User:Kkaal

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaspar Kaal

Esitamise kuupäev: 22.10.2015

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mille eesmärgiks on uute värskete tudengite kiire kooliellu juhatamine ning seejärel tuleviku vaadete ja võimaluste tutvustamine. Eriti huvitavaks tegi loengusarja see, et oli leitud nii palju hea esinemisoskusega oma ala professionaale.

Sissejuhatava loengu pearõhk oli kõikvõimalike koolisiseste ja –väliste tegevuste tutvustamisel, olgu selleks siis LUG, MUG või robootikaklubi. Anti nõu mida teha, millest hoiduda ja kuidas käituda. Seletati lahti stipendiumite süsteem ja teisigi keerulisemaid punkte. Positiivse üllatusena tuli see, et väga suurt rõhku pandi suhete loomisele ja tehti selgeks koostöö tähtsus. Saime ka kohe esimese koduse ülesande, mis oli hea sissejuhatus sellele, mis ootab meid järgnevad kolm aastat.

Teise loengu läbiviijaks oli EIK-i vilistlane Tiina Seeman ja teemaks IT projektide juhtimine. Meile anti teada, et projektide õnnestumiseks ei piisa ainuüksi andekatest arendajatest. Sageli ei panda tähele projektijuhi tähtsust või arvatakse, et seda tööd võib ükskõik kes teha. Ilmselt on see ka üks põhjus, miks nii paljud projektid läbi kukuvad. Projektijuht peab tundma antud valdkonda. Meile tutvustati projektijuhtimise dimensioone. Juhtimine pole igaühele, aga teadmised selles valdkonnas tulevad kasuks kõigile. Õpitut saab rakendada oma igapäeva elus, see aitab edukamalt planeerida nii aega kui ka ressursse. Kasulik idee on näiteks aega planeerides panna paika vahe eesmärgid, et vältida olukorda, kus koguaeg on palju aega, kuni üks hetk on tähtaeg juba silmapiiril. Suurepärane projektijuht peab suutma meeskonda motiveerida ja olema liim, mis seda liidab.

Järgmises, kolmandas, loengus tuli meile õppimisest ja selle tähtsusest rääkima Elar Lang. Tegemist on äärmiselt huvitava inimesega kelle haridustee oli väga omapärane. Suur osa õppureid astuvad kõrgkooli kohe peale gümnaasiumi lõpetamist, mõned tulevad teiselt erialalt, aga on vähe neid, kes omandavad valdkonna omal käel. Seejärel töötavad mitmeid aastaid seda tehes ja siis tulevad kõrgkooli õppima ja lõpetavad selle cum laude-ga, just selline mees oli Elar. See esitlus oli veel huvitav sellepärast, et kuigi ei lubatud kokku pudrumägesid ja mida kõike muud veel, oli see väga motiveeriv. Meile tehti näitlikult oma kogemuse peale selgeks miks IT valdkonnas peab koguaeg õppima. Isegi rohkem, kui koolis tuleb õppida iseseisvalt. Õnneks või kahjuks on meil eriala, mis areneb äärmiselt kiiresti, sellel on nii plusse kui miinuseid. Ei ole võimalik õppida kolm aastat ülikoolis ja siis järgmised viisteist nende teadmiste peal liugu lasta. Sinna pole midagi parata, sest kui jääda loorberitele puhkama mööduvad konkurendid sinust koheselt mille tulemusena sinu väärtus tööturul ja spetsialistina väheneb. Teisest küljest vähemalt ei hakka igav, sest on alati midagi uut, tuleb ainult kõrvad ja silmad lahti hoida.

Süsteemihaldurite maailma tuli meile tutvustama Taavi Tuisk. Võrreldes eelmise loenguga jättis see rahulikuma mulje, kuid julgen arvata, et see tunne oli petlik. Infot oli palju ja seda jagati meile lahkelt. Saime tuttavaks administreerimise poole telgitagustega, milline on hea sysadmin ja kuidas näeb välja tema tööpäev. Kasuks tuleb hea pingetaluvus, leidlikus ja üllatusena isegi natuke paranoilisust. Administraator peab alati meeles pidama, et ei tasu toppida nina sinna, kuhu see ei kuulu. Vastasel juhul võib karjäär lõppeda väga kiirelt ja hävineda igasugune tööalane usaldusväärsus. Administreerimine pole küll minu eriala, aga usun et igale IT valdkonnas töötavale inimesele tulevad kasuks vähemalt algelised teadmised sellest valdkonnast.

Nädal hiljem tuli meiega teadmisi jagama Kert Suvi, teemal testimine ja tarkvara kvaliteet. Sain teada, et testitakse liiga vähe, mis mulle tuli üllatusena. Testima peaks rohkema ja sellega alustama niipea, kui projektis on mida testida, see aitaks vältida probleeme hilisemates faasides kui nende lahendamine on raskem ja kulukam. Paraku eksisteerib väär arusaam, et testimine on mittevajalik. Sellest tulenevalt proovitakse testimise arvelt aega ja raha kokku hoida. Suur probleem on ka selles, et lihtsalt pole inimesi, kes oleksid huvitatud sellega tegelemisega. Väga tähtis on arendaja ja testija vaheline koostöö, kus ideaalis esimene hakkab teisele võimalikult varakult potentsiaalseid katkisi kohti ette söötma.

Järgmist loengut, teemaga tarkvaraarenduse maailmas ellujäämine, võib lugeda ilmselt kõige meeldejäävamaks. Suur roll tähelepanu püüdmisel oli otseloomulikult esineja Targo Tennisbergi kantud võluri kostüümil ja julgel alkeemia võrdlusel programmeerimisega ning ka tunni keskel korraldatud viktoriin aitas inimesi kaasa kiskuda. Jällegi anti meile teada et arendaja ei tegele ainult arvuti taga istumise ja koodi kirjutamisega. Ei tasu unustada suhtlemisoskuse ja meeskonnatöö vajalikust. Lühidalt korrati veel, milline peaks olema hea projektijuht. Kajama jäi, et IT-valdkonnas on klientide rahulolu üsna madal. Mõeldes sellele, ei ole see tegelikult väga suur üllatus, sest sageli ei tea ei klient, ega ka teenuse pakkuja, milline hakkab olema lõpp produkt.

Eelviimases loengus jagas meiega oma teadmisi ja kogemusi IT-ettevõtluse valdkonnas Tanel Unt. Esineja puhul tasub mainida ka, et ta on ülikooli pooleli jätnud. Elus on suur roll südamega töötamisel ja kasuks tuleb see, kui saad teha seda, mis meeldib. Edukas ettevõte vajab meeskonnatööd ja suhtlemisoskust, see mängib väga suurt rolli isegi paari inimesega projektide puhul. Võrreldi firmajuhtimist projektijuhtimisega. Toodi välja plusse nii palgatöö kui ka ettevõtluse puhul, esimese kasuks tasub ära mainida kindluse nii palga kui ka väiksemate riskide näol, ettevõtluse on see eest aga huvitavam ning iga firma võit on ka isiklik võit. Kõlama jäi et läbikukkumine pole tingimata täiesti negatiivne. Sellest on võimalik õppida, tuleb lihtsalt püsti tõusta ja julgeda uuesti proovida. Lõpus tahan mainida veel, et Kosovo lugu oli väga huvitav ja õpetlik.

Viimast loengut läbi viima ja analüütikat ning andmekaevet tulid tutvustama Oleg Bogdanov ja Oliver kadak. Esitusena olid seda väga huvitav kuulata, Oliveri esinemisoskus oli suurepärane. Analüütika peaks olema iga projekti üks alustest, see aitaks vältida probleeme enne nende tekkimist ja looks pildi lõppsaadusest. Mida edasi, seda kallimaks tekkivate probleemide lahendamine läheb. Analüüsi käigus saadud infot on võimalik väga edukalt ära kasuta edaspidi projekti planeerimisel ja juhtimisel. Analüütika tähtsus ei tule mulle üllatusena, see on hea tööriist tulevikuks. Kuigi kuulamiseks oli viimane loeng kõige huvitavam ja kaasahaaravam siis isiklikult väga palju uut ma ei õppinud, või kui õppisin siis jõuab see hiljem kohale.

Kokkuvõtteks ütlen, et tegemist oli väga huvitava loengusarjaga, mis avas silmad päris mitme valdkonna tähtsuse ja ka tuleviku võimaluste suhtes. Esinejad olid valitud hästi, neid oli huvitav kuulata ja nad olid omapärased. Usun et siin õpitust on minule ja teistelegi rohkem kasu, kui me seda pragu mõistame.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.

Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta , tasulisel (OF) õppkohal on see teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamise eeldused:

• Üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/2014. õa või hiljem.
• Üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta ei ületa 329 euro piiri.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase perekonna keskmisest sissetulekust. Toetuse suurus arvutatakse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

Taotluse saab esitada riigiportaalis eesti.ee

Toetust on võimalik saada tudengil, kes kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus - 30 EAP semestris, mida arvutatakse kumulatiivselt.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=25 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Andmed:

X=25 EAP

Y=28 EAP

Aastas on vaja vähemalt 54 EAP-d ei tuleks maksta midagi.

EAP hind on 50 €.

Lahendus:

Esimene semester jäi puudu: 27-25=2 EAP

Esimese semestri lõpus esitatakse arve: 2*50=100 €

Aastas teeniti kokku: X+Y=25+28=53 EAP

Puudujääk: 54-53=1 EAP

Arve esitatakse summale 1*50=50 €

Kokku tuleb maksta aastas 100+50=150 €

Vastus:

Aasta lõpus esitatav arve on 50 €.

Kokku makstakse aastas 150 €