User:Kakaldoj

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaja Kaldoja
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Ülevaade ainest „Õpingukorraldus ning erialatutvustus“. Toimus 8 huvitavat loengut, milles erinevad inimesed rääkisid mis mind tulevikus ees võib oodata. Püüan teha kõikidest loengutest väikse ülevaate. Mõneti püüan ka enda arvamust sekka öelda.

Esimene loeng oli 29. augustil, kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar, et ali. Nendelt sain palju vajalikku infot edasiseks. Näiteks õppekorralduse eeskiri tuleb endale selgeks teha, ained tuleb ära deklareerida enne „punase joone päeva“, õis’ist saab kõik vajaliku kooliga seonduva info teada ja raamatuid saame laenutada TTÜ raamatukogust. Ma arvan, et kui poleks seda loengut olnud, siis ma ei teaks siiamaani poolt seal räägitust. Sain sealt rohkem kui esialgu ootasin. Teises loengus käisid rääkimas Peeter Uustal ning Peeter Raielo, kes töötavad Skypes helpdeskis. Tutvustati helpdeski, soovitati minul, kui tulevasel süsteemide administraatoril valida esimeseks töökohaks helpdesk. Öeldi, et rutiin on sellel töökohal müüt, iga päev on mõneti teisest erinev. Kõik oli väga positiivne, kuni hakati Skype reklaamima. Ma soovisin siiski kuulata erialatutvustust, mitte seda kuhu ma tööle võiksin minna. Samuti oli häiriv, et Peetritel oli omavahel palju eriarvamusi, nad ei sobinud koos seda ettekannet esitama. Tundus, et üks Peeter ei tahtnud lasta eriti teisel rääkida.

Kolmandas loengus rääkis Janika Liiv programmeerimisest. Tema jaoks on programmeerimine nagu loovkirjutamine, mitte nagu ehitamine, mille mõned inimesed vahel võrdluseks toovad. Ütles, et õpi mitmeid keeli, loe teiste töid, aga ära loo seda mis on juba loodud. Ta tahtis näidata, et ka naised oskavad programmeerida, ei tasu stereotüüpe uskuda. Tutvustas Ruby on Rails’i, mis on eelkõige naistele mõeldud töötuba ning toimub üle maailma. Tahtsin ka märtsis minna nende üritusele, kuid kahjuks ei osutunud valituks. Võib öelda, et ta rääkis rohkem arendajatele suunatud juttu. Mulle oleks meeldinud, kui ta oleks ka administeerijatele mõelnud, kellele võibolla ei paku väga huvi programmeerimine.

Neljandas loengus esines Andres Septer. Töötab playtechis, mis valmistab internetikasiinosid. Ilma töökogemuseta on hea näiteks alustuseks Skype praktikandiks minna, kus siis töötajaks võib vaikselt saada. Soovitas õppida Linuxit, sest selle järgi nõudlus on suur. Rääkis äri -ja tehnikapoolest IT’s, firmas on mõlemad vajalikud, sest tavaliselt ei suuda tehnik äri teha ning ärimees ei suuda tehniku tööd teha. Meile soovitas rohkem tehnikapoolel olla. Karjääri on kõige parem alustada süsteemide administraatorina, et näha kuidas kõik üldises plaanis käib. Kui üldse käia kooli kõrvalt tööl, siis soovitas pigem riigisektoris käia, seal ei pea eriti tööd tegema ning aega on palju. Tegi jooniseid palju, rääkis põhjalikult üles võetud teemadest, andis soovitusi. Sain päris palju targemaks, ettekannet oli põnev kuulata.

Martin Paljak rääkis meile viiendas loengus karmast, mis oli minu arvates väga huvitav teemavalik. Ta on olnud ca 12 aastat freelancer, praegu on teist korda elus palgatööl. Ülikoolis käinud pole, kõik on ise õppinud. Kõik inimesed on administraatorid, kasvõi enda arvuti omad. Helpdeski peaks kindlasti oskama, et paremini kõigest aru saada. Spetsialistiks mingil alal saada võtab umbes 10000 tundi, tuleb väärtustada oma aega ning seda õigesti planeerida.

Ignite reklaamimine toimus kuuendas loengus. Räägiti, et inimestevaheline suhtlemine on kõige alus. Häiris see, et kõige juures mainiti firmat, kutsuti sinna tööle. Meeldis see, et neil polnud ainult jutt vaid suheldi ka tudengitega. Edaspidi soovitaksin õppejõududel mõelda kas aineks on õpingukorraldus ja erialatutvustus või firmade tutvustus. Pettusin selles loengus.

Seitsmendas loengus esines Kristjan Karmo, kes rääkis meile peamiselt testimisest. Esmalt tahtis murda müüti, et testimine on igav. Näitas, et tegelikult see pole nii. Testida ja vigu otsida on palju parem, kui ise vigu teha. Testimine pole nii kerge, kui tegelikult tundub, on vaja ka palju eeltööd teha. Tõi näite kosmosesondi programmist, kus üks viga, milleks oli üks sidekriips puudu, läks väga kalliks maksma. Hea testija oleks selle ära hoidnud. On kahte liiki testimisi – arendustestimine ning vastuvõtutestimine. Arendustestimine ehk pidev, kontakt arendajatega. Vastuvõtutestimine ehk siis kui arendus on valmis ja uusi reliise ei tohiks teha. Testijaks olemise miinuseks on see, et ollakse pahased, kui ta vea leiab. Tihti on väga vähe aega testida, kuna arendajad venitavad liiga palju. Näiteks on antud kuu aega, aga peab testima ära kahe päevaga, kvaliteet kannatab. Testimine ei loo kvaliteeti, see kontrollib kas kvaliteet on olemas ning toob välja riskid. Testija eeliseks on see, et ta saab esimesena valmis programmi näha. Loeng oli väga huvitav, ning pani isegi mind testija ameti peale mõtlema, kuigi algul olin skeptiline.

Kõige viimases ning minu jaoks huvitavaimas loengus rääkis Siim Vene. Töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Tehnoloogia teeb elu lihtsamaks ning hoiab aega kokku. Peaaegu alati on äriline põhjus, miks võetakse teatud tarkvara kasutusele. Pigem las olla töö ja hobi erinevad, muidu muutub hobi kohustuseks. Koolis õpitust enamust kasutama ei hakka, sest lõpuks me spetsialiseerume. Tööandjat ei huvita diplom, vaid see mida sa reaalselt teha oskad. Väga huvitav loeng minu arvates, rääkis asjalikku juttu.

Kõik loengud avardasid minu silmaringi mingil moel, oskan teha edaspidi teadlikemaid valikuid. Sain aru, et sobin helpdeski väga hästi töötama, kuna mul on vastavad iseloomuomadused ning ma olen naine. Kõik loengud erinesid teineteisest küllaltki palju, ühist oli suhteliselt vähe. Minu jaoks jäi siiski midagi puudu, ei saanud teada, mida administraatorina töötamine endast täpselt kujutada võib, sest helpdesk ei ole päris see. Keegi oleks võinud sellest teema teha, nii nagu oli arendajatele programmeerimine.Meeldis, et edaspidiseks sain palju motivatsiooni.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mis on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, õppeosakonnas tuleb korduseksamile registreerida. RE kohal korduseksami sooritamise eest tasuma ei pea, REV kohal peab tasuma 14,2 eurot hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia): a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt.