User:Jsepp
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Jane Sepp
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013
Essee
Minu arvates oli see aine päris huvitav ja mulle see aine meeldis. Huvitav oli see aine sellepoolest, et iga kord käisid erinevad IT valdkonnaga seotud inimesed meile loengut pidamas. Mõni loeng oli väga huvitav ja mõni nii huvitav polnud. Järgnevalt ma analüüsin igat loengut eraldi ja üritan välja tuua asjad, mis mulle loengutes meeldisid ja mis ei meeldinud.
Esimene loeng toimus juba 28. augustil. See oli sissejuhatav loeng ainesse „Õpingukorraldus ja eriala tutvustus“. Esimeses loengus anti meile ülevaade õppekorralduse aspektidest. Loengus sain ka teada, et IT kolledžis tegutsevad erinevad klubid, näiteks robootika klubi ja meedia klubi ning soovitati ka mõne klubiga liituda. Sellest loengust jäi mulle meelde see, mida ka väga palju rõhutati, et tuleb palju õppida ja asjad aegsasti ära teha, mitte jätta viimasele hetkele. Viide loengu salvestusele: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336
Teises loengus oli esinejaks Margus Ernits, kes on ka ise IT kolledži lõpetanud. See loeng oli minu jaoks huvitav, sest õppejõud suutis selle loengu huvitavaks teha. Huvitav oli loeng sellepoolest, et õppejõud andis kolmele tudengile teha ühe matemaatilise ülesande ja huvitav oli see ka sellepoolest, et õppejõud oli oma loengu slaididesse lisanud ka mõned humoorikad pildid. Selles loengus ma õppisin, et mis vahe on spikerdamisel ja plagiaadil. Spikerdamine on mitte lubatud materjalide kasutamine ja plagiaat on kellegi teise materjali kasutamine näiteks kuskil essees. Õppejõud rõhutas palju seda, et oma töödes tuleb viidata, sest muidu see on plagiaat. Mulle see loeng meeldis väga. See loeng oli minu jaoks huvitav ja hariv. Viide loengu salvestusele: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f
Kolmandas loengus oli esinejaks Linnar Viik. Selles loengus räägiti innovatsioonist, selle olemusest ja selle arendamisest. See loeng minu arvates polnud nii huvitav, sest esineja ei suutnud seda minu jaoks piisavalt huvitavaks teha. Kuid siiski sain ma teada, mis asi on innovatsioon. Innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. Loengu juures meeldis see, et esineja suutis mingil määral osa tudengeid panna kaasamõtlema ja rääkima. Häiris natuke ka see, et loeng toimus suure auditooriumi asemel väiksemas auditooriumis. Viide loengu salvestusele:http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1
Neljanda loengu teemaks oli küberkuritegevus. Esinejaks oli Tarmo Randel ja ta rääkis sellest, et millal iganes tuuakse midagi uut turule, siis kindlasti leidub keegi, kes kasutab seda halvas mõttes ära. Näitas meile ka maailma esimest personaalarvutitele loodud viirust mida mina nägin esimest korda. Sain teada, et on olemas selline asi nagu kliki pettused ning nii sai ka näiteks Google rikkaks. Sain ka teada, et Facebooki tõttu sooritab iga nädal vähemalt üks teismeline enesetapu. Minu arvates oli see huvitav loeng ning esinejat oli huvitav kuulata. Kahjuks ise ma sinna loengusse ei jõudnud ja kahetsen seda. Viide loengu salvestusele: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773
Viiendas loengus oli esinejaks Andres Käver kes on IT kolledži lõpetanud ja praegu väga edukas mees. Mulle selle mehe jutt meeldis, sellepärast, et ta kiitis ennast päris tihti ning ta oli elav näide sellest, mis võib saada kui edukalt lõpetada. Soovitati kindlasti õppida matemaatikat väga palju ja headele tulemustele. Esineja rääkis ka nö „tudengi sündroomist“ mis tähendab seda, et hakatakse õppima viimasel hetkel. Loengu põhiteemaks oli minu arvates see, et tuleb õppida väga palju, tuleb asjad korralikult ära teha ning kui õppida ja olla kolledži lõpus edukas lõpetaja võib saavutada elus palju ning olla edukas. Viide loengu salvestusele:http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823
Kuuendas loengus tulid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile rääkima Skype'st. Tundus, et esinejatel polnud piisavalt loeng ettevalmistatud ning seetõttu kestis loeng ainult 45 min. See loeng mulle eriti ei meeldinud, sest see oli minu arvates lühike ja natuke ka võib-olla läbimõtlematu. Kuid siiski meeldis mulle see, mida nad Skype kohta rääkisid ja ka see, et nad oskasid vastata kõigile küsimustele mida esitati. Nalja pakkus see kui laest mõni õhupall tudengite sekka kukkus. Viide loengu salvestusele: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef
Seitsmenda loengu teemaks oli: „Kuidas saada superstaariks“. See loeng meeldis mulle väga. Sain loengust teada palju uut ja huvitavat. Esiteks meeldis see mulle juba sellepärast, et loengupidajal oli kaasas naissoost IT valdkonnas töötav inimene, kes oskas ka väga mitmes kohas kaasa rääkida. Selle loengu põhiteemaks oli Nortal, mis on rahvusvaheline tarkvara ettevõte. Esinejad rääkisid meile, et IT sektoris ei pea piirduma ainult Eestiga, sest IT sektor hõlmab enda all põhimõtteliselt tervet maailma. Veel räägiti meile sellisest asjast nagu suveülikool, millest mina kuulsin esimest korda. Sain teada, et suveülikooli programm toimub kord aastas ning seda on tehtud juba 8 aastat. Räägiti, et suveülikooli tasub kindlasti kanditeerida, sest see annab ainult kogemusi juurde. Sellest loengust sain teada mis on edukuse võti. Edukuse võtmeks on see, et peab olema tahet teha ja õppida ning kui on piisavalt tahet siis saab ka piisavalt edukas olla. Viide loengu salvestusele: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269
Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus oli esinejaks Merle Liisu Lindma, kes rääkis meile lihtsalt elust ja sellest, milline peaks inimene olema, et elus läbi lüüa. Minu arvates see loeng oli omapäraselt lahe ja huvitav, sest esineja suutis selle loengu piisavalt huvitavaks teha. Kuigi ma ise selles loengus ei osalenud, kahetsen seda väga. Selles loengus pani esineja tudengid omavahel rääkima mitmete harjutuste teel, mis minu arvates tundus väga lahe ning ka tudengitele tundus see meeldivat. See loeng oli minu arvates eluliselt väga hariv. Mulle see loeng meeldis. Sain teada, et kui tahan elus läbi lüüa pean olema aus iseenda suhtes, tegema seda mis mulle meeldib ja mõtlema ilusatest asjadest. Viide loengu salvestusele:http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25
Kokkuvõtteks võib öelda, et iga loeng oli omamoodi ja minu jaoks mõni natukene igavam loeng võis mõnele tudengile tunduda huvitav. Minule meeldis kõige rohkem seitsmes loeng, mille teemaks oli: „Kuidas saada superstaariks“. Meeldis see loeng, sest selles sain ma kõige rohkem uut ja huvitavat informatsiooni. Üldiselt meeldis loengute juures see, et igas loengus olid väga erinevad teemad. Ainus asi mis oleks võinud minu arvates teistmoodi olla, on see, et rohkem oleks võinud olla naissoost esinejaid.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. 1)Kaua on võimalik eksamit järele teha? 2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? 3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 4)Mis on tähtajad? 5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? 6)Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
1)Kukkudes eksami läbi on võimalik sooritada korduseksam kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6
2)Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6
3)Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Küsimus kuidas pääsen kordussooritusele esimesed kaks lauset.
4)Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Küsimus kuidas pääsen kordussooritusele kaks viimast lauset.
5)RF tudengile on kordussooritused tasuta. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Küsimus kuidas pääsen kordussooritusele,viies rida.
6)Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtsetatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7 REV õppekohal õppiv tudeng peab maksma kordussoorituse tasu 20 eurot HITSA kontole. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? küsimus kuidas pääsen kordussooritusele, kolmas lause.
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. 1)Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? 2)Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? 3)Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
1)Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.1
2)Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikained. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.3.6
3)Kui tudeng on deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse tudengile õppemaksu arve. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Küsimus mida deklareerimisel arvestada, kuues lõik teine lause.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
X= 25 EAP
Y= 19 EAP
Õppeaasta jooksul peab olema kogutud 27+27= 54EAP-d. Kui esimese semestri lõpuks on olemas 25EAP-d ja teise semestri lõpuks on 19 EAP-d, siis kokku on 44EAP-d. Järelikult hüvitada tuleb aasta lõpuks 54-44=10EAP ulatuses. Kuna 1EAP maksumus on 50€, siis esitatava arve suurus on 50*10= 500€.
