User:Kkannik
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Kaspar Kannik, ISd 14
Tudengikood: ******24
Esitamise kuupäev: 22.10.2015
Essee
Aine nimega õpingukorraldus ja erialatutvustus andis aimu, kuidas on võimalik noorel peale kooli IT-ga tegeleda, ning et IT ei ole ainult must-valge programmeerimine, vaid see hõlmab väga suurt ja väga huvitavat ala. Kokku oli kaheksa loengut selles aines, kui arvestada ka sissejuhatuslikku tundi augusti kuus. Igas loengus toodi sisse huvitavaid nüansse elust enesest ning mis kõige tähtsam, enda kogemusi ja ebaõnnestumisi. Esimene loeng, 26. augustil oligi sissejuhatus ainesse õpingukorraldus ja erialatutvustus. Seal mitmed õppejõud rääkisid, kuidas koolis hakkama saada. Räägiti ÕISist ja Moodle’ist. Samuti anti ülevaade koolivälistest tegevustest, nagu näiteks Pythoni Codeclub, erinevad seltsid ja muud üliõpilaseluga seonduvaid huvitavaid tegevusi.
Teine loeng, kus oli esimene külalisesineja. Selleks oli Tiina Seeman. Ta on hetkel Savemedia ärijuht. Ta rääkis meile, et ei tohi peljata väljakutseid ning põrumisi, vaid sellest tuleb õppida, et pärast tugevamalt tagasi tulla. Ta on lõpetanud haldusjuhina bakalaureuse. Vahepeal on töötanud mitmetes ettevõtetes ning on suutnud lapse kõrvalt õppida IT Kolledžis süsteemide analüüsi. Tiina Seeman rääkis, et projektijuhtimist võib küll õppida, aga kui pole piisavalt motiveeritud ega ei ole vastavaid omadusi, siis on raske olla hea projektijuht.
Järgmine loeng oli Elari Langi poolt. Tema õpetas kuidas õppida. Ma arvan, et see loeng oli nagu rusikas silma auku. Ma tean ise väga hästi kui raske on uuesti ennast sügisel õppimislainele viia, kui on eelnenud pikem paus või näiteks isegi nagu minul, lihtne suvevaheaeg. Loengus ta rääkis, et on kasulik kohustused piisava ajavaruga ära teha. See koht panigi mind mõtlema, et ma olen just selline inimene, kes pigem teeb asju viimasel minutil. Selline tegevus võis mind läbi viia gümnaasiumis, aga ma arvan, et mitte ülikoolis. Ta soovitas samuti õppejõududega hästi läbi saada ning alati küsida midagi, mis segaseks jääb. Elari Lang toonitas seda, et mõnikord teemast aru saamiseks tuleb vaid ise materjale otsida ning ise seda uuesti õppida.
Neljanda nädala külalisesineja oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemide administreerimisest. Ehkki ta on hallanud praeguseks ajaks tuhandeid servereid, siis ütles ta seda, et soovistuslik on alustada rahulikult ja väikeselt. Näiteks tema esimeseks töö ülesandeks oli vaid ühe serveri haldamine, aastal 1995 või 1996. Ta rääkis probleemidest, mis seostuvad süsteemide haldamisega, rääkis milliseid probleeme oli minevikus ja milliseid probleeme on praegu. Näiteks mainis ta ära, et esimese serveri pidi ta ise juppidest kokku lappima ja TTÜs õppides oli tema käsutuses väga palju erinevaid masinaid, aga tänapäeval on vaid Windows või Linux. Ta keskendus oma jutus meeskonnatööle. Nimelt üks administraator ei saa tänapäeval servereid hallata – on vaja töötada tiimides, kuhu kuuluksid arendajad, testijad ja haldajad. Nimelt selline moodus hõlbustab tööd, samal ajal vähendades ajakulu. Huvitav asi, mis Taavi Tuisk mainis, oli see, et kui keegi soovib kunagi töötada IT valdkonnas, siis kindlasti minna välismaisesse firmasse, sest nemad ei pelga maksta väärtuslikku palka. Viiendaks külalisesinejaks oli Kert Suvi, kelle põhiteemaks oli testimine. Loengus rääkis ta, kui tähtis on testimine enne toote väljalaskmist ja selle ajal. Kert Suvi tõi põhjuseid, miks vaadatakse testimist kui vähem olulist aspekti arendamise juures. Poolikult läbi testitud või üldse testimata arendused võivad põhjustada suuri kahjusid ettevõttele. Samas on olnud süsteeme, mis on toiminud edukalt ilma eelneva põhjaliku testimiseta, kuid neid on väga vähe ning selle peale ei oleks soovituslik panustada, kui ollakse firmajuht.
Esimesel oktoobril käis meile rääkimas Targo Tennisberg. Sissejuhatus oli ilmselt kõige meeldejäävam loeng siiamaani. Targo Tennisberg, riietudes ennast võluriks rääkis meile alkeemikutest, kes üritasid muuta rauda kullaks ning tahtsid pettuse abil seda kuningatele pähe määrida. Ta võrdles neid petturalkeemikuid mõningate programmeerijatega, kes tänapäevalgi üritavad müüa midagi, mis ei ole võimalik või saadaval. Tema rääkis Itst kui töökohast üleüldiselt, kuidas arvutite vahel ellu jääda. Ta rääkis, mida teha erinevate probleemide korral, kuid kõige suuremaks abimeheks on siiski Google. Seda sama olen ma ka mitmete teiste programmeerijate käest kuulnud, et isegi kõige vilunum progeja ei tea kõike peast. Targo Tennisbergi loengust jäi ebaselgeks see, et kas ta soovitas töötada tiimides või mitte, sest ta mainis, et mida rohkem inimesi töötab IT valdkonnas, seda rohkem vajalik info ka muundub ning ta nimetas seda üheks suurimaks probleemiks. Samas oma loengu lõppedes ta just soovitas meile igaühele olla hea meeskonnakaaslane. Võta näpust, mis ta sellega öelda tahtis.
Kõige huvitavam loeng oli Tanel Undil. Selle tegid põnevaks ja samuti naljakaks tema jutud ja seiklused, näiteks kuidas ta käis Kosovos servereid paigaldamas, ning kuidas teda sinna sisse smuugeldati ja pärast salaja riigist välja aidati. Ta on tegelenud terve elu IT-ga, aga tal puudub vastav haridus. Ta ütles, et praeguseks hetkeks tema CV maksab rohkem, kui haridus, mida mõni ülikool pakkuda suudab. Tema loengu peateemaks oligi oma ettevõtluse loomine ja kuidas seda üleval hoida. Ta tõi erinevaid näiteid, miks idufirmad kaovad sama kiiresti kui nad tulevad ja miks ainult vähesed on suutnud pinnal püsida. Ka temagi soovitus, nagu Taavi Tuisulgi oli, et alustada rahulikult ja vaikselt, tormamine tihtipeale viib põrumiseni. Kindlasti väga nauditav ja huvitav kuulamine just neile, kellel on siht luua idufirmat.
Viimane külalisesineja, või siis külalisesinejate paar oli Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhiline teemavaldkond millest räägiti oli analüütika ja andmete analüüs. Väga huvitavaks tegi selle loengu just see, kuidas Oliver Kadak rääkis, et kuidas on võimalik välja lugeda põhimõtteliselt kõik inimese kohta selle järgi, millised on tema ostuharjumused. Räägiti kui tähtis roll on tegelikult analüütikul, ehkki seda tahetakse tihti ära unustada. Tema soovitus noorele, kes üritab luua oma ettevõtet, oli see, et tuleb leia mingi IT-ga seonduv valdkond, mis on juba ära unustatud või on jäetud unarusse, ning see siis taaselustada. Ei ole mõtet leiutada uuesti jalgratast. Mainiti ka seda, et enamasti on kasulikum palgata firmasse üks analüütik, kui jääda ootama, et ehk veab. Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov tundusid täpselt vastandid – sain aru, et Oliver Kadakule meeldis esineda ning ta nautis inimeste ees olemist. Oleg Bogdanov vastupidiselt rääkis vähe, vahepeal rääkis mõne sõna sekka, kuid jättis loengu läbiviimise Oliveri kätte. Huvitav fakt, mille Oleg mainis oli see, et ta kirjutas oma esimese koodi samal aastal, millal Oliver sündis, 1976. Nagu ka enamus õppejõude nii ka külalisesinejad panid rõhku sellele, et üksinda on IT maailmas väga raske läbi lüüa, tähtis on luua kontakte ning töötada meeskondades, sest see parandab efektiivsust ja kiirust.
Nagu ma ennem mainisin, siis need loengud kindlasti pani minu pähe uusi mõtteid ja arusaamu ning igalt esinejalt sain teada midagi väärtuslikku. Mitte, et ma halvustaks aga minu arust tundusid loengute teemad kõik sisult enamvähem samasugused, seega oli raske tähele panna, kes mida ja millises loengus täpselt rääkis. Selle all ma mõtlen just seda, et enamus külalisesinejatest rääkisid just erinevatest serveritest ja nende haldamisest. Ilmselt ma ei ole veel piisavalt pädev sellel alal, aga selline on minu kui esmakursuslase arvamus.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.)
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.)
Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.)
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.)
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.)
Mis on tähtajad?
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.)
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.)
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. (Õppekorralduse eeskiri 2.7.) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. (Õppeteenused 5.)
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?
Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1.)
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2.)
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.)
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.)
Mis tegevused tuleb selleks teha?
Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1.)
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2.)
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.)
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.)
Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3.)
Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.)
Viited
1. Õppeteenused
