User:Kavoron

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Konstantin Zavoronkov

Esitamise kuupäev: 18. september 2011

Esse

Esse. Tanesepaeval inimine ei saa esineda elu ilma arvutita, see sajandik on tehnika-sajandik, koguaeg meie elus kaib tehnika progress. See progress teeb meie elu lihtsamaks ja isegi huvitavam. See ala on paljulubav, oppida ja toota see alas on muidugi samuti paljulubav kuid minu arust see on huvitav ja onneks korgelt tasutud too, mis meie elus in vaga oluline ka.

• Esimene loeng. Õppekorraldus ja sisekord (25. August) . Esinejad : Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum, Marko Puusaar, et ali. Sel loengul oli jutt õppimisest IT Kolledzis ja õppimise korraldusest. Öeldi, et meil on võimalus õppida nii IT Kolledzis kui välismaal. Oli jutt ka „moodlest“, „ÕISist“ , „e-õppest“ ja „ WIKist“. Räägiti ka ITK raamatukogust ja mis meil on vaja et raamatuid seal võtta. Räägiti ka ISIC kaardist ja missuguseid meil on võimalused kui me tellisime selle kaardi ja kuidas seda teha. Esimene loeng oli väga vajalik esmakursuslasele. Oli väga palju asi, mis meil on vaja teada, ja mis teeb meie esimene sügissemester kergem.

• Teine loeng. Innovatsiooni olemus ja juhtimine (1. September). Esinejad : Linnar Viik. Alguses oli paar sõnu arvestusest : mis on vaja teha et arvestus saada ja kuidas kasutada Wiki. Oli öelnud innovatsionist, mis tähenadab „ Innovatsion“ ja innovatsionist tehnoloogias.Ka räägiti kauplemisvabadusest. Räägiti ka Soodustavast keskkonnast ja millest koosneb innovatsiooni ja uuenemisvõimet soodustav keskkond : • Kultuurist ja väärtustest • Struktuurist ja protsessidest • Inimestest ja nendevahelistest suhetest • Väärtustamisest ja hindamisest Ma mõtlen et see loeng oli huvitavaim,sest see ei oli ainult innovatsionist Eestis, aga innovatsionis kogu maailmas. Oli palju havitavaid näideid (DVD plaadid, Apple’i iTunes,Swedbanki jne. )

• Kolmas loeng. Ideest teostuseni (8. September). Esinejad : Mart Mangus. Kolmandal loengul esinejaks oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane Mart Mangus. Jutt oli võrreldusest palgatöölise ja ettevõtjate, nende plussidest ja miinusidest Palgatöölise plussid: stabiilsus, vähe stressi, vastutus puudub,haigekassa,pension. Eraettevõtja plussid : võimalik passivne tulu, puudub fikseritud ajakava. Palgatöölise miinusid: rutiin töö, palga piiranguid. Eraettevõtja miinusid: suur vastutus, suur stress, võimalus väljakukkuda. Oli öelnud firma kohustustest ( maksudest,aasta aruannetest…) Lõpes tudengid antud ideid. Ja koos tegime nende analüüs „SWOT“ - (strengths, weaknesses, opportunities, threats).

• Neljas loeng. Robootikast IT Kolledžis (15. September) Esinejad: Margus Ernits. Alguses jutt oli motivationist. Räägiti , et tudengid ei ole huvitanud teooria õppimises, sest nad unustasid teooriat väga kiiresti. Inimesed unustasid seda mis nad ei kasuta. „Learning has to be playful, fun and interesting”. <Practical> töö on palju parem, kui tavaliselt õppida teooriat. Mainiti „Project Smart Pruducts“ . Selle eesmärgist ja partneritest Eestis. Mainiti ka „WEB 2.0“ ( Suject blog, Wiki, FreeMind...) Oli ka öelnud tuleviku tööst ja peamise eesmärgist.Ja kus kasutatakse „Robotics“.

Lõpus oli antud väikesed ülesanded, neile kes tahtsid punkti saada. Oli vaja leida kui kiiresti võib roobot sõida.

• Viies loeng. Serverikeskuste võrguarhitektuur ( 22. September) Esinejad : Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann, Net Group.

Räägiti „Net Gruppist“ ja selle tegemisest. Oli öelnud peamisest turust , et nad asuvad Eestis,Lätis ja Leedus.Oli öelnud serveriteenuste haldusest. Mainiti ka kommunikatsioonilahendused, ja oli antud kommunikatsioonilahenduse kava.

Regulaarne haldus : • Turvapaigad • Varukoopiahaldus • Serveri dokumentatsioon • Serveri jõudluse/koormuse ja tõrgete monitooring Intsidentide haldamine: • Veateated telefoni, meili või veebilehe teel. • Viga kõrvaldatakse ja kasutajat juhendatakse viga vältima. Net Group'i asutaja Jaan andis detailse kirjelduse serveri arhitektuurist, privaat pilvest, võrgust, virtualiseerimisest ja automatiseerimisest. Mainiti paari sõnaga Cisco.

• Kuues loeng. Kas sellist IT-d me tahtsimegi? (29.September) Esinejad : Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Räägiti: • Tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale • Edasiste trendide mõju prognoosid • Ebasoovitavate tagajärgede võimalikest põhjustest • IT Kogukonna teenistuses See tema on oluline.Tehnoloogiad mängivad suur rolli meie elus, nad ümbritsevad meid igapäevaelus. Räägiti ka Efektivsuse tõusu düünamikust. Efektiivsust mõjutavad : • …Üleilmne seoste tugevnemine • …Inimeste sõltuvuse kasv tehnoloogilistest lahandustest • …Küberkuritegevuste jätkuv kasv • …Info parema liikumise tõttu kasvavad ootused

• Seitsmes loeng. Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas (6. Oktoober) Esineja: Anto Veldre. Oli väga huvitav loeng. Oli väga palju öelnud ja oli väga palju näide. Palju räägiti arvutiviirustest olemusest ja tööpõhimõtetest , veel spamist ja viiruse-rünnakutest.Oli ka jutt ID vargustest.Suurem osa loengusest räägiti viirustest. Veel jutustab Anto missugune peaks olema CERT/CSIR meeskond või tavaline IT inimene. • peab oskama inimestega suhelda • peab olema hea suhtleja ning esineja • peab oskama hinnata võõraste IT-Lahenduste • peab olema hea psüholoog • peab oskama omi seisukohti selgelt ja loogiliselt esitada

• Kaheksas loeng. Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi. (13. Oktoober) Esineja : Kalle Tammemäe. Alguses räägiti Tallinna Tehnikaülikooli ja ITK hoonetest. Kuidas on võimalik vabaaega veetma.Oli öelnud kõrgharudustest Eestis, ja võrreldi Eesti ja Soome haridus. Räägiti et tudengite arv nii Eestis kui ka Soomes väheneb, ja oodatakse et tulevikus see arv võib olla veel vähem. Öeldi ka IEEEˇst(Institute of Electrical and Electronic Engineers), ACMˇst (Association for Computing Machinery) ja ETISˇst (Eesti Teadusinfosüsteem).

• KOKKUVÕTTE. Kokkuvõttes tahan öelda ,et kõik loengud oli väga olulised .Praegu me teame mis ootab meid tulevikus, mis kujutab endast meie tuleviku töö ja suurenesid meie silmaring.

p.s Eesti kell ei ole minu emakeel,oli väga raske nii palju kirjutada. Ma loodan et minu esses ei ole nii palju vead.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus Kui tudeng kukkusid eksamil läbi, siis võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami sooritamise peab kokku leppima vastava aine õppejõuga, kes omakorda kooskõlastab korduseksami toimumise aja õppeosakonnaga. Korduseksami sooritamiseks peab ennast selleks registreerima õppeosakonnas. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 1 Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.