User:Khussar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Karel Hussar

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis värskele rebasele aimu kuidas koolis hakkama saada. Mida kindlasti tegema peab, mis süsteeme kool kasutab, mis koolis toimub jne. Lisaks kutsuti igaks loenguks kohale külalisesineja, kes rääkis meile oma kogemusest IT valdkonnas, rääkisid kuidas erinevad asjad toimuvad ning andsid motiveerivaid õpetussõnu IT-tudengitele. Siinses esses katsungi lühidalt välja tuua kes loengutes käisid ning mis seal räägiti.

Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. See loeng räägiti õppekorraldusest ja sisekorrast, õppetöö välisest tegevusest IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Lisaks räägiti mis on hakkab meid selles aines ees ootamas ning kuidas see aine edukalt läbida. See loeng toimus eelnädala ajal ning selle eesmärk oli meile tutvustada kuidas koolielu ITK-s toimub ning mis edasi saab selle ainega. Räägiti ära ka milliseid keskkondi kool kasutab ja kuhu õpilased peavad end registreerima ning veel tegema. Selles loengus saime aimu mis edasi toimuma hakkab.

Teises loengus tuli rääkima juba esimene erialatutvustav inimene Tiina Seeman, kes tuli meile rääkima IT projektide juhtimisest. Tiina õppis alguses TTÜs haldusjuhiks. 2007 aastal astus ta IT-kolledzisse õppima arendus, samal ajal last kasvatades. Ta otsis palju ringi, tänu sellele ka leidis mis ta teha tahab. Alati püüab ennast parandada või muuta kui vaja. Vajadusel ei põe ka minna targema inimese juurde abi küsima. Tiina seletas mis on projekt ja mis projekti juhtimine. Lisaks rääkis ta meile milleks seda vaja on, ning mida on vaja edukaks projekti juhtimiseks. Projekti juhtimises peab olema: tegevjuhtide kaasatus, selge skoop kõigile osapooltele, planeerimine, realistlikud ootused, alamtähtajad, selge visioon ja eesmärgid. Kui neid pole kukub projekt läbi. Lisaks õpetas ta, et projektiplaan vajab pidevalt kohendamist või muutmist. Plaani peaks jälgima ja muudatustele kiirelt reageerima. Tiina rääkis ka seda, et projekti juhtimises oleneb palju grupi suurusest. Nimelt suuremat gruppi on raskem hallata. Projekti juhtimises peavad olema paigas otsustus ja vastutus piirid. Lisaks peavad olema regulaarsed töökoosolekud (infovahetus, raporteerimised jne). Mulle jäi hästi meelde kui Tiina rääkis, et vahepeal tuleb vaadata oma elu teisest perspektiivist. Selleks soovitas ta leida mingi viis kuidas seda teha. Tema leidis selleks jooksmise, kus suutis mõelda enda asjade üle järgi ning leidis paremaid lahendusi. Ma suudan seda endaga hästi seostada, sest olen ise jooksja, ja teen tihti samamoodi kui mõtted on otsas või vaja midagi välja nuputada.

Kolmandas loengus rääkis Elar Lang. Ta rääkis õppimisest ja omast kogemusest. Ta õppis programmeerimise ise selgeks ja alustas varakult tööelu. Ta astus IT-kolledzisse et õppida programmeerimist laiemalt. Nimelt õppis arendajaks ja lõpetas cum laudega. Peale seda ta teadis et kui ta kohe edasi ei õpi siis ta ei õpi ilmselt kunagi. Niisiis ta läks kohe TTÜ-sse edasi magistriks õppima ja lõpetas ka selle cum laudega. Töötas ta 2002-2012 aastal veebirakenduste arendajana. 2012 aastal läks tööle Clarified Security OÜ-sse. Seal tegeleb ta veebirakenduste turvalisuse koolitustega ja on veebirakenduste turvalisuse testija. Ta loengu eesmärk oli meile seletada, et meil peab olema koolis õppimiseks tahet ja eesmärk. Kool nõuab pingutamist ja meile peab meeldima see asi millega tegeleme, muidu ongi raske ja jama. Lisaks rääkis ta veel seda et me saaks hästi läbi nii omavahel õpilastega kui ka õppejõududega, sest siis on endal elu lihtsalt kergem.

Neljandas loengus oli kohal Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori elust. Ta rääkis kohe et admin võiks osata ka veidi arendust ja kuidas arendajate elu käib ja ka vastupidi. Sest kui osata ainult üht poolt on raske. Ta rääkis, et süsteemiadministraatoril peab olema tugev stressitaluvus, leidlikkus, tervislik paranoia, programmeerimis oskus ja ametieetika (rõhutas et ei topitaks oma nina kliendi isiklikesse asjadesse, sest see võib tuua kaela suure jama). Rääkis et me arendaks ennast pidevalt sest see tuleb ainult kasuks. Lisaks rääkis Taavi ka natuke enda admini elu ajaloost ja seletas et adminil võivad olla päris rasked ja pikad päevad. Kuid kui olla piisavalt leidlik ja on ka hea meeskond on kõik palju lihtsam ja jamad saab kergemalt ära hoida.

Viiendas loengus käis rääkimas Kert Suvi. Tema käis rääkimas testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis et testima peab informatsiooni saamiseks ja riskide maandamiseks. Kert arvas et testijaid on liiga vähe ja testitakse liiga vähe. Testima peaks palju ja tihti, seega võiks olla rohkem testijaid. Ta ütles et rohkem peaks aega planeerima, sest tihti juhtub et testimiseks ei jää aega või ei leidu inimesi kes testiks. Vahel öeldakse ka et „seda pole võimalik testida“, aga need pole mingid vabandused. Testima peab. Mis juhtub kui ei testi? Võib-olla ei juhtugi midagi, kuid võib-olla juhtub kõige hullem. Kert arvas, et testida oskab iga IT-tegelane ning testima peaks tellija ise.

Kuuendas loengus käis esinemas Targo Tennisberg, kes rääkis kuidas tarkvara arenduse maailmas ellu jääda. Targo ise on arendaja ja rääkis et arendajana on raske täielikult kliendi nõudmisi täita. Tihti on arusaamad erinevad või lõpptöö tuleb pisut teistsugune kui oli klient oodanud. Ta rääkis et lisaks programmeerimisele on ka muid olulisi asju mida arendaja võiks osata. Näiteks suhtlemisoskus, meeskonna töö jne. Ta õpetas et probleeme võiks ennetada. Lisaks rääkis ta et küllaltki olulised on saavutused, kui tahta head töökohta. Tuleb keskenduda enda ülesannetele, teha neid korralikult, ja mõelda ka teiste peale.

Seitsmendas loengus käis Tanel Unt, kes on IT-ettevõtja. Minu arvates andis ta häid õpetussõnu oma ettevõtte loomiseks. Ta rääkis et alustama peaks väikselt, et endale kohe vett peale ei tõmbaks liiga suure koormusega. Alles siis kui asi on kindlam, võiks viia seda kaugemale. Lisaks et kui ei ole ettevõttes kindel siis lammutada asi laiali ja alustada otsast peale. Ta rääkis ka meeskonna olulisusest, ja sellest kuidas investoreid huvitab meeskond. Omast kogemusest rääkis ta ka seda, et oluline on jälgida, et äripartnerid huvituksid asjast endast, mitte ainult rahast. Siis on koostöö palju asjakohasem ja parem.

Kaheksandas loengus käisid rääkimas Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Nad käisid rääkimas andmekaevandamisest, analüütikast jms. Peamiselt andmete analüüsimisest, selle tõhususest, mida sellest välja võib lugeda jne. Minu arvates oli selles loengus see pisut imelik, et Oleg oli pigem lihtsalt kõrvalt vaataja. Tema rääkis terve loengu aja väga vähe ja kogu esinemise tegi Oliver. See loeng oli päris huvitav. Nad rääkisid analüüsimiste olulisusest, ja mis peamine, Oliver rääkis pidevalt juurde oma kogemustest ja seikadest. Lisaks rääkis ta erinevates valdkondades analüüsimisest ja ka mõndadest skeemidest. Hästi jäi meelde näiteks üks skeem, kuidas palju raha saada, kui tegeleda börsil analüüsimisega. Väga põnev loeng ja sümpaatne esineja.

Kokkuvõtteks ütleksin et oli päris põnev ja hariv loengute sari. Kõik esinejad rääkisid üldjuhul ikka oma kogemustest ja üritasid meid motiveerida ja suunata parematele radadele. Tark õpib vigadest, aga veel targem õpib ka teiste vigadest. Tänu nendele loengutele sain aimu milliseid erivevaid võimalusi on IT-valdkonnas ja kuidas toimida erinevatel juhtudel. Peamine mida kõik esinejad rõhutasid oli meeskonna töö olulisus. Elu on endal palju lihtsam kui on toetamas hea meeskond, ehk meeskonnaga peab hästi läbi saama.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussoorituse tegemiseks tuleks kokku leppida aine õppejõuga. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppuril on arvestuse kordussooritused tasuta, tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Punase joone päevaks peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Akadeemilise puhkuse avaldus tuleb esitada enne punase joone päeva. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Eksamil positiivse hinde saanud õpilane võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õpilane sai kokku 45 EAP-d, kuid peab olema 54 EAP-d. Järelikult tuleb tasuda 9 EAP eest. 1 EAP hind on 50 euri, ehk õppuril tuleb siis tasuda 450 euri.