User:Jvoolmaa
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Joosep Voolmaa
Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015
Essee
Esimene loeng selles aines oli sissejuhatus kooliellu – kuidas hakkama saada, kelle juurde pöörduda, kui on probleem. Kui mitu punkti deklareerida ja mis aineid valida, stipendiumite taotlemine, erinevad projektid ja ringid, mis koolis tegutsevad – kõige kohta sai head sissejuhatavat informatsiooni, mis tekitas turvalise tunde edaspidiseks. Sai kõik vajalikud nimed ja näod kokku panna (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo).
Tiina Seeman rääkis projektijuhi tööst IT valdkonnas. Projektijuhi ametinimetus on alati jätnud mulle halvasti defineeritava ja ümmarguse mulje, aga võibolla nüüd sain ma sellest natukene paremini aru: tema ülesanne on muuta teiste meeskonna liikmete töö võimalikult lihtsaks ja ladusaks. Seemani näol oli tegemist juhiga, kes oskas ka koodi kirjutada, mis andis talle palju paremad eeldused oma meeskondade juhtimiseks. Kirjeldas projektide etapiviisilist juhtimist ja kuidas väikestest kommunikatsiooniprobleemidest võivad tekkida hiljem viivitused ja suured probleemid. Julgustav oli näha, et sellise karjääri kõrvalt leidus aega ka perekonnale ning hobidele pühendamiseks, mis võibolla toimisid ka vastukaaluna hoidmaks ületöötamise eest.
Elar Lang rääkis oma dilemmadest formaalse hariduse otsingutel ja mis tema meelest on head strateegiad ja lähenemised õppimisele. Loeng sihtis ehk pigem neid üliõpilasi, kes olid värskelt keskkoolist tulnud ning ei ole veel jõudnud enda jaoks selgeks mõelda, miks nad õppima on tulnud või kuidas õppida. Näpunäited olid muidugi asjakohased: tuleb eesmärke seada, pingutada, raskemaid töid lihtsamateks jagada, teha õpiplaan, oma aega ja töömahtu hinnata ja planeerida. Kuidas olla vastutustundlik, mitte hilineda, panustada rühmatöödes ja olla muidu korralik ja tubli poiss. Ma arvan, et võibolla ei tasu siiski ainult keskenduda sellele, kuidas sa midagi teed (ainult viitele, cum laude), vaid sellele miks sa seda teed? Kui see siht on paigas, siis tulevad ka head formaalsed tulemused boonusena kaasa ja isegi kui ei tule, aga sa õpid tehtud vigadest, siis on minu meelest kõik ikkagi hästi.
Taavi Tuisk rääkis süsteemiadministraatori igapäevatööst, mis on minu jaoks alati tundunud kergelt müstiline amet. Tundub väga mitmekesine amet, kus igavamatel hetkedel ootad oma ülemuse allkirja mingile ressurssipäringule ning põnevamatel või raskematel momentidel võib juhtuda, et üritad hoida süsteemi mingi rünnaku kiuste üleval. Selline töö nõuab aga ka vastavaid isiksuseomadusi. Peab olema väga hea stressitaluvus, olema leidlik ning otsiva loomuga, mõõdukalt paranoiline, kuid samas kõrgelt eetilise suhtumisega. Kui kiirustad liialt, võid teha vea, mis muudab asja hullemaks – samas vahel ei ole eriti aega, et oma lahendust peensusteni välja töötada. Rõhutas programmeerimisoskuse olulisust aga olles ise arenduse poolel tekkis ka administraatori töö vastu suurem huvi.
Kert Suvi pidas loengut testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Testimisega olen ise põgusalt kokku puutunud, aga ei arvanud, et see võiks olla täiskohaga töö. Sain teada, et testimisele spetsialiseerunud spetsialiste oleks hädasti vaja ning sellele pööratakse Eestis veel liiga vähe tähelepanu. Kuna testimine maandab riske, siis tundub mõistlik üritada selle valdkonna atraktiivsust avalikkuse hulgas tõsta ja tegelikult peakski testimine toimuma igal etapil, alatest tellijast kuni kliendi/admin-ini. Selle valdkonna tööpõld tundub sama mitmekülgne kui administraatorite või arendajatel ja usun, et paljud tundsid ennast testija peakuju kirjeldusest ka ära ning saavad nüüd lasta sellele mõttel idaneda.
Targo Tennisbergi loengu puhul häiris mind veidi alkeemikute ebaõiglane kohtlemine. Esitatud pilt alkeemiast oli pigem populaarteaduslik, tegelikult oli selle näol tegemist siiski pigem maailmavaatelise või spirituaalse distsipliiniga, kus tina muutmine kullaks oli metafoor vaimsele ärkamisele (nt. Newton tegeles intensiivselt alkeemiaga). Aga loengu põhiosa oli väga värskendav – saada teada, kui komplitseeritud lihtsana tunduvad asjad tegelikult on ja kuidas suurem osa tarkvarast ausõna peal koos püsib. Võibolla lahenduse selle keerulisuse haldamisele pakub mitte liiga kauges tulevikus tehisintelligents, mis suudaks tarkvara ning riistvara vahelülina palju “orgaanilisemalt” hakkama saada. Tennisberg mainis kaudselt ka Brooksi [1] seadust – mida suurem projekt, seda aeglasem ja ebakindlam on selle teostus, kuna kitsaskohaks on inimestevahelise suhtluse haldamine. Edu toob valmisolek ootamatusteks, probleemide ennetamine ja efektiivselt meeskonnas suhtlemine ja seeläbi ka töötamine.
Tanel Unt rääkis IT ettevõtlusest. Esimene oluline punkt oli minu jaoks meeldetuletus, et ei tasu oma ettevõttet liiga vara müüma hakata - investorkapitali puudumine võib olla ka positiivne – paneb organisatsiooni efektiivsemalt tööle. Samuti oleneb väga palju meeskonna liikmete valikust – kui see õnnestub, siis leiad endale kollektiivi, milles veedaksid meelsasti aega ka vabal ajal. Rõhutas meeskonnavaimu ja motiveerimise tähtsust. Hea tiim suudab midagi reaalselt ellu viia ja see on see, mida investorid otsivad. Kuna juhi töö koosneb suuresti pidevast probleemide lahendamisest, siis on reaalne oht läbi põleda. Sellele vastukaaluks oled oma aja peremees ning saad ise luua sellise töökultuuri, kuidas soovid. Seda saad sa mingil määral kogeda ka suures firmas, aga seal on ikkagi palju jäigemad reeglid. Rääkis ka natuke süsteemiadministraatori tööst suures firmas, kus hea admin on see, kes ei tee kunagi tööd – päris nii see ilmselt ikkagi ei ole, kuid see õppesuund muutus siiski minu jaoks just palju atraktiivsemaks.
Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak rääkisid andmeanalüüsist – andmete teadusest. Kuidas hallata suuri andmete masse ja registreid. Meie ümber eksisteerib tohutult andmeid ja kui sa suudad neid enda kasuks rakendada ja mingil moel analüüsida, siis saad väga head informatsiooni, mida kasutada järgmiste sammude planeerimisel. Tänapäeval teevad kõik edukad ettevõtted nii palju nii head andmekaevandamist ning analüüsi kui saavad ja saavutavad seeläbi turul märkimisväärse eelise. Analüütik ei pea olema kuiv ja igav inimene, vaid lihtsalt keegi, kes suudab teemasse süvitsi minna ja selles paremini orienteeruda, kui teised. Kõige parem on seega leida mingi nišiteenus või teadmine, mis sind ennast kohutavalt huvitab ning tegeleda sellega nii kaua kuni selles (paratamatult) osavaks saad.
Kokkvõtteks oli põnev ja inspireeriv loengute sari – sai ülevaate kõikidest olulisematest IT valla töökohtadest, kogu selle laia spektri ulatuses. Ühise joonena võiks nendest loengutest välja tuua koodikirjutamise/probleemide lahendamise/õppimise oskuse, kui vundamendi, millele on võimalik üles ehitada teisi spetsiifilisemaid oskusi: juhtimine, administreerimine, testimine, ettevõtlus või analüüs ning samas mitte unustades sotsiaalset kapitali: häid suhteid, turvatunnet, meeldivat õhkkonda, abivalmis ja sõbralikke kolleege.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [2] Kordussoorituseks peaks registreerima ÕIS-is, või akadeemilisel puhkusel olles esitama avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja arvestuse soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3] Riigifinantseeritaval kohal on kuni kolm kordussooritust tasuta, riigieelarvevälisel kohal on kordussoorituse hind 20 EUR. [4]
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasema töökogemuse arvestamise taotlemiseks tuleb esitada taotlus koos lisadega ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Lisad: pädevusi tõendav materjal (õpimapp) ja töökogemusest õpitu analüüs. [5] Alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel ei arvestata. VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [6]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekava täies mahus täitmise määr on ITK nõukogu otsuse kohaselt 2015/2016 õppeaastal 27 EAP. Seega õppeaasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 1 EAP (27-26) ulatuses. Ühe EAP tasu on 50€, seega arve suurus: 1 x 50 = 50€. [7]
