User:Karkalla
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Karl Kallas
Esitamise kuupäev: 18.10.16
Essee
Erialatutvustuse aine puhul oli tegemist ühe õppenädala huvitaivama loenguga, iga kord sai midagi uut teada inimestelt, kes on seotud IT valdkonnaga, kellel jagub kogemust ning kes töötavad oma erialal hingest. Just see tegigi võimalikuks tutvuda õpilastel IT maailmaga lähemalt ning oli abiks enda perspektiivide loomisel. Mõni võis avastada enda jaoks midagi täiesti uut, mis teda paelus ning teine näiteks teema, mis teda kindlasti edasi ei huvita. [1]
Esimene loeng kujutas endast pigem sissejuhatust eesootavale. Juttu ei olnud mitte ainult sellest, et külla tulevad väga vägevad tegelased vaid õppejõud Andres Septer tegi veel kindlaks, et kõik saaksid selgeks kuidas IT Kolledžis õppekorraldus käib. Vihjeid anti sellest, kuidas koolis püsida: õppida ja näha vaeva ning mis moodi üldiselt paremini hakkama saada. [2]
Teisel nädalal oli tunnis juba esimene külaline, kelleks oli tarkvara arhitekt Andres Kütt. Tegemist oli väga kuulamapaneva esitlusega. Esineja kandis kõike huvitavalt ette ja olenemata varajasest kellaajast ei vajunud teda kuulates pea kordagi õlale. Oluliseimad mõtteterad, mis meelde jäid olid need, et koolis olles tuleb õppida ja proovida enda jaoks selgeks teha, mida iga aine sulle juurde annab, isegi kui see sind otseselt ei huvita. Teiseks, et järjepidevalt tööd pakutaks, tuleks olla hea suhtleja, eriti tema erialal. Kui kellegi projekt läheks kihva, siis see tuleks talle viisakalt ja rahulikult selgeks teha. [3]
Kolmandas loengus tuli IT temaatikale lisaks põnevust pakkuv startupide maailm, mis on tänasel päeval väga aktuaalseks saanud. Ennast ning nende väga edukat startupi Testliot tutvustasid Kristel & Marko Kruustük. Nad olid mõlemad ka ITK õpilased olnud ning nende lugu ja nõuanded meile olid väga insipireerivad. See oli ka teistel esinemistel väga tore, et kogenud IT spetsialistid meile kui uuele põlvkonnale nõu andsid. Nii mõndagi oli kõrva taha panna ja mitte üksnes antud erialal vaid ka muude eluliste probleemidega seoses (õppimine, välismaal elamine jne). [4]
Neljandas tunnis rääkis meile enda lugu Lembitu Ling. Võrreldes näiteks eelmise nädala loenguga oli see palju rohkem down to earth ja andis jällegi hoopis teistsuguse positiivse vaatevinkli. Teemaks oli süsadminnimine ja üheks peamiseks mõtteks, mis tema jutust välja võis noppida, oli see, et tihti tundub töökohtades just kui administreerija ei teeks mitte midagi, eriti tööandjale. Seda pidas Lembitu just hea adminni tagajärjeks- kõik töötab nii nagu peab, on korrektselt üles seadistatud ja kontrolli all. On piisavalt laisk, ehk et jääbki mulje nagu ei teeks too inimene tööd, kuid tegelikult on kõige taga professionaalsus ja pädevus enda alal. Antud juhul võiks jällegi oluliseks pidada teise nädala loengus kuuldut, et oluline on olla hea suhtleja ning selgitada olukorda, et ei tekiks tööandjal selliseid kahtlusi. [5]
Väga eluline ning õpetlik oli viienda nädala loeng, kus kaks teemat kandsid ette õppejõud Andres Septer isiklikult ning Einar Koltšanov. Need olid omavahel vägagi seotud- mõlema suurem idee oli väljund, mida IT alal leida ning seal olevad plussid ja miinused. Esimese poole rääkis meie õppejõud, mida tuleks silmas pidada, kui soovida IT alal karjääri teha, mis on selle võimalused Eestis. Soovitas kindlasti välismaal ära käia, et kogemust saada teisest rahvusest inimestega töötamisel ning tõi välja head ja vead töötades riigiasutuses, enterpraisis, väikeettevõttes või näiteks startupis. Teise poole sisustas Koltšanov, kelle esitluse peamiseks ideeks oli konflikt äriinimeste ning itininmeste vahel. Põhjuseks tõi välja, et keegi ei õpeta äri poolt aru saama IT spetsiifikast ja vice versa. Ideaalses olukorras saaksid mõlemad üksteisest aru. Sarnaselt teise loengu ühele mõtteterale rõhutas suhtlemisoskust: “pidev dialoog ja asjalikud vestlused”. [6]
Kuuenda loengu pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Lähtudes sissejuhatuses öeldust, siis võiksin pidada antud valdkonda selliseks, millest isiklikult suurt huvi ei tunne. Olenemata sellest oli kasulik selle kuulamine, et enda järeldusele jõuda. Ivari loeng küll tegi pildi selgemaks Maksu- ja Tolliameti tööpõhimõtetest ning sellest, millega nad tegelevad. Üks väljatoodud punkt tema esitlusest, mis kõlas täiesti asjakohase probleemina, oli see, et olenemata andmete alluvusest analüüsile, ei osata neid tihti õigesti kasutada. Neid lihtsalt kogumise pärast koguda ei ole mõtet vaid nende baasil peaks looma mingeid järeldusi, et neil andmeteil oleks väärtus. [7]
Eesti Vabariigi küberkaitsest rääkis meile seitsmendal nädalal Jaan Priisalu. Antud teema oli jällegi selline, mis kõrvad kikki ajas ning kuulama pani. Taaskord ka väga-väga silmaringi laiendav ja kasulik. Räägitakse küll, et Eesti on üks IT maa, meilt on tulnud Skype, Testlio jne, aga see loeng näitas just, kui olulisel kohal on ka selline aspekt infotehnoloogias nagu meie riigi kaitsmine ja seeläbi küberkaitse. Isiklikult sain küllaga infot, sest polnud varem teemaga üldse kursis. Lühidalt annan edasi tema paar seisukohta, mis minule meelde jäid: iseseisev asutus peaks suutma enda infot turvata- seda peaks suutma ka Eesti riik. Tema sõnul kehtib põhimõte, et küberkaitse töötaks võimalikult lihtsalt ja seeläbi oleks minimaalne risk turvaaukude tekkeks. [8]
Viimane loeng, mis meil toimus oli Hedi Mardisoo loeng teemal “IT ja turundus”. Nagu kogu kursuse vältel, tõi ka tema välja IT seotuse mingi muu valdkonnaga ning märkis kui vältimatu ja oluline see tänapäeval on. Ettevõtted ei löö ilma IT ja turundusabita läbi. Kõlas ka juba eelnevaltki läbi käinud ja tugev argument “Oluline on IT & äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse”. Üldse oli hea kuulata Mardisoo loengut, sest teema oli huvitav ning ka esitlus ise oli ladus ning hästi ette valmistatud, et kuulajat endaga hoida. Oluline oli ka turunduse teema osakaal sellel loengul, toodi välja, et turundus on segu õigest kliendist, hinnast, tootest ja kontekstist. Kui eelnevatel loengutel oldi juba IT teemadel palju räägitud, veidi ka äri ja startupi, siis turunduse kohta käiv jutt sobis ideaalselt, et viia teemad kokku ja näha nende seotust, sarnasusi ja erinevusi. [9]
Iga teema sidus IT’d mingi uue valdkonnaga ja näitas kui lai ja perspektiivikas selle ala õppimine on. Võib leida tööd, et kaitsta riiki, võib ise luua startupi või firma, variante on nii palju ja see, et meie enda väikest kogemusepagasit saime täiendada nii mitmete mõtetega ja kuulata edulugusid, nippe jne profesionaalsete inimeste poolt, oli väga väärtuslik.
Küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus:
Õigus eksamit järele teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, sellele registreerimine toimub ÕIS-is ning eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [10] Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. [11] Kui oled tasulisel kohal (OF), maksab kordussooritus 20€. [12]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Vastus:
1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. [13]
2) Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [14]
3) Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [15]
4) Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass. [16]
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [17]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X = 22 Y = 21
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kahe semestri peale teeb see 54 EAP’d. Üks EAP on 50 €. [18]
Juhul, kui esimese semestriga on kogutud 22 EAPd ja teise semestriga 21 EAP, on aastas kogutud EAP’sid kokku: 22+21= 43 EAP’d.
Seega:
54 - 43 = 11 (puudu olevad EAP’d)
11 x 50 = 550 (€)
Vastus: Õpilasel tuleks tasuda 550 €
Viited
- ↑ [1] Loengusalvestus: Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.
- ↑ [2] Loengusalvestus: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
- ↑ [3] Loengusalvestus: Testimine ja startupid.
- ↑ [4] Loengusalvestus: Süsadminnimisest.
- ↑ [5] Loengusalvestus: IT tööturg & Karjäärikäänakud.
- ↑ [6] Loengusalvestus: IT tööturg & Karjäärikäänakud.
- ↑ [7] Loengusalvestus: Andmed ei allu analüüsile.
- ↑ [8] Loengusalvestus: Eesti vabariigi küberkaitse.
- ↑ [9] Loengusalvestus: IT ja turundus.
- ↑ [10] Õppekorralduse eeskiri 5.2
- ↑ [11] KKK, küsimus 10
- ↑ [12] Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal
- ↑ [13] Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.
- ↑ [14] Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.
- ↑ [15] Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.
- ↑ [16] Õppekorralduse eeskiri 7.2.2.
- ↑ [17] Õppekorralduse eeskiri 5.3.10.
- ↑ [18] Kõrgharidusreform (KKK)
