User:Jsaat

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Janre Saat
Esitamise kuupäev: 31. Oktoober 2012

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaine tutvustas ITK õpingukorralduseeskirja ning andis hea ülevaate tööst IT-sektoris. Loenguid viisid läbi erinevates IT-valdkondades töötavad oma ala spetsialistid, kes rääkisid oma kogemustest ning infotehnoloogia tähtsusest igapäevaelus. Usun, et iga esmakursuslase jaoks IT-Kolledžis on oluline saada erinevaid sisendeid mitmetelt huvitavadelt spetsialistidelt ja oma ala ekspertidelt, mis suunaksid ning motiveeriksid üliõpilasi oma eesmärkideni jõudmisel.

Esimese loengu viisid läbi Inga Vau, Indrek Rokk ning Marko Puusaar, kes tutvustasid IT-Kolledži koolikorraldust ja eeskirju, kasutatavaid e-õppe keskkondi nagu ÕIS ja moodle, rääkisid erinevatest koolis tegutsevatest klubidest ning jagati soovitusi, kuidas oma õpingutega edukalt toime tulla. Kuna küsimusi tekkis alguses palju, oli see loeng minu, kui esmakursuslase jaoks väga vajalik ning informatiivne.

Teise loengu viisid läbi IT-Kolledži vilistlased Peeter Uustal ning Peeter Raielo, kes rääkisid meile tööpõhimõtetest Skypes ning oma tööülesannetest helpdeskis. Eraldi toodi välja, et töötamine helpdeskis ei ole igav nagu enamus seda siiamaani arvanud on vaid, et see pakub mitmekülgseid väljakutseid ning eneseteadmiste- ja arendamise võimalusi. Helpdesk on heaks alguseks IT-vallas töötamisele, sest just antud ametikohal on võimalus oma teadmisi laiendada ning väga hästi tundma õppida nii firmat kui kolleege. Kuulates kui palju Skype reklaami sai, tundus, et mõlemad Peetrid on Skypes töötamisega väga rahul - paindlik töögraafik, vaba õhkkond, IT-vallas keskmisest kõrgemad palgad, palju võimalusi edasi arenemiseks nii Eestis kui välismaal. Meelde jäid ka loengus näidatud humoorikad videod nii ticketite süsteemist kui ka Skype kontorist Tallinnas. Loeng oli hästi ette valmistatud ning humoorikalt esitatud.

Kolmanda loengu viis samuti läbi IT-Kolledzi vilistlane Janika Liiv teemal "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast", kes töötab firmas Toggl Ruby ning kes rääkis oma töökogemustest infotehnoloogia vallas, tutvustas uut programmeerimiskeelt nimega Ruby. IT-Kolledžisse õppima tulles ei teadnud Janika programmeerimisest midagi, kuid töötab nüüdseks juba kõrgharidusega IT-valdkonnas. Lisaks tutvustas ta mitmeid projekte, mis on suunatud naistele. Näiteks naiskommuun - suurendamaks naiste osakaalu IT-maastikul. Kuna olen oma erialaks valinud IT süsteemide arenduse pakkus mulle kõige rohkem huvi Ruby programmeerimiskeel, kuid tuleviku tarbeks infot, võrreldes eelmistega, see loeng ei pakkunud.

Neljanda loengu, teemal "IT tööturg" viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtech'is interneti kasiinode arendajana ning kes rääkis kus ärisektoris liiguvad suuremad rahad ning et töökogemus mängib tänapäeva tööturul väga suurt rolli. Ilma selleta on pea võimatu heale ametikohale saada. Loeng andis nõu tudengile, kes pole varem IT-vallas töödanud -alustama peaks väiksematest ettevõtetest, et selgeks saada põhitõed tööturul hakkama saamiseks. Väga huvitav ja otsekohene ettekanne.

Viienda loengu viis läbi Martin Paljak teemal "Karma", kes tegutses mitmeid aastaid freelancerina. Ta ei oma kõrgharidust, kuid on siiski haritum kui mõned IT-spestialistid. Tema sõnum oli originaalne - inimene peab tegema sellist tööd, mis talle endale meeldib, vastasel juhul tuleb sellest loobuda. Freelanceriks olemisel on oma positiivsed ja negatiivsed küljed. Plussiks on see, et sa oled oma ülemus, kuid miinuseks majanduslik ebakindlus. Rõhutas ka seda, et pidevalt tuleb ise midagi uut juurde õppida. Selleks, et arendajana ajaga kaasas käia, tuleb olla valmis muutusteks IT-valdkonnas.

Kuuenda loengu viisid läbi Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev teemal "Tere tulemast Ignite'i maailma", kus räägiti eelkõige ettevõttest Ignite OÜ, mis pakub kvaliteetseid tarkvaralahendusi. Erilist rõhku pandi tiimitööle, mis ühise eermägi saavutamiseks IT-aladel mängib olulist rolli. Toodi erinevaid näiteid meeskonna kasulikkusest ja vajalikkusest läbi mitmete mängude.

Seitsmenda loengu teemal "testimine ja tarkvarakvaliteet" viis läbi IT-Kolledži vilistlane Kristjan Karmo, kes on töötanud projektijuhina, arendajana, administraatorina kui ka testijana. Loengu muutis huvitavaks uutmoodi lähenemine - välja toodi erinevaid müüte testimise ebaolulisuse kohta. Kuna testija on viimane lüli enne tarkvara väljalaset, on vastutus sellel alal üpriski suur. Näidete kohaselt on programmerimisel avastamata vea tõttu kaotatud miljardeid. Vaatamata vastutusele on testija palgatasemed IT-sektoris ühed väiksemad.

Viimase loengu viis läbi Siim Vene, kes töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning kes rääkis avalikus sektoris töötamisest. Erines see loeng just sellespoolest, et see käsitles meditsiinivaldkonda avalikus sektoris ning pani mõtlema kui universaalne on IT-valdkond, mis võimaldab selle eriala üliõpilastel kandideerida väga erinevatesse ettevõtetesse. Lisaks andis loeng ülevaate tehnoloogia vajalikkusest meditsiinis ja andis mõista kui vajalik on IT-tugi ettevõtetes.

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud jätsid positiivse mulje - Aine ülesehitus ning erinevatest valdkondadest valitud esinejad olid väga head. Iga loeng laiendas teadmisi ning avardas silmaringi. Kuna enamus esinejaid olid IT-Kolledži vilistlased oli huvitav ning motiveeriv jälgida kuhu võib ülikooli lõpetades jõuda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppurile teatavaks õppetöö alustamisel. Juhul, kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud õppeosakonnas ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordussoorituse maksumus riigieelarvevälistel õppekohtadel on kehtestatud rektori käskkirjaga (2012/2013 õa. 14,2€). Riigieelarvelistel kohtadel õppivad tudengid kordussoorituse eest tasuma ei pea.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust järgnevateks perioodideks:

- Tervislikel põhjustel - kuni kaheks aastaks. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. - Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - kuni üheks aastaks. Avaldusele tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse. - Lapse hooldamiseks - kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. - Muudel põhjustel - kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/