User:Kfrank

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Karl Frank

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" eesmärk oli esmakursuslastele anda ülevaade EIK struktuurist ja seal toimuvatest õpingutest ning viia tudengid kurssi Eesti kõrgharidussüsteemiga . Kaheksa loengu vältel omandasin suures koguses teadmisi selle kohta, mis toimub IT maailmas ja millised on olnud EIK lõpetanud tudengite karjäärivalikud.

Õppeaine esimene loeng toimus juba augustikuu lõpus,kui oli käimas eelnädal ning loengu teemaks oli "Õppekorraldus ja sisekord". Loengus esines Inga Vau, Margus Ernits ning Merle Varendi. Loengu käigus räägiti meile edasiõppimisevõimalustest, mis tundus olevat tähtis info. Kõige vajalikum info oli just EIK õpperuumide kasutamisest, täna millele tean, kuidas kasutada üliõpilaspiletit, et avada teatud ruume. Tutvustati ka erinevaid klubisid, millest on võimalik osa võtta. Kuna olen tulnud otse keskkoolist, tundus loengus tutvustatud info väga uus ning sellest on nii mõndagi tähtsat meelde jäetud.

Õppeaine teise loengu esineja oli Margus Ernits ning teemaks, millest räägiti oli "Õppimine ja motivatsioon". Loengus räägiti essee kirjutamisest ja loengu salvestustest, mis on olnud osades õppeainetes oluliseks abitoeks. Tähtis asi, mis osutub ka tulevikus oluliseks, on see, et isegi kui õpin arendaja eriala, peaksin tegelema samas ka administratsiooniga, et aru saada keskkonnast, kus tegelen. Toodi välja rohkem infot klubidest, mis oli hea informatsioon ja motiveeris mind osalema robootikaklubi tutvumisel, kus sai tegeleda sumorobotitega. Loengu lõpupoole tutvustas ennast TTÜ IT klubi LAPIKUD, mis oli väga huvitav, sest tutvustati koolitusvõimalusi ja praktikat, mis võib tulevikus osutuda väga oluliseks.

Kolmanda loengu esinejaks oli Margus Ernits ja teemaks oli "Robootika ja häkkimine". Loeng pakkus huvi, sest räägiti jällegi robootikast, mis on muutunud huvitavamaks, sest tegemist on mõtleva paneva tegevusega, mis antud juhul pakub mulle huvi. Robootikast pani mind suuremalt mõtlema see, et EIK on ROBOTEX'il võitnud mitmeid esikohti ja see on kestnud juba kümme aastat. Kui loengus räägiti häkkimisest, arvasin, et tegemist on millegi väga negatiivsega, aga õnneks tehti mulle selgeks, et sellel on kaks erinevat definitsiooni ning see üllatas mind ja laiendas minu silmaringi. Vähem huvitav tundus LUG, sest antud hetkel ei olnud kindel, millega seal tegeletakse, kuid selle arvamuse parandas kokkupuude Ubuntuga arvutiklassides, mis tundus minu jaoks väga huvitav olevat.

Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv ning teemaks oli "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Esineja tõi loengu vältel välja väga palju erinevaid punkte, mis vastavad minu arvates tõele. Kõige rohkem pidin aktsepteerima väitega, et IT keskkonnas on liiga madal osalus naistel ning ülekaalus on mehe. Olulist huvi pakkus see väide, et esineja jaoks on programmeerimine, nagu loovkirjutamine. See tundub olevat tõsi, sest programmeerides on vaja teada, mis stsenaariumi kirjutad ja kuidas kood kujuneb. Tutvustati ka Ruby keskkonda, mis algul tundus igav olevat, sest programmeerimiskeel ei ole olnud laialt tuntud ning vähesed ettevõtted kasutavad seda. Loeng muutus jällegi huvitavamaks lõpus, kui sain teada, et tööd tehes, kuskil ettevõttes, ei hinda sind keegi ning võib tekkida tunne, et ei teagi, kas see, mis teed on õige.

Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer ja teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele". Kohe loengu alguses, muutus see huvitavaks, sest tegemist oli kellegagi, kes on pärit Skype'st ja inimesega, kes alustas programmeerimisega juba seitsmendas klassis. Loengust sain tähtsa teadmise, et kunagi ei tohi üle pingutada, muidu võid ennast läbi põletada ja lõpus pole sinust kasu üldsegi. See on hea näide sellest, kui põhikoolis nägin vaeva ühe tööga ning ei teadnud antud ajal, et võin sellisel meetodil kiirelt läbi põleda kui kontsentreerun liiga pikalt ühele tegevusele, ilma, et teaks milline tagajärg võib olla. Peale selle oli veel üks oluline elu fakt, et kui kandideerid kuhugi tööle ning antakse kätte test, ei tohiks iialgi alla anda selle täitmisel ja tuleb pühenduda sellele, mida oled ise valmis saavutama.

Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo, kes rääkis teemal "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Ausalt vastates, ei pakkunud loeng alguses huvi, sest räägiti liiga ükspäraselt ning ei seletatud lahti, milles peitub testimise huvitavus. Kõige rohkem jäi meelde see, et testijad ei loo vigu, vaid leiavad neid ning vajadusel parandavad need. Loengu lõpus läks huvitavamaks, sest räägiti ajaloos tehtud vigadest, mis oleks hea testijaga ära olnud võimalik hoida.

Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis teemast "IT tööturust". Loeng oli väga huvitav, sest seletati lahti, mida on tegelikult vaja, et saada IT spetsialistiks ja millistest ettevõtetest tuleks eemale hoida, sest otsitakse ainult kitsa spetsialiseerumisega töötajaid. Väga palju sain teada, mida tulevikus tuleb teha, et leida just endale sobiv töökoht ning soovitati mitte loota ainult CV keskuste peale, kus oleks ainult võimalik viimaste võimalust töökohti saada.

Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang ja teemaks oli "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus". Presentatsiooni käigus rääkis Elar Lang EIK's õppimisest ja oma tööst Clarified Security OÜ's. Loengu ajal jäi silmaringi veebirakenduste turvalisuse osa, kus tõestati,kui lihtne on leida ligipääsu kontodele, sest paroolid on liiga nõrgad. Samuti seletas, kuidas võib sinuga samas kohas õppiv tudeng sind mõjutada tulevikus. Üleüldiselt oli loeng huvitav ja isegi innustas enda paroole internetis korralikult kontrollima ja õigelt üles seadma.

Kokkuvõttes oli õpingukorraldus ja erialatutvustus väga huvitav ja tänu sellele on minu enda silmaring suurenenud. Õppeaine andis laia ülevaate sellest, mis toimub IT ärimaailmas ja üldsegi IT valdkonnas. Fantastiline on see, et külalisesinejad rääkisid just töökogemustest ja selleks vajalikust kogemustest. Tulevikus võib see kasuks tulla, kui on juba endil vaja otsida töökohta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a praktika). Et sooritada järelarvestust, tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga kordusarvestuse aeg . Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS'is ning see tuleb teha vähemalt 2 päeva enne sooritust Õppides omafinantseerival õppekohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve tekib ÕIS'i. Riigifinantseerival õppekohal on järelarvestus tasuta .

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele :

• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

• … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.

• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus oleneb perekonna keskmisest sissetulekust.

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).

Minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP'd, et saada õppetoetust.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Selleks, et pääseda õppekulude osalisest hüvitamisest, tuleb aastaga koguda 27+27= 54 EAPd .

26+28= 54 EAPd.

Seega ei esitata arvet.