User:Julaur

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jürgen Laur

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

Essee

Esimene loeng oli sissejuhatav. Räägiti asjadest, mida tuleb ja ei tohi teha, kuidas siin koolis õppida ja mis meid ees ootab. [1]

Teises loengus rääkis Andres Kütt arhitekti elust. Ta on introvert, kes on ennast sundinud esinema. Ta rääkis et, kui sa ei tahtnud minna tavalist teed mõõda ja tahtsid ennast väljendada, siis sul oli kaks võimalust. Kas sa hakkasid tegelema arvutite, matemaatika ja füüsikaga või sa läksid punkariks. Andres ütles, et arhitektina pead oskama enda visiooni teiste pea sisse panna, muidu ei ole mingisugust lootust, et nad seda visiooni jälgiksid. Nad peavad uskuma, et seda on vaja teha. Ei ole võimalik arhitekti tööd teha, kui sa ennast väljendada ei oska. [2]

Kolmandas loengus tulid rääkima testimisest ja startupidest Kristel ja Marko Kruustük. Startupi tegemisel pead olema valmis järgmised 10 aastat kõvasti tööd tegema. Need raskused, mida peab ületama on meeletud ja väga pikka aega. Üleöö midagi ei juhtu. Nad rääkisid, et oma ettevõtte tegemisel ei tohi alla anda. Peab olema hästi kannatlik ja ühel päeval jõuad eduni. Kui midagi halvasti läheb, siis maga ära ja vaata, kas homme on midagi muutunud. Kui homme ei muutu, siis ülejärgmine päev ikka muutub. Üksi on väga raske, abi saab alati sõpradelt ja tuttavatelt. [3]

Neljandas loengus oli "Süsadminnimisest" rääkimas Lembitu Ling. Talle ei meeldi koodi kirjutada, kui tal on mingit koodijuppi vaja, siis ta taaskasutab kellegi teise loodut ja modifitseerib selle enda vajadustele vastavaks. Tema jaoks on hea süsadmin laisk, aga mitte liiga laisk. Peab olema piisavalt laisk, et kõik korduvad tegevused ära scriptida. Vastutusvaldkonnad peavad olema täpselt kokku lepitud erinevate süsadminite vahel ja alati, kui teil on võimalik kasutada keskhaldust, siis tehke seda võimalikult vara. [4]

Viiendas loengus Andres Septer ja Einar Koltšanov rääkisid teemal "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud". Õppejõud Andres Septer rääkis sellest, et kui tahad head töökohta leida, pead tagatoas jalgapidi sees olema. Kui tahad palgakõrgendust, eriti veel ametikõrgendust, pead minema järgmisesse kohta. Eestis inimesi ei edutata ning palk sõltub sellest, kui hästi oskad ennast müüa. Ettevõte kus on 300-500 töötajat on adminil on hea olla ja ka arendajal, kes teeb sisearendusi. Ta ei soovita mitte kuhugi minna, kus ta on üks ja ainus inimene, kellest kõik sõltub. Parem tee oma startup sõpradega kui minna teiste inimeste startupi. Uue töökoha otsimisel vaadata, kuidas tööprotsess toimib ja kuidas jagatakse korraldusi. Juhtimisprotsess ei tohi olla liiga jäik ega liiga kaootiline. Otsida kuldset keskteed ja kui omanik sekkub juhtimisprotsessi, siis laske sealt jalga. Tähtajad peavad olema realistlikud. Einar Koltšanov on töödanud väga erinevatel aladel. Tema jaoks võimalus liikuda on muutuda ja õppida ning seda elukestvalt. See on võimalus elada huvitavat ja vaheldusrikast elu. Probleemiks on see, et keegi ei õpeta äripoolt arusaama IT spetsiifikast ja vastupidi. Tuleb saavutada ideaalne olukord kus kõik on tasakaalus ja on vastastikune austus. Ta ütles, et välismaale tööle minemiseks tuleb vaadata selle elukoha elatustaset, kliimat, mis üks või teine asi maksab ja vaadata kui palju tegelikult raha kätte jääb. Võrrelda teiste kogemusi, kes on sarnastes kohtades töödanud. Ta rääkis veel, et omanik asutab ettevõtte selleks, et teenida raha, kõik muu on vale ning liigne kohusetunne teeb endale kahju ja teenib teistele raha. [5]

Kuues loeng oli teemal "Andmed ei allu analüüsile" ja seda tuli rääkima Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Tema jaoks andmed alluvad analüüsile, aga neid andmeid sageli kas ei kasutata, ei ole piisavalt, need ei ole sellisel kujul, et nendega oskaks ümber käia või neid ei osata tõlgendada ehk elu sealt peal välja lugeda. Kõik andmed, mida kasutatakse, peavad olema masinloetavad. Andmemahud on liiga suured ja inimese silmad seda kõike ei hooma. Sageli on ka probleemiks see, et statistikud ei ole kursis vastava valdkonna äripoolega. Tulemuseks peaks olema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. Esimene analüüsivajadus tekkis siis, kui oli vaja leida pettureid. Ta ütles et kahju saaja peab aru saama, kas ja kui palju ta on kahju saanud. Kui raha on puudu, ei tähenda seda, et keegi oleks sihiliselt valesti käitunud. Inimesed võivad andmetega eksida, tuleb eristada valed ebaõnnest. [6]

Eesti Vabariigi küberkaitse oli seitsmenda loengu teemaks. Jaan Priisalu rääkis, et tuleb hoida inimeste usaldust. Kui inimesed kardavad süsteeme kasutada, siis kokkuhoid, mis oli planeeritud nende süsteemide juurutamisega, jääb saavutamatta. Küberkaitse eesmärk on säilitada see olukord, kus inimestel on vaba aeg olemas. Kui me tahame kaitsega tegeleda, siis kõige tähtsam on iseendast aru saada ehk aru saada mis on su tugevused ja nõrkused ja peale selle vastase mõistlikuks mõjutamiseks on vaja ka teda tunda. [7]

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo turunduse vajalikkusest IT valdkonnast. Ta mainis, et brandi töö on jätta taju, et see brand on põnev ja inimesed tahavad seda kasutada. Kõige tähtsam on teada, miks sa tööle tuled, miks see ettevõte üldse eksisteerib ja miks see teistele oluline on. Brandi olulised osad on kogu müük-teenindus kanal, toode, selle kasutusmugavus, tulunduskommunikatsioon peab liikuma täiesti ühte jalga ja kogu sisemine maailm peab olema see, mida sa müüd. [8]

Erialatutvustuse loengud näitasid väga hästi ära seosed IT ja teiste valdkondade vahel ning õpetasid seda, mis IT alal töötav inimene peab teadma.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

  • Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. [9]).
  • Kordussoorituse tegemiseks on vaja kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. [10]).
  • Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav, registreeruda tuleb ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8. [11]).
  • Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €, RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta (Vastused korduma kippuvatele küsimustele p.10. [12]).

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

  • Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse (Õppekorralduse eeskiri 7.2.1. [13]).
  • Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid (Õppekorralduse eeskiri 1.3.6. [14]).
  • RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses (Vastused korduma kippuvatele küsimustele p.2. [15]).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

  • Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal) (Vastused korduma kippuvatele küsimustele p.6. [16]).
  • Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (ei lisandu semestri registreerimistasu). Maksetähtaeg on märgitud arvele (Kõrgharidusreform p.3. [17]).

Esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAP ja peab maksma 27 - 26 = 1 EAP eest ehk 1 x 50 = 50€ Teise semestri lõpuks on olemas 20 EAP ja peab maksma 27 - 20 = 7 EAP eest ehk 7 x 50 = 350€ Esimesel semestril tuleb maksta 50€ ja teisel semestril 50 + 350 = 400€ Kokku tuleb maksta 50 + 400 = 450€

Viited