User:Jveikesa

Autor: Jaan Veikesaar

Essee

Alguses olin pessimistlik selle loengusarja suhtes aga mida aeg edasi, seda rohkem leidsin, et see on huvitav ja vajalik. Erinevalt TTÜs toimunud sarnasest ainest, ei olnud siin kuiva nämmutamist ja üleliigset kirjatöö tegemist vaid toodi kohale oma ala spetsialistid tööelu tutvustama. Samuti õpetati kohe viitama, midagi mida ma TTÜs ei õppinudki kolme aasta jooksul. Mitmes loengus oli läbiv mõte, et tuleb õppida selgeks teise osapoole sõnavara, sest muidu ei tule tööst midagi välja. See on väga huvitav mõte, mis siin välja tuli, sest keegi enam üksi midagi suurt valmis ei tooda kuna protsessid on nii keerukaks muutumas.

Esimeses tunnis sain teadmisi kooli üldise toimimise kohta. Palju sealt tulnud infot olin varem juba informaatika eelkursusest kuulnud. Anti lühike ülevaade IT erialal toimuvast, prooviti aidata koolielu tutvustades, et kas sai ikka õige eriala valitud. Anti soovitusi semestriks, näiteks et mitte õppekavast spagetti teha, tutvustati tulevasi komistuskive ehk raskeid aineid, soovitati koostööd teha ning küsimusi küsida ja kindlasti programmeerima õppida. Loengu pidasid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer.

Teises loengus käis meil külas üks väga huvitav tegelane, nimega Andres Kütt, kes on mulle mitmel erineval põhjusel meelde jäänud. Esiteks mingil tundmatul põhjusel, et tal oli imelik särk seljas. Teiseks, et tal on väga huvitav meetod koosolekutel osalemiseks, kus ta mängib kaarte, sest muidu ta keskenduda ei suutnud ja kõik teised on pahased ta peale seetõttu. Kolmas ja kõige tähtsam põhjus oli tema amet. Mees töötas arhitektina. Ma mõtlesin alguses, et miks on meie ees arhitekt rääkimas, see on ju vale eriala, koolist rääkimata. Siis selgus, et ITs on arhitekti nimeline töökoht täiesti olemas. Selline hübriid arendaja ja administraatori vahel, kus eesmärgiks on keerukust minimaalsena hoida. Kogu selle protsessi juures on vajalik väga hea suhtlemisoskus, sest muidu tekkivad konfliktid. Rääkis huvitavat juttu, minu arvates võiks ka tema loeng kuuluda kullafondi.

Kolmandas loengus olid ennast tutvustamas Testlio nimelisest start-upist, mis tegeleb tarkvara koodi katsetamisega, tulnud Kristel Kruustük ja Marko Kruustük. Nad rääkisid kuidas nad oma idee said, kuidas nad seda teostama hakkasid ja läbi kõikide raskuste suutsid siia jõuda. Samuti tutvustasid oma firmat selle ajaloo algusest tänaseni. Väga inspireeriv lugu, tõestades, et pingutades ja meelekindlust hoides saab paljuga hakkama.

Neljandas loengus käis Lembitu Ling aka Snakeman. Adminstraator nagu ehk minagi tulevikus. Läks keemiat õppima ja sai aru, et see ei ole päris temale, täpselt nagu minagi. Temagi rääkis oma kogemustest tööturul, kuidas hea admin on selline, kes on nähtamatu, sest kõik töötab. See tekitab aga probleemi, sest tööandjad üldjuhul ei jaga matsu ja tahavad koondama hakata, sest kõik töötab ja palka ei taha maksta. Ta soovitas olla laisk, sest nii hakkad sa tööd automatiseerima, mitte kilplase moodi käsitsi kirjutama. Samuti soovitas ta oma vabast ajast tasuta tööd mitte teha, ka sõpradele, kuna aeg on midagi mida sa tagasi ei saa ja alguses tahetakse näppu pärast nõutakse tervet kätt sinult. Hea administraator on võrdne partner arendajale, juhtkonnale ja arhitektile. Ta rääkis vajadusest suhelda admini ja arendaja vahel kuna üks vajab teist ja vastupidi. Kuid probleemid on kerged tekkima, sest ei pruugita teineteisest arusaada või ei soovitagi.

Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres Septer jagas saladusi, et kuidas elu tegelikult käib. Soovitati alati firmale taustakontroll teha, vähendamaks võimalusi vastu näppe saada ja endale võimalik suur tutvuste/sõprade ring tekitada, sest parimad pakkumised käivad ikka läbi tutvuste kaudu enne kui kusagil mujal. Võrreldi firmasid – soovitati mitte liiga väikeses ja liiga suures töötada. Esimeses oled üksi ja teises võid massi alla bürokraatiasse ära kaduda. Einar Koltšanov, mees ilma IT taustata, rääkis kuidas ta sinna tööle sattus. Ameti nimetus on tal huvitav: SCRUM master. Sellised tegelevad agiilse juhtimisega ehk tema on lüli IT spetsialisti, kelle jutt on tihti veider ja segane tavakodanikule ning äriinimeste vahel, aidates neil omavahel suhelda eemaldades takistusi ja luues eeldused koostööks.

Kuuendas loengus käis Ivar Laur, mees kes tuli EMTA analüütikaosakonnast, mida ta ka juhib. Ta rääkis kuidas ta proovib metsikutes kogustes sisse tulevat infot kuidagi korrastada ja arusaadavaks muuta, et maksupettusi ära hoida. See on ressursimahukas töö, mis nõuab suurtes kogustes arvutamisjõudlust. Samuti on vajalik inimkapital – inimesed, kes suudavad selles andmetemeres orienteeruda ja selle maailma ka võhikule lahti seletada, sest konfliktid tööl hakkavadki sellest, et teineteist ei mõisteta.

Seitsmendas loengus käis Jaan Piirsalu rääkimas Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta tutvustas oma minevikku ja küberkaitse ajalugu Eestis ning rääkis oma kogemustest. Oli tunda, et see mees on oma ala spetsialist. Sõnastati Eesti strateegilised väljakutsed, kirjeldati koostööd teiste rahvastega ja ennustati tulevikku.

Kaheksandas ehk viimases loengus käis Hedi Mardisoo, kes on turundaja Starmanis. Ta tutvustas turundust üldiselt, rääkis oma ajaloost, kogemustest. Turundus on praegu väga tähtis ja muutub aina tähtsamaks, sest teisi potentsiaalseid variante on nii palju tekkimas, et on vaja ennast selgelt eristada ja esile tuua. Hedi rääkis kuidas ta ühes firmas kuuks ajaks teenuse reklaamimise lõpetas, sest ta arvas, et inimesed on tüdinud ja väsinud reklaamist ega jälgigi seda kuid müük kukkus järsult. See tõestas turunduse tähtsuse. Samuti ütles ta, et vajalik on oma tööl teiste erialade sõnavara suhu saada võimalikult ruttu, sest omavahel on vaja koostööd teha ja seda saab teha ainult siis kui kõik saavad teineteisest aru.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kahe järgneva semestri jooksul peale aine õpetamissemestri[1], kokku on lubatud ainet kolm korda sooritada [2].

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Antud aine õppejõuga, kelle ainet soovid kordus sooritada [3].

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

ÕISis [4].

Mis on tähtajad?

Kordussooritaja peab olema registreeritud ja tasunud vastavad tasud vähemalt kaks päeva enne sooritamist [5].

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Tasuta [6].

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

20 € [7].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Akadeemiline liikumine toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Eristatakse IT Kolledži-sisest ning IT Kolledži-välist akadeemilist liikumist. IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva [8].

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [9]. Ehk siis peamine on vajalik kogus EAPsid kätte saada.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Kui õppur lõpetab nominaalajaga, siis on tal õigus taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [10].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas number X = 25 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

X=25 EAP Y=20 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAPd ja semestris 27 EAPd. Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform [11])

Lahendus:

Sügisel jääb puudu 27-25=2 EAPd, seega saabub kevadsemestril arve 100€.

Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 25+20= 45 EAP. 54-45=9 EAP, seega tuleb järgmine sügissemester tasuda 450€.