User:Kakoppel

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kakoppel

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Esimeses loengus tutvustati IT kolledži õppekorralduseeskirja ja põhilisi tõdesid esmaskursuslastele. Selgitati õpingutega kaasneva bürokraatia tagamaid ja rõhutati tähtaegadest kinnipidamise olulisust, eriti just punase joone päeva puhul. Räägiti stipendiumivõimalustest, ÕISist, akadeemilisest kalendrist, tagasiside andmisest, e-õppest, moodlest, loengusalvestustest. Samuti teadmistekontrollidest, eksamitest, arvestustest jms. Anti ka üldisemaid praktilisi nõuandeid ja soovitusi õpingute läbimise tarbeks. Väga palju uut vast sellest loengust ei saanud, kuna olen bakalaureuse tasemes varem õppinud.

Andres Kütt rääkis teises loengus akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. See oli kindlasti üks põnevamatest ja stimuleerivamatest loengutest selles sarjas.

Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi ning loengu sisu jättis pigem laialivalguva mulje.

Neljanda loengu pidaja Lembitu on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha.

Viiendat loengut alustab Andres Septer sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid tööturu nüansside kohta.

Kuuenda loengu pidas Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis andmeanalüüsist - võtmesõnadeks andmete puudulikkus, andmete masinloetavus, andmete tõlgendamine, andmeanalüüsi tulemusena peaksime saama uusi teadmisi. Ta selgitas, et objektiivsed otsused saavad põhineda ainult andmeanalüüsil, analüüsi tulemusena saame ülevaate probleemide suurusastmest ning seejärel saame teha kaalutletud otsused - millised on prioriteetsemad, vähem prioriteetsemad probleemid, kuhu ja palju ressurssi suunata jms. MTA tegeleb MTA valdkonda puudutavate riskide uurimisega. Andmeanalüüsi tulemusena annab MTA erinevad sisendid, mille põhjal juhtkonnad erinevatel tasanditel otsuseid vastu võtavad. Pettusi leitakse läbi käitumismustri, eelneva tegevuse ja isikute-ettevõtete vaheliste seoste analüüsimise ja monitoorimise. MTA andmeanalüütikud mängivad oma peas läbi võimalikud petuskeemid ning üritavad aru saada, kuidas erinevad pettused andmetes välja paistaksid, et seeläbi pettustele jälile saada.

Seitsmes loeng oli küberkaitsest ja täpsemalt küberkaitsest Eestis. Jaan Piirsalu rääkis küberkaitse ajaloost Eestis, vaikselt hakati andmete kaitsmisele mõtlema juba enne Eesti iseseisvumist. Huvitav fakt, millest kuulsin esimes korda oli see, et küberkuritegevuses on rahvusvaheliseks keeleks vene keel. Rahvusvaheline venekeelne küberkuritegevuse tööstus arenes välja 2003-2004. Kui Eesti pronksiöö ajal toimunud küberrünnak pigem kaasnes sellega, mis tänavatel toimus, siis hiljem Gruusias ja Tuneesias oli küberrünnak pigem esmase tähtsusega, mitte kaasnev nähtus, ning tänapäeval küberrünnak eelneb füüsilisele rünnakule. Peale pronksiööd sai Eesti endale küberturve strateegia, 2009 hakati Küberkaitseliitu tegema. Küberkaitset on tarvis selleks, et säilitada eluviisi kaitset, võimaldada inimestel jätkata oma igapäevaelu tavapärasel viisil. Jaan Piirsalu rõhutas kollektiivse aju ja koostöö olulisust küberkaitse juures.

Viimane, kaheksas loeng keskendus it ja turunduse koostööle. Tutvustati brändingu mõistet, seda võib mõista sellena, mida inimesed sinust räägivad, kui sind toas pole. Samuti selgitati 3 olulisemat võtmeküsimust, millele peaks brändi luues mõtlema ja vastused arendama: Miks (bränd, eesmärk, väärtused), Kuidas (müük, turundus, organisatsioon) ja Mida (toode). Tutvustati ka turunduse 4-P teooriat: product, price, promotion, place. Tegu on siis nö turunduse 4 alussambaga, kõige nelja peale peaks mõtlema ja nendega tegelema, et edukalt toodet/teenust turundada. IT võimaldab läbi andmetöötluse turundusel oma klienti hästi tundma õppida, hulga paremini kui see varem võimalik oli.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastus Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Vastus Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks..

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Vastus Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

Mis on tähtajad?

Vastus Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Vastus RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Vastus Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks.

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?

Vastus Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta, seega arve tuleks 10*50€ = 500€.