User:Kkaldmae
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Nimi: Kristi Kaldmäe
Esitamise kuupäev: 7. november 2014
Essee
Erialatutvustuse aine on väga hea sissejuhatus IT maailma, aga sealt võiks midagi endale leida ka juba antud valdkonnas kogenum tudeng. Loengutes esinenud erinevate erialade inimesed andsid hea ülevaate IT erinevatest valdkondadest ning nende muredest ja rõõmudest, mis võiksid esmakursuslastest aine kuulajatel aidata oma edasist teed valida.
Janika Liiv esimese külalisena rääkis väga huvitavalt sellest, miks talle programmeerimine meeldib ning oli väga lohutav kuulda, et ka teiste jaoks tundub kõik alguses väga segane ja täis müstilisi akronüüme.[1] Lähenemine programmeerimisele kui loovkirjutamisele oli väga omapärane ning võib-olla aitab ka minul tulevikus programmeerimist paremini mõista. Ka mina olen humanitaaria taustaga, kuigi õppisin gümnaasiumi ajal reaalsuunas. Seeläbi tunnen end kui kahe võimaliku stereotüübi ohvrina: ühest küljest olen naine nii tehnilist eriala õppimas ja keskkonnas, kus paljud mehed juba on antud alal töötanud või omavad pikaajalist kogemust. Teisest küljest olen põhiliselt humanitaartaustaga ning kummitab stereotüüp, et humanitaarid ei oska matemaatikat ega jaga üldse tehnikast midagi. Seega tunnen endal kahekordset pinget mõlema tunnuse tõttu. Janika Liiv[2] mainis ka stereotüüpe mängudes, mis on viimase paari kuu jooksul eriti esile kerkinud seoses naiste ja mängurlusega[3]. Tundub, et IT maailm ei ole nii problemaatiline kui mängude oma, mida tõestab võib-olla ka Carolyn Fisheri[4] väide viiendast loengust, et tema ei tundnud, et oleks ITs probleeme naiste esindatusega.
Nii loeng robootika kohta[5] kui ka esimesed kaks külalist[6][7] toonitasid, et robootikaklubiga liitumine on väga kasulik, eriti kui veel eriti hästi ei saa asjadest aru, sest klubis leidub kindlasti toredaid inimesi, kes aitavad. Kaugõppurina ja algajana on kahju, et ei saa robootikaklubis osaleda kuna ei ela Tallinnas. Lisaks kogukonna tundele pakkus väga huvi ka robootikaklubi koostöö näiteks Kunstiakadeemiaga,[8] sest oskuste kasutamine millegi praktilise ja huvitava jaoks tundub kui kõige parem motivatsioon. Üks asi on ise millegi kallal omaks lõbuks nokitseda, aga kui on tegemist millegagi, mis teistele hiljem kasulik on, ning kuuled või näed midagi positiivset seoses enda tehtuga, on tehtul hoopis suurem väärtus. Pole ka paremat viisi õppimiseks kui katsetamine või teiste õpetamine, mõte, mis käis läbi neljandast loengust[9] seoses uute ja võõraste asjadega, mis tunduvad alguses väga hirmsad.
Pea kõik esinejad rõhutasid, et oma alal tegutsemine peab olema lõbus. Janika Liiv[10] võrdles programmeerimist loovkirjutamisega kui millegi põnevaga, Carolyn Fisher[11] ütles, et asi peab meeldima, ka robootika ja häkkimise loengus[12] mainis Margus Ernits, et häkitakse ning käiakse robootikaklubis sellepärast, et lõbus oleks. Olles poolteist kuud ITd õppinud tunnen, et hetkel veel nii põnev ei ole kui peaks. Tõenäoliselt jääb see veel oskuste puudumise taha, sest nii suurest segadusest õige otsa kätte saamine takistab hetkel edasi liikumist põnevamate asjade juurde. Varasemad õpingud on mulle seda juba näidanud, et tuleb endale huvitav ala leida ning seeläbi õnnestub ka kaugemad teemad endale meeldivamaks teha.
Kuuendast loengust jäi läbi kõlama mõte, et ka testimine on loominguline tegevus.[13] Tundub, et ITs on palju rohkem loomingulist tegevust kui esialgu arvata võiks. Veel tõi Kristjan Karmo[14] testimise olulisusest rääkides väga huvitavaid näiteid, lõpetades ka vähem IT leiutistega nagu Hindenburg või Titanic. Ise ootasin terve näidete aja, et kas mainitakse ka Obamacare’i, mille puhul on väga palju ette heidetud just probleeme veebikeskkonnaga.[15] Kuigi videosalvestust vaadates ei olnud näha, kui palju käsi tõusis loengu alguses ja lõpus küsimuse peale, et kui paljud tahavad testijateks saada, siis oli tegemist kindlasti väga veenva ettekandega testimise vajalikkuse selgitamiseks.[16]
Kahjuks lisaks erinevate IT valdkondade positiivsetele ning loomingulistele külgedele jäi kõlama ka väga palju negatiivset, mis mõjus kohati üsnagi heidutavalt erialavaliku sobivuse suhtes. Janika Liiv[17] rääkis petise sündroomist, mida olen ka ise kogenud erinevatel aegadel, ning mainis ka, et depressioon on arendajate seas üsnagi tavaline probleem, kuid sellele pööratakse tema sõnul järjest rohkem tähelepani. Carolyn Fisher[18] hoiatas läbipõlemise eest, mis pidavat üsnagi lihtsasti juhtuma, ning rõhutas, et paar nädalat väga intensiivset tööd on normaalne, aga sellise faasi pikemal kestmisel tuleb juba kusagilt probleemi otsima hakata. Tundub, et eestlaste puhul võib seda veelgi tihedamini esineda, sest me oleme pigem harjunud tööd rabama ning suurt koormust enesestmõistetavana võtma.
Seitsmendas loengus keskendus Andres Septer[19] erinevatele töövõimalustele IT sektoris ning tema jutust jäi kohati mulje, et igalpool on tegelikult halb olla ühel või teisel põhjusel. Tema humoorikas esitus viis küll mõtted negatiivsest sisust eemale, aga oli huvitav kontrast eelnevate loengutega, kus rõhutati pigem positiivseid asju nagu kogukonna tunne[20], reisimisvõimalused[21], konverentsidel käimine[22] ja palju muud. Ühest küljest on selline realistlik pilk asjadele üsnagi vajalik esimese kursuse jaoks, kus võib olla piisavalt palju neid, kes arvavad, et IT tähendab suurt raha. Teisest küljest võib see ka negatiivne olla, kui tundub, et tulevik on igal juhul üpriski tume. Mäletan ise ka umbes seda aega, millest Septer[23] rääkis, kus juba teine kursus oli edukalt tööl, sest sellise jutuga käidi toona abituriente IT Kolledžisse värbamas. Räägiti, kuidas pooled istuvad loengus ja tegelikult teevad juba tööd või mõned on teise kursuse asemel hoopis soojal maal rannas tööd tegemas. IT tõenäoliselt ongi selline valdkond, kus peab asja armastama, et edukas olla ning siis saadakse ka endale korralik töökoht.
Antud aine avardas väga silmaringi ning tutvustas IT valdkonna võlusid, aga ka selle valupunkte ning ohtusid. Tundub, et edu aluseks on – nagu ka kõikjal mujal – suur huvi oma eriala vastu ning palju tööd. Erialatutvustuse aine annab esimese kursuse tudengitele võimaluse teada saada, mida nende valitud eriala täpsemalt endast kujutab ning mis valdkonnad üldse olemas on.
Õpingukorralduse küsmused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Eksamit on võimalik ühes õppeaines järele sooritada maksimaalselt kaks korda.[24] Järeleksami sooritamiseks tuleb kokku leppida õppejõuga, kes võib esitada lisatingimusi kordussooritusele lubamiseks.[25] Järeleksamiks registreerumine toimub ÕISis, akadeemilisel puhkusel olevate tudengite puhul tuleb esitada vastavasisuline avaldus õppeosakonda. Järeleksamiks registreerumine peab toimima hiljemalt kaks tööpäeva enne kordussoorituse toimumist. Riigi finantseeritava õppekoha puhul korduseksami eest ei pea tasuma. Tasulisel õppekohal tuleb korduseksami eest maksta ning täpne tasu kinnitatakse rektori käskkirjaga ja arve esitatakse ÕISis.[26]
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ning lapse hooldamiseks. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teise õppeaasta algusest. Akadeemilisele puhkusele minemiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele ning lisada juurde vajalikud dokumendid sõltuvalt akadeemilisele puhkusele mineku põhjusest (meditsiiniasutuse tõend, kutse teenistusse, lapse sünnitunnistus). Maksimaalne puhkuse aeg sõltub puhkuse põhjusest: tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, lapse hooldamisel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning muudel juhtudel maksimaalselt üheks aastaks. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Enne 2013/2014 aastat immatrikuleeritud üliõpilastel on võimalik deklareerida õppeaineid sõltumata puhkusel viibimise põhjusest. Alates 2013/2014 immatrikuleeritud üliõpilased saavad akadeemilise puhkuse ajal õppekava täita kui tegemist on "keskmise, raske või sügava puudega isikuga"; viibitakse puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse täitmisega või on tegemist "alla 3-aastase puudega lapse vanema või eestkostjaga".[27] Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal saab teha järeleksameid ja -arvestusi.[28]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Esimese semestri lõpus esitatakse arve 3 EAP eest. Kumulatiivselt teise semestri lõpuga jääb puudu eelmise semestri 3 EAPd ja teise semestri 4 EAPd, järelikult esitatakse arve 7 EAP eest.[29] Arve suuruseks on 7 x 50 = 350€ [30]
Viited
- ↑ Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
- ↑ Todd VanDerWerff, 2014. #GamerGate: Here's why everybody in the video gameworld is fighting. Vox.com
- ↑ Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Robootikast ja häkkimisest" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Robootikast ja häkkimisest" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Robootikast ja häkkimisest" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus
- ↑ S.A. Miller, 2014. ObamaCare website glitches freeze out public on deadline day. New York Post
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 6.2
- ↑ KKK: Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK)punkt 2
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK)punkt 3