaja on ainult natukene ulmemist mõtet ning siis selle mõtte teostamisega. Kõige raskem paistab olevat leida lahendus selle mõtte elluviimiseks, kuid mitte võimatu. Samas tuleb silmas pidada, et kas sellel ajal on tulevikku, kas see müüb? Kuid innovaatilisus ei tähenda ainult millegi täiesti uue loomist, vaid mõne olemasoleva paremaks muutmist. Toodi ka välja suhtluse tähtsust erinevate töötajate või osakondade vahel, et mingi toote uuendused oleksid reaalselt ka paremad. Lõpetuseks oli pilt tehnoloogia maailmast, kus oli üritatud väga selgelt näitata kuidas, erinevad suurfirmad kaebavad üksteist patentide rikkumise pärast kohtusse ning võimalik, et sellega hoiavad tagasi mõne innovaatilised asja turuletulekut. Kui enamus loeng oli juttu innovaatilisusest üldiselt siis lõpus tuli asi tagasi tehnoloogia juurde, kus hetkel toimub areng kõige kiiremini.
Neljanda loenguna toimunud loeng IT-profid küberpättide vastu käis lühidalt üle küberkuritegevuse ajaloost ning Eesti IT algusest ning edasi läks siis juba suurema raha juurde ehk krediitkaartide andmete varastamise juurde. Huvitav oli näha kui suur skeem on klickipettuste või kaardipettuste taga olev võrgustik. Loengu põhiosa keskendus minu arust erinevatele petuskeemidele ning tõi välja selle, et meie ise toetame erinevaid petuskeeme oma lihtsameelsuse ja internetis surfamisega. Põhilised punktid, mis minu jaoks selles loengus välja tulid olid, et internetis saab tegelikult kardinate taga ikka asju ajada ning ise anonüümseks jäädes on võimalik mingi aeg raha teenida, kuid lõpuks jäädakse ikka vahele.
Viiendaks loenguks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Loeng oli tihedalt seotud IT Kolledžiga ning väikeettevõtte või üksikisiku tarkvaraarendusega. Kuna loengu läbiviija oli ise selle sama kooli lõpetanud siis sai päris hea tagasiside, mille õppimisele on vaja enim tähelepanu pöörata ning mida oleks vaja ümber õppida tööturule minnes. Lisaks sai ettevõtjalt endjalt kuulda, et kuskil firmas on lihtne töötada, kuid ise ei soovita initsiatiivi võtta ja firma asutada. Samas oli selles loengus ära tunda ka teisena toimunud loengut, kus räägiti motivatisoonist ja diplomi väärtusest, kuid mitte enam kooli aspektist vaid tööturu aspektist. Samas oli ka juttu kooli kõrvalt töömisest nagu ka esimeses loengus, kuid seekord mitte ei räägitud, et ei tohiks kooli ajal tööle minna vaid sellest, et kooli ajal ei tohiks tööd teha liiga odavalt.
Kuuendana toimus Skype NOC Monitoringu loeng. See oli juba sisult keerukam loeng ning oli algusest lõpuni suunatud monitooringule. Räägiti põhiliselt Skype monitooringust, selle vajadusest ning kuidas saab toodet parandada, millega seoses tuli meelde innovatsiooni loeng. Selles loengus oli kuulda, kuidas monitooringu meeskond teeb koostööd klienditeeninduse ja arendusega, selleks et töötada välja parem Skype. Väga hästi toodi välja miks on vaja pidevat seiret ning mida saavutatakse sellega. See loeng oli küll lühike aga ta ei valgunud laiali ning minu jaoks täitis oma eesmärgi.
Eelviimasena olnud loeng pealkirjaga „Kuidas saada superstaariks“ jäi alguses oma pealkirja tõttu arusaamatuks. Loengus tutvustati Nortalit ning seejärel jõuti loengu pealkirja juurde, kuid IT mõttes. Enamus loengut keskendusti sellele, et kuidas muuta ennast paremaks IT asjatundjaks ning mida peab selleks tegema. Sai hea ülevaate suveülikoolide olemusest ja et Nortali suveülikoolis käinud inimesed on Nortalisse tööle saanud ja sinna ka jäänud. Lisaks jäi veel kõlama eelmistes loengutes läbi kostnud soovitus, et minna tööle võimalikult hilja. Loengust tuli ilusti välja, et peale kooli lõpetamist õppimine ei lõppe, vaid tehnika ja tarkvara uueneb ning inimene peab sellega kaasa arenema.
Viimase loengu pealkirjaks oli „Life is an attitude“, mis tundus mulle rohkem selline eneseavastamise loeng, kus tuli endalt küsida: miks sa midagi teed, kuidas sa teed ning kas sulle meeldib seda teha. Loengus julgustati ennast rohkem väljendama ning rohkem küsima. Rõhutati ka seda, et töö mida tehakse peab meeldima, sest muidu pole inimeses mitte mingit muud soovi kui lihtsalt päev üle elada, mis pole üldsegi produktiivne. Sellest loengust nägin, et tehes ise seda, mis endale meeldib ning elades nii nagu meeldib on elu meeldivam ning masendust vähem. Samas tuleb ka pikemat tulevikku planeerida, sest praktiliselt iga otsus mõjutab seda vähemal või suuremal määral.
IT maailm on kiiresti arenev ning seda oli vägagi hästi näha osades loengutes, kus viidati üleeelmisele kümnendile ning seejärel näidati algelist tehnikat või koodi, mis oli tollel ajal tipp. Loengute läbiviijad oli noored inimesed, kes teevad oma tööd hästi ning seda oli näha ka nende estiluse entusiasmist. Meile keeruliseks jäänud asjad suudeti väiksemagi vaevata vastata ning oli valmis vastusega veelgi rohkem süvitsi minema. Mida rohkem loenguid oli möödunud, seda rohkem seoseid leidis esmapilgul eri valdkondade teemade vahel. Minu jaoks jäi kõlama see, et miski pole veel valmis ning asju on pidevalt vaja arendada.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Negatiivse eksamitulemuse, võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1] Deklareeritud õppeaines eksamile pääsemise tingimused täitmise korral saab teha vajadusel 2 korduseksamit. Korduseksamit saab teha 2 semestri jooksul pärast õpetamissemestri lõppu (kordusarvestuse õigus on ülejärgmise semestri punase päevani).[2]
Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[3]
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
Järeleksamise regristreerimine toimub õppeosakonnas. Soovi korral saab ka e-posti teel, saates e-kirjaga ("Subject"-reale "Kordussooritusele registreerumine" + märge "High Importance") digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või "Out of Office"-teate korral asendajale. Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäev! [4]
Mis on tähtajad?
Negatiivse eksamitulemuse, võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [5] Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäev! [6]
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[7]
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.[7]
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. [8] Perekonna/leibkonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 280 eurot. [8] Kuni 24 aastane tudeng on oma vanematega ühine leibkond, isegi siis kui ta elukoht on nendest erinev. (v.a. juhtudel kui üks vanematest on võtnud uue abikaasa ning uue abikaasa lapsi – neid ei arvestata tudengi leibkonna juurde). [8] Kuni 24 aastane tudeng kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja on omaette leibkond. (elukoht võib olla vanematega sama). [8] 25 aastane tudeng on eraldi leibkond (olenemata aadressist). [8] Õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõutud mahus, õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. (Esimesel semestril taotluse esitamisel on vaja ainult täiskoorumuse nõude täitmine). [8] Toetuse suurus sõltub keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. [8]
Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Toestuse saamiseks tuleb esitada semestri esimesel kuul taotlus ning minimaalne EAPdse summa semestris 30 EAPd (kuid kui esimene semester saab õpilane 40EAPd ning teine semester 20EAPd siis EAPd kumuleeruvad ning teise semestri lõpuks on ta õppekava täitnud täies mahus ja on õigus taodelda kolmandaks semestriks toestust) [8]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
X = 19 EAP Y = 27 EAP
Teise semestri alguses on vaja tasuda 27 – 19 = 8 EAP eest ning kolmanda semestri alguses 27 – 27 + 8 = 8 EPA eest (27 EAP on miinimum, mille eest tasuma ei pea ning sellest lahutada semestris saadud EAPde arv (19 ja 27) ning lisada juurde eelmiste semestritelt üle või puudu jäänud EAPde arv (kuna on kumulatiivne)) Aasta lõpus on vaja tasuda 8 + 8 = 16 EAP eest, ehk 16 * 50 = 800€ [9]
Vastuste allikad
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6, viimane lause
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 9. Kuidas pääsen kordussooritusele? -viimane rida
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6
[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kuidas pääsen kordussooritusele? - viimane rida
[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kuidas pääsen kordussooritusele? - Rida 3 – 5.
