User:Kbagirov

Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020

Katri Bagirov

31.10.2012

Essee

Käesolev essee toimunud loengute teemal analüüsib eelkõige seda, mis oli loengutel ühist, siduvat, kokkulangevat, tuues samas välja ka üldised erinevused.

Loengu eesmärgi saavutamine sõltub eelkõige lektori esinemisoskusest, mis võib olla, kas kaasa sündinud või õpitud. Loeng täidab oma eesmärgi, mis minu hinnangul peaks olema uute, huvitavate ja kasulike teadmiste ning oma hinnangute ja arvamuste jagamine, eelkõige, kui kuulajaskond on haaratud. Samas ei piisa ainult põnevast esitusest, kus lektor toob nii huvitavaid näiteid, kui kaasab kuulajaskonda, kuivõrd kuulajad on väga erinevate huvidega ja nii ei saa üks teema või valdkond olla huvitav kõigile korraga.

Kindlasti saab öelda, et iga valdkonna toimunud loengud andsid väga hea üldise ülevaate, samuti tõid lektoreid välja olulisi kohti, huvitavaid näiteid ja kasulikke nõuandeid. Võimalik oli kaasa mõelda, ammutada motivatsiooni edasisteks õpinguteks ning mõelda spetsialiseerumisele või tulevasele elule tööturule sisenemisel.

Üldiselt saaks jagada loengud kahte erinevasse gruppi. Valdkonnad, milles tuleb orienteeruda, et lihtsustada õppimist ülikoolis või arusaamist tööturust, spetsialiseerumise võimalustest. Viimases teemas oli hea kuulda kogemustest, nägemusest IT valdkonna jagunemisest äripooleks ja teenindavaks pooleks. Samuti saada väike ülevaade jätkusuutlikest teemadest ning hetkel populaarsest ning võimalikest populaarsetest programmeerimiskeeltest ja IT suundadest. Teine grupp valdkondi keskendus konkreetsele teemale. Peamine rõhk oli pandud uue tutvustamisele, konkreetsete näidete toomisele näiteks konkreetse programmi tööst ning osalt ka millegi propageerimisele.

Aine raames toimunud loengutele andsid kindlasti palju juurde külalislektorid, kes olid oma ala spetsialistid ning oskasid tuua kasulikke ja praktilisi näiteid.

Esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord“ andis vajalikud teadmised, kuidas edasine õppetöö hakkab toimuma ning mida erinevates probleemolukordades võimalik teha. Samas loengus tutvustati veel e-õppe keskkonda Moodle ja IT Kolledži Wikit. Sarnase suunitlusega oli ka loeng „IT tööturg“, kus lektor lõi konkreetse vaate olukorrast, mis saab peale ülikooli või millega juba osa üliõpilasi on kokku puutunud ja kaasa oskasid noogutada. Lektor rõhutas töökogemuse olulisust ning tõi välja võimalikud valikud selle saamiseks. Huvitav oli kuulda soovitust valida võimalusel esimeseks töökohaks IT süsteemide administraatori koht, kuna seal on võimalik saada ülevaade kõigest ehk kokkupuude on paljude erinevate valdkondadega teenuse tagamiseks ning seejärel alles spetsialiseeruda. Osati käsitles sarnaseid teemasid ka loeng „Karma“, kus lektor tugines eelkõige oma kogemuste väljatoomisele. Mõlemast loengust tuli välja, et Eestile omaselt ei ole võimalik või pigem soovitatav konkreetselt spetsialiseeruda, kuna riik on väike ning tunnustatakse rohke neid, kes teavad kõigest võimalikult palju, kui et ühest valdkonnast kõike.

Nagu juba öeldud, siis mitmest loengust hakkas kaudselt või otse kõrva lause, et erinevad töökohad nõuavad töökogemust, aga kui keegi ei ole nõus võtma tööle isikut, kel see puudub, siis kuidas töökogemust saada. Nõustun siinkohal, et seda aitab vältida, kui õppimise ajal leida endale praktikakoht – isegi paar päeva nädalas praktikal käimine annab palju juurde.

Olenemata sellest, millist eriala õppida ja kus suunas edasi pürgida, on kogemused ja õppetunnid, kuidas edaspidi tööturul hakkama saada või mis suund valida, sarnased. Tekib vajadus vaadata elu teise pilguga, analüüsida oma otsuseid ja mõelda neid ümber.

Vajalik oli kuulata hiljuti meedias palju vastukaja tekitanud ja Euroopa Liidus üldiselt kõrgendatud tähelepanu all olev teema stereotüüpide ja diskrimineerimise ainetel. Samast loengust oli huvitav ka teine idee – kuidas võib eriala, mis esmapilgul näib täiesti vastupidine inimesele omasest, muutuda omaks. Isiklikust kogemusest rääkides, siis on IT Kolledžis õpitav eriala minu jaoks teine, kuna mõned aastad tagasi ei saanud ülikoolis sisse infotehnoloogia erialale, mida õppima soovisin asuda ning võtsin vastu otsuse õppida midagi täiesti vastupidist. Otsus langes õigusteaduse kasuks. Lõpetanud valitud eriala, jäi kripeldama siiski loobumine esmasest valikust ja nii sa võetud vastu otsus proovida uuesti. Omades juba ka mõneaastast töökogemust, tekkis loenguid kuulates mitmes kohas äratundmine – „jah, nii on“. Ja nagu mitmed lektorid välja tõid, siis kellele ei meeldiks endast rääkida.

Ignite teemaline loeng võttis omamoodi nagu eelnevad käsitlemist leidnud teemad kokku. Läbivalt oli rõhk IT valdkonnas vajamineval oskusel olla oma töös efektiive, suhelda erinevate osapooltega ning süsteemi jätkusuutlikus eesmärgi saavutamisel. Silma hakkas, et ni nagu koolis, ülikoolis, nii toimub ka tööelus grupeerumine. Parima töökeskkonna moodustavad inimesed, kelle maailmapilt ja huvid, mis ei ole seotud valitud erialaga, on võimalikult sarnased.

Täiesti uue vaatenurga tarkvara testimisele andis loeng „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kindlasti on tegemist valdkonnaga, mis jääb enam nii-öelda kulisside taha. Mainimist väärivad loengus toodud huvitavad näited, just vigade ja nendega kaasnevate kahjude väljatoomine. Viimase näol on tõesti tegemist infoga, millest keegi ei soovi rääkida ja avalikkusele see tihti teada ei olegi. Üldiselt loengu sisust, siis ei pannud imestama, et testijatele jääb lõpuks kõige vähem aega oma töö tegemiseks, sest nagu elus ikka, jäetakse kõik võimalikult viimasele minutile.

Kuna ma varasemalt ei ole osalenud sarnases aines ehk siis aines, mis käsitleb erialatutvustust ja õpingukorraldust, siis puudusid aine suhtes ootused. Varasemate kogemuste pinnalt oskan välja tuua, et vastavasisuline aine on vajalik. Tegemist on stardipingiga oma õpingute planeerimisel, valiku õigsuses veendumisel, ning tutvustuse saamisel võimalustest, kuidas lahendada õpingutega seotud probleeme või teha valikud, kui üliõpilane peaks olema teinud juba valesid otsuseid või puudub ülevaade valdkonna olulistest aspektidest. Kasulik oli ka teadmiste saamine õppekeskkondade kasutamise kohta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui olen eksamil läbi kukkunud, pean esmalt arvestama, et võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Ühe õppeaine piires on õigus teha eksamit kokku kolm korda, s.t 2 kordussooritust. Korduseksami tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelistel õppekohtadel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, hetkel on see 14,2 eurot. Korduseksami puhul on nõutav eksamile registreerumine, mis toimub ÕIS-is. Registreerumine ja vajadusel tasu tasumine peab olema toimunud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks eksami toimumise päevast. Registreeruda on võimalik kuni 2 tööpäeva enne vastava soorituse toimumist.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamise võimalus avaneb kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva vabade kohtade olemaolul. Selleks, et õppekava vahetada pean esitama vastavasisulise avalduse hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele.