Arvestustöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"

Autor: Kerli Käiro

Esitamise kuupäev: 21.10.2015

Essee

Kursuse "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledži akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Kursuse põhirõhk on kohtumistel esindajatega erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest, avardamaks maailmapilti IT kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerimaks õpinguid ja andmaks selgemat ettekujutust tulevaset tööst.[1] Kaheksa loengu jooksul käisid meile esinemas kaheksa inimest, kes tegelevad IT erinevates valdkondades, et tutvustada oma tööd ning jagada oma kogemusi ja soovitusi praegustele üliõpilastele,

Esimeses loengus tutvustati õpingukorraldust ja sisekorda ning anti üldist kasulikku infot koolis õppimise kohta, kelle poole murede ja probleemide puhul pöörduda ning ka kasulikke nõuandeid koolis hakkama saamise kohta. Tungivalt soovitati õppekorralduseeskiri läbi lugeda, mida ma enne kooli algust ka tegin. Aine sisust ja eesmärgist rääkis meile Andres Septer, kes luges sõnad peale ka nende asjade kohta, mida siin kooli mitte teha. Võib tõdeda, et omavahel koostöö tegemise soovitust oleme me ka kuulda võtnud. Regulaarselt korraldatakse omaalgatuslikult erinevaid õpigruppe, kus targemad jagavad lahkelt oma teadmisi nendega, kes mingi teema puhul lisaseletusi vajavad.

Esimesena esines meile Tiina Seeman, kes rääkis IT-alaste projektide juhtimisest, mis see on ja milleks see üldse vajalik on. Projektijuhil on üpris mahukas ja vastutusrikas töö, milles on väga oluline osata aega õigesti planeerida, ehk siis panna aega, skoopi ja raha arvesse võttes kokku tööplaan, et projekt sünkroonis edasi liiguks. Oluline on osata plaani vajadusel kohandada ning korraldada regulaarselt töökoosolekuid erinevate osapoolte vahel, et paika panna eesmärk ning jagada omavahel informatsiooni. Temaga suhestusin ma kõige rohkem, kuna olen ka ise eelnevalt õppinud ülikoolis teist eriala ning teinud tööd, mis minus tekitas huvi IT vastu. Pärast mõningaid kõhklusi otsustasin ikka kooli tulla, et vaadata, kas see ala võiks minu jaoks see õige olla.

Kolmandas loengus esines Elar Lang, kes soovitas soojalt kõikidel programmeerima õppida ja seda ka siis, kui tudeng ei õpi otseselt IT süsteemide arendust. Tema õppis programmeerimist täiesti iseseisvalt ja katseeksitusmeetodil, kuid mingil hetkel hakkas tundma vajadust kooli minna, kuna ta ei teadnud mingeid elementaarseid asju ega tundnud erialaseid termineid. Puuduliku IT-alase eneseväljenduse tõttu ei suutnud ta end väljendada töökaaslastega rääkides, mistõttu tekkis olukordi, kui teineteisest ei saadud lihtsalt aru. Ülikooli sattus ta natuke ebaharilikul viisil (tänu oma tüdruksõbrale) ning ta lõpetas selle ka väga edukalt. Peamiselt tegeleb ta veebirakenduste turvalisuse teemaga ning ta on sertifitseeritud turvalisuse testija. Sellest loengust jäi minu pähe kõlama see, et oluline on õppida õppima. Kuna me elame informatsiooniajastul on igal pool väga palju infot, ja võim on eelkõige nendel kes suudavad suure hulga info hulgast olulise välja selekteerida, seda töödelda, analüüsida ning leida tõde. Inimesed peaksid end kogu aeg täiendama ja kohanema, kuna pidevalt tulevad peale uued tehnoloogiad ja sellega seoses on pidev vajadus ajaga kaasas käia. Elar Lang on seisukohal, et kool ei tee inimesest spetsialisti ja see polegi kooli eesmärk, vaid see annab taustateadmised ja sissejuhatuse erinevatesse teemadesse. Eduka inimesena teab ta omast käest, et edukus pole juhus, vaid see on inimese enda valik. Mitte mingil juhul ei tohiks oma võimetes kahelda ega sisestada endale, et millegagi ei saada hakkama. Isegi siis kui on raske, tuleb pingutada, olla valmis sellesse panustada ning keskenduda võimalustele, mitte takistustele. On täiesti õige, et kool pole kohustus, vaid see on võimalus õppida olema edukas. Olulise näpunäitena soovitas ta mõelda, milleks üldse ülikooli astuti ning panna paika oma eesmärgid, et oleks mille poole püüelda. Mõistlik oleks koostada endale õpiplaan ning katsuda sellest kinni pidada. Siis omatakse head ülevaadet sellest, mida ja mis ajaks peab tehtud saama. Vahepeal võivad teele satuda küll mõned probleemid, kuid oleks parem neid ennetada ja vältida nende tekkimist. Aega planeerides ongi võimalik endale puhvreid tekitada. Oluliste sõnadena jäid mulle meelde veel distsipliin ja pühendumus.

Taavi Tuisk, kes töötab GrabCADis süsteemiadministraatorina, rääkis süsteemiadministraatori töö telgitagustest ning ka tema kohaselt ei pääse selles ametis programmeerimisest. Tema ettekannet oli minul isiklikult raskem jälgida, kuna teema oli minu jaoks eelnevate teadmiste puudumise tõttu üpris keeruline. Kuid sellest hoolimata oli ettekanne minu jaoks väga muljetavaldav ja midagi kasulikku suutsin ma ka endale meelde jätta. Tema töö puhul on oluline stressitaluvus, mis läheb aga ajaga kergemaks. Samuti leidlikkus – suured süsteemid koosnevad paljudest klotsidest. Et need kõik kokku panna ja testida on väga huvitav ülesanne ning paneb leidlikkuse proovile. Ka tervislik paranoia kulub ära. Näiteks kui tuleb mingi tarkvara uuendus, peab olema inimesel huvi ja nokitsemisvajadust, et uurida kas kusagil on auke, mida parandada tuleks. Tuleb tunnetada kus on nõrgad kohad, kus tuleb turvateste teha. Süsteemi tuleb kogu aeg värskena hoida ning paigad peale panna, seal kus vaja ja seda võimalikult kiiresti. Selle ameti puhul on äärmiselt oluline ametieetika. Ei tohi minna sobrama kasutaja andmetes, kuna see tähendab usalduse kadu ja halvimal juhul isegi karjääri lõppu. Ta esitas ka huvitava ülevaate süsteemiadministraatori elust alates 90ndate lõpust kuni tänapäevani, mille juures on aja jooksul oluliseks muutunud tiimi töö ja koostöö areng; ka töövahendid on ajaga paranenud.

Viiendas loengus jutustas testimisest ja tarkvara kvaliteedist Kert Suvi, kes töötab sellises ettevõttes nagu ASA Quality Services. Minule jäi mulje, et ta on äärmiselt mitmekülgne inimene. Ta on olnud veebispetsialist, infosüsteemide arendaja, veebidisainer, testija, testijuht ja kõigele lisaks ka ettevõtte juht. Testimise vajalikust põhjendas ta sellega, et selle käigus saab infot ja infot vaja, et riske maandada. Probleemiks on see, et praegu testitakse veel liiga vähe, kuna see on kallis, seda ei planeerita ning sageli pole isegi inimesi, kes testida võiksid. Planeerimise puhul koostatakse küll lähteülesanne, tehakse analüüs, hakatakse programmeerima ja testimiseks jäetakse paar päeva. Kuid igaüks teeb natuke kauem tööd ning testimiseks ei jää sageli üldse aega. Ehk siis testimise osa kärbitakse ära enne live’i minekut. Tegelikult saab kõlab igati loogiliselt see, et testida juba lähteülesande koostamise faasis. Kui see täiesti lõppu jätta, siis vead hakkavad algusest peale kuhjuma. Testimise ära jätmisel ei pruugi mingeid tagajärgi olla, kuid halva stsenaariumi korral võib juhtuda kõige hullem (inimkahju, majanduslik kahju). Probleemiks on ka see, et spetsialiste on vähe. See võib tuleneda arvamustest, et testimise eest ei maksta hästi, et see on igav ja et seda oskab igaüks. Tegelikult ei saa testijaks otseselt õppida. On küll mõned sellealased ained, kuid praeguni haridussüsteem ei toeta seda, et oleks testijaid.

Targo Tennisberg rääkis meile, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta arutles alguses väga huvitavalt maailma lihtsuse illusioonist. Et kool küll õpetab programmeerimist ja mitmesugust teooriat, kuid tarkvara ei koosne ainult programmidest ja programmeerijad ei tegele ainult programmeerimisega. Enamikke asju õppeainena üldse ei õpetatagi ja see, mida õpetatakse, on väike osa sellest, mida tuleb teha. Sellelt läks sujuvalt ta üle projektijuhtimise teemale. Edukas projektijuht on tema sõnul see, kes aitab programmeerijatel probleeme ette näha ja luua tingimused selleks, et neid saab efektiivselt lahendada, heal juhul ennetada. Huvitava faktina tõi ta välja tõsiasja, et enamus tarkvaraprojekte ebaõnnestuvad. Paljud projektid lähevad üle tähtaja ja eelarve ning see kasvab koos projekti suurusega – kuna on rohkem inimestevahelisi suhteid. Seejuures on oluline kommunikatsioon, mis peab olema efektiivselt lahendatud ja see ongi õnnestumise võti. Meile andis ta ka paar olulist soovitust - olla taiplik, teha asjad ära ning olla hea tiimikaaslane. Tema sõnul pole kool iseenesest vajalik, kuna kursused ja materjalid on netis ja neid saab ka ise omandada. Kuid saavutused on olulised ja kooli lõpetamine on ka saavutus ning konkreetsetest teadmistest tähtsam on võime õppida. Diplomist tähtsam on võime asju lõpuni viia, loengutest tähtsam võime koostööd teha. Ja kool pakub selle harjutamiseks praktilisi võimalusi.

Oma IT ettevõttest GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel jutustas seitsmendas loengus Tanel Unt, kelle ettevõtja karjäär sai varakult alguse. Tema näol on tegemist inimesega, kes pole kõrgkooli lõpetanud ning kes on julgelt mitmeid ettevõtteid luues riske võtnud ning ebaõnnestumise (ja ka õnnestumiste) läbi kõik oma kogemused omandanud. Palgatöölisena ei tundnud ta end kunagi hästi, seetõttu haaras ta meelsasti kinni oma sõbra pakkumisest, kes palus tal programmeerida navigeerimisseadme tarkvara. Nii saigi Navirec alguse. Kui oldi otsustatud sellest konkreetne toote teha, hakati meeskonda kokku panema ja selleks inimesi otsima. Ettevõte kasvas ja kõik olid 100% sellele pühendunud ja see ongi oluline, kui inimene teeb midagi entusiasmiga. Ka tema tõi välja selle, et kool peaks õpetama õppima, kuna IT maailm (tehnoloogia) muutub kiiresti ja ülikool ei saa kõiki teadmisi anda. Kuid ettevõtjana peab samas paljusid asju teadma, mida ülikool ei õpeta. Seega paljud asjad õpitakse praktilise tegevuse käigus (näiteks meeskonna koostamine, mis on äärmiselt oluline). Tulevastele ettevõtjatele soovitas ta iseendasse uskuda ning mitte müüa ettevõtet liiga vara maha. Alustage võiks väikselt ja alguses mitte pangast raha laenata.

Viimases, kaheksandas loengus esinesid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov, kes rääkisid andmeanalüüsi teemal. Mitmete näidete põhjal sain aru, et andmeanalüüs on väga oluline teema ning seda on vaja väga paljudes valdkondades läbi viia. Analüüse tehakse sageli mingite tegevuste optimeerimiseks ja selleks on oluline tabada asjade loogikat. Samuti saab teha prognoose (näiteks spetsialistide lahkumine ettevõttest ja kuidas see filma käibele mõjub) ja riskianalüüse, mõlemad tuginevad andmetele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et minu arvates on sel aastal esinejate valik väga õnnestunud olnud, kuna igast valdkonnast (erialast) on esinema kutsutud väga kogenud ja suure teadmistepagasiga oma ala spetsialist. Kõikidest ettekannetest sain ma palju mõtlemapanevaid tõdesid ja nõuandeid, mida edaspidi meeles pidada. Samuti on mul rohkem ettekujutlust sellest, kus ma IT Kolledži lõpetajana tööturul rakendust leida võin ja mis võimalused mul üldse olemas on. Meile esinenud külaliste edukus ja pühendumus oma töösse süstis ka minusse omajagu motivatsiooni ja julgustas omale kõrgemaid eesmärke seadma.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav ja korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb seda teha ÕISis. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Kusjuures registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[2]

RF õppekohal õppijatele on kordussooritus tasuta. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 2015/2016 aastal 20 €.[3]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.[4]

Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [5] Deklareerides võtad endale kohustuse õppeaine läbida; deklareerimine on ühtlasi esmane registreerimine vastava õppeaine põhieksamile või -arvestusele.[6] Ehk siis, kõik deklareeritud lphustuslikud ja valikained tuleb ettenähtud mahus sooritada.

RE ja REV õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[7] Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.[8]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (ei lisandu semestri registreerimistasu).[9]