User:Kgrigorj
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Karen Grigorjan
Esitamise kuupäev: 6. november 2014
Essee
"Sissejuhatus erialasse" tundus esialgu päris formaalne aine, mille raames räägitakse ainult bürokraatilistest küsimustest. Väga meeldiv, et minu oodatused ei vastanud tõele. Edasi ma annan lühudat ülevaadet iga loengu kohta ning avaldan oma arvamust. Esimese loeng [1] oli klassikaline sissejuhatav loeng. Räägiti üld- ning erireeglitest. Oli informatiivne ja kasulik.
Teises loengus [2] meile anti arusaama, et tugev motivatsioon ja akadeemilise petturluse vältimine on eduka õppimise põhi. Aktuaalsed küsimused (nagu "Mis on õppimise juures oluline? Millele tuleb tähelepanu pöörata?") olid püstitatud ja mitte ainult püstitatud, kuid ka vastatud. Pani mõtlema.
Margus Ernits viis läbi ka kolmandat loengu [3], milles jutt oli häkkimisest ja robootika klubist. Sain teada, et robootika klubis on põnev ja tegelikult mina heameelega võtaksin osa selles, kuid kahjuks ei ela Tallinnas. Mulle tundus, et just sealt ma võiksin leida mõttekaaslasi, seega järgmisel aastal kindlasti liitun. Ning loegust sain teada veel ühe tähtsa asja -- häkkimine ei ole lihtsalt mingi süsteemi sissemurdmine, vaid see on päris lai ja sügav mõiste, mis ei pea olema destruktiivne iseenesest, aga tegelikult loov ja positiivne. Lisaks sellele Margus Ernits andis ülevaadet EIK tudengite poolt haldatud projektidest, mõnedest sai isegi korralikud startup'id. Lahe.
Neljandas loengus [4] Janika Liiv rääkis, kuidas tema olles humanitaarse mõteviisiga inimene sattus IT-kolledžisse ning edenes päris kaugele. Väljaarvamata minu arvates ebakorrektset analoogiat programeerimise ja filmide vahel, jutt oli sisukas ja huvitav. Pealiskaudselt tutvusin Ruby keelega ja selle ajalooga. Janika Liiv rõhutas, et programeerimine on loovkirjutamine, millega olen nõus kuna see olegi põhjus, miks ma hakkasin seda õppima.
Viies loeng [5] oli Carolyn Fischer'i lugu Skypist, süsteemadministraatori tööst ja süsteemadministraatori tööst Skype'is. Eriti inspireeriv nende jaoks, kes ei saa väga hästi koolis käimise ja samal ajal ka töötamisega hakkama. Nüüd tean süsadmiini tööst piisavalt, et mõista, et mõned nende oskused on vajalikud ka arendajatele.
Kuuenda loengu [6] teemaks oli testimine ja tarkvara kvaliteet. Kristjan Karmo tõi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna testimata osa projektist. Nüüd ei ole enam minu jaoks saladus, kui tähtis on testija roll projektides, nagu ei ole saladus, mis on dünaamiline testimine, staatiline testimine, “must kast” ja “valge kast”.
Seitsmes loeng [7] oli IT valdkonna tööturust. Lektor Andres Septer andis asjalikku ülevaadet tänapäevasest Eesti tööturu seisukorrast, mis on kasulik eriti neile, kes ei ole varem IT-ga professionaalselt kokku puutunud. Kuna minu jaoks IT on ka uus ja tundmatu ning professionaalsed perspektiivid Eestis olid udused, mina alustasin loengute vaatamist just sellest loengust ja ei ole pettunud. Nüüd tunnen valdkonna natuke parem ja olen ka rohkem motiveeritud -- väga hea loengu tulemus. Konkreetsed nõuanded ja elulised näiited olid just see, mida ma ootasin loengust. Eriti hea meel oli kuulda, et "startup"id on ikkagi lahe asi, mis veelgi tugevdas minu arvamust nende kohta.
Viimast loengu [8] andis Elar Lang, kes rääkis sellest, et peab võtta kooli päris tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast. Huvitavad näided paroolide lekkimistest ja üldiselt turvalisusest Internetis tegid loengu veelgi põnevamaks, kuid enamus sellest infost mul oli juba tuttav.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et selle aine koostajad tegid head tööd, sest arvatavasti saavutasid püstitatuid eesmärke, nagu tudengitel huvi ja motivatsiooni tekitamine ning selgitamine, mis on hea ja mis ei ole. Ja muidugi panid ka mõtlema ja reflekteerima.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Vastus Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga [9]
Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?
Vastus Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.[10][11]
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
Vastus Korduseksamile/ arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [12]
Mis on tähtajad?
Vastus Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [13]
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus RRE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka. [14]
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[15] Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.[16]
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
Vastus
Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.[17]
[18]
Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)
Vastus Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). [19]
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus Kehtib õppekava täies mahus täitmise nõue, mille puhul aastas peab kumulatiivselt olema kogutud 60 EAP. [20]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd?
"Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus." [21]. Täiskoormusel õppides semestri lõppuks peab olema sooritatud vähemalt 27 EAP. Kui ei täida nominaalkormust, siis peab iga EAP eest maskma, osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [22].RF kohal algab EAP'de eest tasumine alates vähem kui 27 EAP sooritusest semestri kohta. Seega 2*27 - 23 - 27 = 4. Tegemata EAP eest tuleb tasuda 50 €. Seega tasuda tuleb 4*50 = 200 eurot.
Viited
- ↑ "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus
- ↑ “Õppimine ja motivatsioon” loengusalvestus
- ↑ “Robootika ja häkkimine” loengusalvestus
- ↑ “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” loengusalvestus
- ↑ “IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele” loengusalvestus
- ↑ “Testimine ja tarkvara kvaliteet” loengusalvestus
- ↑ “IT tööturust” loengusalvestus
- ↑ “Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ loengusalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6
- ↑ Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6
- ↑ Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7
- ↑ KKK n.9
- ↑ Õppetoetuste taotlemise tingimused 2.
- ↑ Vajaduspõhine toetus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2
- ↑ Õppetoetused
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.19
- ↑ Finantsinfo
