User:Kjoost

Essee

Kõrgkooli õppima asudes oli mul plaan üpriski selge, et tahan IT ala peale tulla. Olin varem võtnud keskkooli kõrvalt enda ülesandeks teha progameerimise alused selgeks ning nägin selle täitmisega ka kõvasti vaeva. Tänu nendele loengutele sain enda pildi veel selgemaks ja sain veel rohkem motivatsiooni asjaga tegeleda ning veel rohkem vaeva näha kui siiamaani näinud olen.

• Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer

Sissejuhatavas loengus räägiti üleüldiselt õppingukorraldusest koolis ja kuidas üldse koolis hakkama saada. Infot oli üpriski palju ja sain ka palju targemaks. Kuna ma pole varem kõrgkoolis õppinud, siis sain palju infot, kuidas koolis üldse hakkama saada ja kuidas aineid deklareerida ning palju muud kasulikku. Tutvustati ka mitmeid õppejõude ja räägiti, mis inimesed millega koolis tegelevad.

• Esimene loeng: Andres Kütt

Esimeses loengus käis rääkimas Andres Kütt, kellel on minu arust väga palju erinevaid kogemusi, sest ta on töötanud nii paljudes erinevates organisatsioonides. Kõigepealt rääkis ta natuke endast, kuidas ta alustas ja mis koolides ta käinud on. Samuti tõi ta välja ka punkte, mis jäid hästi meelde. Üks nendest oli kindlasti see, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast. See on kindlasti see, mis teadmise ma endaga kaasa võtan sellest loengust. Sain tänu sellele loengule ka palju uut infot arhitekti töö kohta tarkvarafirmades. Enne seda mul polnud vähimatki aimu, mis tööd teeb arhitekt sellises firmas, kuid nüüd olen kindlasti targem. Tänu sellele sain aru, kuhu on võimalik pürgida ja et kui selle töö peale minna, siis üks tähtsamaid asju on kommunikatsioon.

• Teine loeng: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Teises loengus käisid rääkimas Testlio asutajad. Alustuseks räägiti kõigepealt endast, kuidas nad sinna jõudnud on kus nad praegult on. Mõlemad nad on käinud IT kolledzis ja töötanud erinevatel erialadel. Kristel rääkis, et tema alustas enda IT karjääri testijana ja sealt alates hakkas talle see meeldima. Ta sai aru, et see on eriala kuhu ta kuulub ja millega ta tegeleda tahab. Marko tegi tööd suuremas osas arendajana ja tema esimeseks tööks oli veebiarendaja. Nad reisid koos ringi ja lõpuks kuna Kristelil tuli koguaeg testijana palju probleeme ette ja asju, mis talle ei meeldinud, tuli tal idee osaleda hackathonil enda ideega hakkata pakkuma erinevate rakenduste testimist firmadele teenusena. Nad võitsid hackathoni ja sealt on vaikselt kõik ülesmäge läinud. Nad rääkisid ka rohkem startupidest ja üleüldse, mis need täpselt on ja kuidas tänapäeval enda startupi alustada. Loengus kõlas väga hästi läbi see kui palju ambitsiooni neil enda tehtud asja vastu on ja see oli väga meeldiv.

• Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman

Kolmandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab hetkel süsteemi administraatorina. Isiklikult pole ma süsteemi administreerimisega kokku puutunud ega sellest midagi varem kuulnud ja sain sellest loengust palju uut infot selle kohta. Samuti oli väga huvitav kuulata missugustel erinevatel töökohtadel ta töötanud on. See, mis eristab teda eelnevatest loengutel käinud külalistest on see, et tal pole selle kohast haridust. Tore oli ka kedagi sellist kuulata, kes on endale ise kõik õpetanud.

• Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Neljandas loengus räägiti erinevatest karjäärivalikutest IT valdkonnas. Kuna endal töökogemust ei ole IT valdkonnas, siis oli väga huvitav kuulata misssugustesse ettevõtetesse on soovitav tööle minna ja milliseid ohumärke peaks tähele panema kui hakkad kuhugile tööle asuma. Samuti räägiti ka ettevõtlusest natuke, mis valdkond mulle ka väga meeldib. Olen samuti väga motiveeritud ise proovima ettevõtlusega hakkama saada ning selle kohta oli väga hea infot ja motivatsiooni natuke juurde saada. Siis tuli rääkima Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina. Ta on üks nendest inimestest, kes on IT ala peale üle tulnud varasemast erialast. Oli huvitav kuulata, kuidas ta sellisele kohale sattus ja ka seda, et äri ja IT valdkonna suhtlus on väga tähtis asi ettevõttes. Samuti sai ka infot välismaal töötamise kohta, mis oli väga informatiivne.

• Viies loeng: Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja

Viiendas loengus räägiti andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Kuna varem pole sellega kokku puutunud, siis sain palju uut infot. Sain ka riigitasandil andmeanalüüsi tähtsusest aru. Räägiti, kuidas MTA- s andmeanalüütikud töötavad ja miks seda vaja on. Tänu nendele osatakse fokuseerida tähtsamad tuluallikad ja keskendutetakse nendele. Kuna inimresurss on limiteeritud, siis andmeanalüüs aitab fokuseerida näiteks kontrollijaid tähtsamatele asjadele ja nendele valdkondadele, kus oleks suurem kaotus riigikassale kui kuskil mujal.

• Kuues loeng: Jaan Priisalu

Kuues loeng oli üks huvitavamatest, sest see avardas mu silmaringi päris palju. Räägiti suurel määral Eesti Vabariigi küberkaitsest ja kuidas see arenenud on. See on arenenud väga palju aastatega edasi ja eestlased on küberturbe vallas ühed kõvemad tegijad. Samuti oli huvitav kuulda, kuidas arenesid välja digiallkirjad ja üleüldse kogu see süsteem. Räägiti ka sellest, et Eesti peab teiste maadega koostööd tegema ja olema avatud mõtlemisega, et tulevikus ka läbi lüüa, sest et me oleme üpriski väike rahvas. Räägiti ka krüptospsteemidest ja asjadest, mis tulevik ilmselt toob. Üks nendest on sularaha täielik kaotamine ehk digitaalne raha ja see on minu jaoks täiesti võimalik süsteem, mis võib lähitulevikus toimida. Üldiselt oli tore jälle enda ala spetsialisti kuulata, kes teadist millest rääkis ja tegi loengu huvitavaks.

• Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo, Starman AS

Seitsmendas ehk viimases loengus käidi rääkimas turundusest ja kuidas see IT-ga seotud on. Kuna olen puutunud ka ise mingil määral turundusega kokku, siis oli huvitav kuulda kogenud inimese nõuandeid. Räägiti lahti, millest turundus sõltub ja toodi kõik faktorid välja ja räägiti nendest üksikasjalikult. Pärast seda hakati rääkima turunduse ja IT seostest. Sellest sain veel kinnitust sellele, et tänapäeval ilma turundus ilma IT abita läbi ei löö. Tänu sellele, et teha brändile head turundust, siis on vaja ka abi IT valdkonnalt, et resursse ei raisataks valedele asjadele. Tähtsaim arusaam, mis mulle sellest loengust meelde jäi on see, et ettevõte toimiks peavad IT ja turunduse/äri pool üksteist väga hästi mõistma ja teadma, mida klient soovib.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.)

Kordussoorituse aeg ja tegemise kord tuleb kokku leppida õppejõuga( Õppekorraldsue eeskiri 5.3.7.)

Kordussooritusele registreeminine toimub Õisi kaudu.( Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.)

Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.( Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.)

Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.)

Tasulisel(OF) kohal olles maksab eenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€ ( Teenuste tasumäärad)

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus (VÕTA kord)

Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndaks tööpäevaks enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Võta kaudu EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta koormusesse ja neid pole vaja enam eraldi deklareerida.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Andmed:

X=24 EAP Y=25 EAP

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP

Ühe EAP hind on 50 € (Kõrgharidusreform )

Lahendus:

Aastas kogutud EAP-d kokku X+Y= 24+25= 49 EAP

5*50=250

Vastus:

Esitatav arve on 250 €