User:Keilves

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kerit Ilves

Esitamise kuupäev: 25.oktoober 2016

Essee

Sissejuhatuseks tahaks märkida, et kuna olen algaja ning ma pole kunagi IT valdkonnas varem tegutsenud, oli antud loengute kuulamine äärmiselt kasulik, kuna sain laiema ülevaate IT erinevatest aspektidest ja olulisi teadmisi juurde. Samuti oli tore kuulata IT inimeste jagatud lugusi, nende eluteed ja isiklikke kogemusi.

Esimesest sissejuhatavast loengust saab kätte kõige üldisema ja kasulikuma informatsiooni. Räägitakse õppekorraldusest, sisekorrast, stipendiumitest, õppekeskkondadest, arvestuste sooritamisest ja muudest olulistest asjadest, mida kindlasti õpingute käigus läheb vaja. Tore, et antud loengu jooksul sai näha, kuulda ning tuuvuda erinevate õpejõududega ning IT kolledži töötajatega ning nende rollidega.

Teises loengus jagas Andres Kütt oma mitmekülgset elu kogemust ja motiveerivaid õppetunde. Minu jaoks väga huvitav mõttetera oli see, et üliõpilane ise peaks olema huvitatud enda arengus. Ning kuna tänu antud loengule sain teada, et progemist väga õpetada ei saa, sain ka aru, et peaksin ise rohkem aega sellele pühendama, arvestades ka seda, et olen antud valdkonnas absoluutne algaja.

"On täpselt üks inimene, keda päriselt huvitab teie hea haridus. Ja see olete teie. Kellegil teisel, ei ülikoolis, ei kuskil mujal, ei ole sellist fookust ja huvi teie hariduse osas, kui teil."

Kasulik oli täpsemalt teada saada arhitekti töö kirjeldust ning selle keerukust. Sain teada, et arhitekt tegeleb keerukuse juhtimisega ning arhitektitöös on oluline kommunikatsiooni oskus, seega eneseväljendusoskus nii suhtlemis tasandil, kirjutades, kui ka joonistades.

Kolmandas loengus Kristel ja Marko Kruustük rääkisid põnevaid asju endast, oma Teslio ettevõtest ja üllatavalt paljudest Eesti edukatest startuppidest. Jagasid oma rasket, aga huvitavat teekonda edukuse poole: Marko tõi välja väga õige mõte, et inimesel peab ikka suur kirg olema oma tegemise vastu, et sellega üldse kuhugi jõuda. Kirg köidab seda usku oma ideesse ja vastupidavust. Samuti peab oskama oma ideest selgelt ja arusaadavalt rääkida, seda presenteerida, siis on võimalik ka toetust saada. Edukuse taga seisab meeletu töö, hea tiim ja natuke vedamist ka.

Neljandas videos jagas Lembitu Ling oma kogemusi ja mõtteid süsteemi administreerimisest. Rääkis üldiselt sellest et süsadminn peab laisk olema ning vältima käsitööd, ehk siis automatiseerima kõik korduvad tegevused. Sain ajaloolise ülevaate sellest, kuidas 90-ndates pandi "arvuteid" kokku ning kuidas süsteem toimis ja arenes. Meelde jäi kommentaar tolle aegse infovahetuse kiiruse kohta: aeg ja tehnoloogia areng liiguvad ikka kiiresti edasi.

Viiendast videost sain juurde teadmisi ja ülevaate IT tööturust. Andres Septer ja Einar Koltšanov tõid välja erinevaid töökohtade võimalusi ning äri ja IT seoseid. Olen ise muusik ning arvan, et siin võib tõmmata paralleeli ka muusika maailmaga: mida sotsiaalsem sa oled (mida rohkem oled sa ennast heast küljest erineva publikule näidanud), seda rohkem võimalusi on sul head esinemispakkumist ja tööd saada. Ka IT maailmas tasub olla ettevõtlik ning luua ja hoida kasulikke kontakte, selleks et häid tööpakkumisi saada. Ei tasu ka ühe töökohal kaua olla, kuna see tegelikult takistab kiiret karjääri arengut.

Kuuendas videos rääkis EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmeanalüüsi vajalikkusest. Ehk siis andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigessi kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks. Huvitav oli välja selgitada, kuidas MTA jälgib ja kogub andmeid erinevate ettevõtete tehingute kohta. Ivar Laur märkis, et ausus ja raha on eri rada käimas ning oluline on mitte see, et ettevõte maksaks rohkem (makse), vaid see, et ettevõte petaks vähem. Toodi välja ka andmeanalüüsi tehnilisi probleeme ja nende lahendusi.

Seitsmendas videos rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Igal iseseisval riigil on vaja infoturvega hakkama saama, ehk kui üks riik (ettevõte) tahab isesesev olla, on vaja selle infot kontrollida. Jaan Priisalu rääkis üleminekust paroolidelt digiallkirja peale: andmete krüpteerimine on palju turvalisem ning lahendus on kiipkaart, mis on väga lihtne arvuti mälu ja protsessoriga. Sain hea ülevaate kübertoimingutest üldiselt ning küberkaitse arengust Eestis.

Kaheksas video tutvustas Starmani turundusjuhti Hedi Mardisood , kes jagas läbi oma kogemuste turunduse ja IT seoseid. Tore märkus oli Eesti ühiskondlikku arengu kohta, ehk siis infotehnoloogia olulisuse mõistmine ja aktsepteerimine. Tõesti, isegi tänapäeval kõigis ühiskondades nii ei ole. Rääkides brändingust on oluline paika panna põhjused ja tagajärjed, on oluline määrata oma väärtusi ning väljaselgitada põhjuseid miks sa tegutsed ühe või teise asjaga. Kindlasti on see ilmtingimatta vajalik ettevõttele. Toodi esile ka üldise turundus süsteemi, mis algas oma toode analüüsimisest, promomisest, müügist ning lõppes mõtega, et inimene on hästi suur turunduse osa.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kordusarvestuseks on mul aega ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse lepin kokku aine õppejõuga. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISi kaudu, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui olen riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus mulle tasuta, kui aga olen tasulisel õppekohal (OF), siis maksab kordusarvestus 20.00 € .

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Selleks, et õppekava vahetada tuleb mul esitada kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest EIK õppeosakonda rektori nimele hiljemalt üks tööpäev enne semestri punase joone päeva. Kui olen sooritanud õpinguaja jooksul kõik täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, siis deklareeritud aga tegemata jäänud valikaine tingimata sooritama ei pea. Deklareedides valikaineid õppekavas ettenähtud mahu ületamisel, pean arvestama sellega, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta . Seega, kui esimesest semestrist on puudu 2 EAPd ja teisest - 5 EAPd, siis tuleb õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses. Esitatava arve suurus on siis 350 €.