User:Jtrink
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Juhan Trink
Esitamise kuupäev: 6. november 2014
Essee
Eraldi aine õppekorralduse ja eriala tutvustamiseks tundus minu jaoks seda ainet õppekavas nähes huvitava ideena, mille peale ise ei oleks tulnud. Kursuse vältel aga ilmnes, et tegemist on esmakursuslaste jaoks väga kasuliku ainega, mis ühelt poolt valmistas ette koolitööks kuid teisalt ka näitas seda, mis peale lõpetamist võib ees oodata. Selles essees annan ülevaate loengusarjas esitatud teemadest ja kommenteerin punkte, mis minu jaoks kõlama jäid ja seda, kuidas need on seotud minu varasemate õpikogemustega.
Esimene loeng [1] täitiski aine nimes olevat õppekorraldust seletavat poolt. Leian, et selline lähenemine on igati soovitav. Enne õppima asumist küsisin sõbralt, kes juba ITK tudeng on, küsimusi, et selgeks teha kuidas täpselt see õppekorraldus selles koolis käib ja mida täpselt kõrgharidusreform meie kui õpilaste jaoks tähendab. Selliseid küsimusi oskasin küsida tänu varasemale kogemusele Tartu Ülikoolis, kus pidin õppekorralduse koordinaatoriga tihti kohtuma, et selgitada korralduslike küsimusi. Väga hea oli näha, et IT Kolledž pakub esmakursuslastele sisse astudes sellist loengut.
Teine loeng [2] oli ka ainuke, mis meil kaugõppuritena auditoorselt toimus. Tähtsaimaks tähelepanekuks peaks tähelepanu juhtimist sellele, et ka õppejõud on inimesed. Kui kaob tudengite motivatsioon aines vaeva näha siis kaob ka õppejõu motivatsioon, mistõttu muutub aine halvemaks – see on surnud ring, mis muudab loenguid ebameeldivamaks kõigile (sealhulgas ka järgmistele tudengitele kes seda ainet läbivad). Siin loengus räägitu suhestus minu jaoks ka üpris lähedalt viimase loenguga, mida pidas Elar Lang.
Margus Erintsa teine loeng (kokkuvõtlikult kolmas loeng) tutvustas robootikat ja häkkimist [3] ja avas mõnes mõttes ukse järgnevates loengutes tulevatele ideedele. Tähtis on pealehakkamine ja tegutsemine – see ei loe, et praegu midagi ei oska. Kirglik pealehakkamine, millegi ’tööle häkkimine’ näitab inimese kvaliteeti. Seesugune kirglikkus ja loovus on see, mida korratakse järgmistes loengutes.
Järgmine plokk loenguid tutvustas nö erinevaid IT-tegelaste arhetüüpe. Kõigepealt kirjeldas Janika Liiv oma loengus programmeerimisest kui elukutsest [4] – justnimelt elukutsest, mitte lihtsalt tööst. Omast kogemusest oskas ta rääkida, kui suurel määral on programmeerimine loometöö ja sarnane tema algse sooviga saada kirjanikuks. Minnes edasi kogukondade juurde, tuli kohe mõttesse see, kuidas ’klassikalisemad’ loometööga tegelevad inimesed on koos sarnaselt mõtlejatega või teiste sarnase stiiliga inimestega kogukondadesse kogunenud. Tundub, et tänapäeval peaks muutma arusaama sellest, milline inimene on programmeerija, sest vanad stereotüübid ei pea üldiselt paika.
Carolyn Fischer tutvustas oma loengus [5] oma tööd IT süsteemide administraatorina. Pean tõdema, et see ei ole ala, millest ma ei ole hetkel kuigi palju huvitatud. Fischeri loengust jäi kõlama nõuanne läbi löömiseks: sihikindlus ilma läbi põlemiseta. Siit jällegi seos läbiva nõuandega kõigist loengutest – tee ja õpi sihikindlalt ja pidevalt.
Kuuendas loengus kirjeldas Kristjan Karmo testimise tööd ja tähtsust. [6] Kohe loengu algul purustas ta väärarusaamad mis ka minul testimise kohta olid. Testimine ei ole igav algaja arendaja töö – see on loova ja osava inimese suure tähtsusega töö. Lisaks on selles töös üpris tähtis programmeerimisoskus. Jällegi viidati sellele (tava-arusaama järgi) kuivale töösfäärile kui suurt loovust (väga eredalt jäi meelde näide, et kuupäeva väljale võib kirjutada ’eile’) nõudvale tööle.
Selle loenguploki põhjal ilmnes mulle, et olen langetanud oma rakenduskõrghariduse erialavaliku õigesti. Tundub, et arenduse õppekava peaks mulle andma võimaluse rakendada oma loovust ja esitama väljakutseid süsteemsele mõtlemisele nii koolis kui ka pärast seda tööturul.
Andres Septeri loeng oli IT sfääri tööturust [7] ja andis mulle kui vähese töökogemusega inimesele mõtteid suunas, milles ei oskagi praegu mõelda. Ta rääkis probleemidest spetsialiseerumisega Eesti tööturul ning tuletas meelde, et töö juures on kõige tähtsam asi netopalk – kõik mugavused mida tööandja võib muidu anda on küll toredad, kuid netopalgast sõltuvad nii tulevane pension kui ka muud finantsasjad. See on väga hea nõuanne tänapäeval tööturule sisenejatele, keda võidakse püüda madalama palgaga, millele lisatakse ajutised mugavused. Samuti viitas Septer punktile, mis ka Liiva loengust meelde jäi: startupides töötamine võib olla väga hea valik.
Viimane loeng, mida pidas Elar Lang [8], võttis ühelt poolt kokku ülikooli sissejuhatava poole kursusest ja teiselt poolt juhatas tudengid sisse Interneti-turvalisuse probleemidesse. Langi mainitud esmamulje tähtsus ülikoolis õppimisest oli minu jaoks väga südamelähedane. Minu esimene ülikoolikogemus oli Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kus esmamulje keskkoolist tulles (kus kõik oli olnud väga lihtne) tõi kaasa väga suuri komplikatsioone, mille tõttu ka arstiteaduskonnast välja langesin. Suhtumisest, mis mul siis tekkis, üle saamiseks kulus aastaid. Samuti seletas ta mida teha, kui ainet õpetav õppejõud ei ole mingil põhjusel tudengi jaoks sobiv.
Viimasest punktist tekkis seos Margus Erintsa kirjeldatud surnud ringiga motivatsiooni langemisel. Nagu mitmes loengus korrati, ei saa haridustee läbi ülikooli lõpetamisega, vaid peab õppima pidevalt ja järjekindlalt, olgu see siis uuele töökohale minnes või uue projektiga alustades. Peab leidma õppimiseks motivatsiooni ja oskama õppida iseseisvalt. Peab leidma, miks ja mida mingi aine õpetab ja kui õppejõud ei ole mingil põhjusel tudengi jaoks sobiv peab selle aine omale ise selgeks tegema. Kaugõpe on muidugi juba algusest peale disainitud sellisena, et suur rõhk on iseseisvalt õppimisel (iga loengutunni kohta tuleb teha kolm tundi iseseisvat tööd [2]). Oskus leida materjale ja suhestuda mingil määral iga väljakutsega saab tulevikus määravaks.
Olles läbi töötanud selle kursuse materjalid tundub, et olen eluks IT maailmas rohkem ette valmistatud, kui varem. Mul on vaid kahju, et sellist sissejuhatust ülikooli ja erialasse ei loetud mulle siis, kui esimest korda ülikooli astusin. Kuidas siis kokkuvõtlikult olla edukas valitud erialal ja edaspidi töös sellel erialal? Elu tuleb endale sobivaks häkkida.
Küsimused ja Ülesanne
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Kui kaua? Aega on ülejärgmise semestri punase joone päevani arvastes aine õpetamissemestri lõpust - täpsed tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas soovitusliku ajakavaga. [9]
Kellega kokku leppida? Ainet õpetava õppejõuga [9]
Kuidas registreerida? Kordusarvestusele registreeritakse ÕISis.[9]
Mis on tähtajad? Kordusearvestusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [9]
Kui palju maksab RF õppekohal? Riigieelarvelisel õppekohal ei maksa kordusarvestus midagi. [9]
Kui palju maksab OF õppekohal? 20 EAP [10]
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Millised on eeldused? (1) Tudeng peab olema sisse astunud 2013/14 õppeaastal, (2) õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus ja (3) perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta peab olema väiksem kui 299 eurot. [11]
Millest sõltub toetuse suurus? Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.[11]
Mida peab toetuse saamiseks tegema? Tudeng peab esitama taotluse riigiportaalis.[11]
Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks? Keskmiselt 30 EAP semestris, et õppeaasta lõpuks oleks kogutud 60 EAP. [11]
Ülesanne
Esimese semestri lõpuks on 19 EAP ja teise semestri lõpuks 28 EAP. Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?
8 EAP ulatuses [12]
Viited
- ↑ Vau, Ernits, Varendi. (2014). Õppekorraldus ja sisekord.
- ↑ 2.0 2.1 Ernits. (2014). Õppimine ja motivatsioon.
- ↑ Ernits. (2014). Robootika ja häkkimine.
- ↑ Liiv. (2014). Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast.
- ↑ Fischer. (2014). IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele.
- ↑ Karmo. (2014). Testimine ja tarkvara kvaliteet.
- ↑ Septer. (2014). IT tööturust.
- ↑ Lang. (2014). Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus.
- ↑ 9.0 9.1 9.2 9.3 9.4 IT Kolledž. (2014). Õppekorralduse eeskiri
- ↑ IT Kolledž. (2014). Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal
- ↑ 11.0 11.1 11.2 11.3 IT Kolledž (2014). Vajaduspõhine õppetoetus
- ↑ IT Kolledž. (2014). Kõrgharidusreform (KKK)
