User:Kaelias

From ICO wiki

I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Kaido Henrik Elias
Rühm: 15
Esitamise kuupäev: 23.10.2013

Essee

Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.

Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.

Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.

Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke.

Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.

Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud.

Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse. Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.

Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. See oli teistest loengutes väga erinev. Loengupidajaks oli väga rõõmsameelne naine nimega Merle, kes pani saalis olejad kuulama. Algatuseks käskis Merle valida kõigil endale paariline, kellega rääkida tulevikuplaanidest. Naise enda ellusuhtumine oli nii positiivne, et sellega süstis ta varasel hommikul ka meisse positiivsust. Loeng oli väga hea kokkuvõte ainele.

Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.ütleb, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Punkti 5.2.8.1. järgi on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Punkti 5.2.8. järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.Punkt 5.2.7. näitab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal Punkt 2.2 järgi saab vajaduspõhist toetust tudeng kes vastab järgmistele tingimustele:

1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

3) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära

Punkti 2.6. järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.

Punktist 2.2. ütleb, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. Õppekorralduse eeskirja punkt. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel (Finantsiinfo, 2013). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.