User:Kkebja

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristjan Kebja
Esitatud: 9. november, 2012

Essee

Vaadanud läbi kõik päevaõppe videoloengud õppeaines “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” leidsin enda jaoks huvitavamaid ja vähemhuvitavamaid teemasid. Kõige paeluvam oli vahest viimane loeng tehnoloogiast ja meditsiinist, kuna meditsiin on minu jaoks alati huvitav olnud ning infotehnloogilised lahendused selles valdkonnas on kiiresti arenevad ja loomingulised.

Esimese videoloengu põhjal, mille teemaks “Õpingukorraldus ja sisekord”, võis leida esmakursuslase jaoks väga palju vajalikku infot. Kuna loengust terviklikult kumas läbi idee varustada tudeng õppetöö alustamiseks vajamineva põhilise infohulgaga, käsitleti ka palju erinevaid teemasid. Alustades e-õppe läbiviimise kirjeldusega, lõpetades stipendiumite mitmekesisusega, vahele natuke muidugi ka tudengielust vabal ajal. Tahaksin siinkohal tsiteerida hoopiski Margus Ernitsat õpingukorralduse loengust: “ /…/ Programmeerimist ei saa õpetada, seda saab õppida /…/”. Arvan, et sellel lausel saab olema kogu minu järgnevate õpingute jooksul suur tähendus! (M.Ernits, I.Rokk, 2012)

Teise loengu sisu võib lühidalt kokku võtta sõnadega Skype ja helpdesk. Skype’st olid rääkima tulnud “kaks Peetrit”, kelle tööks on kõikvõimalikud kasutajapoolsed ning firmasisesed probleemide/küsimuste lahendamised. Enamasti kõlasid positiivsed noodid Skype’i kui suurepärase tööandja aadressil, aga kuna esinejatel oli töökogemus ka teistes suurettevõtetes, pole põhjust kahtlemiseks. Hea töökoha tutvustamine võib tunduda tihti reklaamina, kuid Skype’i puhul ei olnud tegemist reklaamiga. Vaba ja motiveeriv keskkond räägib enda eest. Arvan, et tegemist oli ausa ja vahetu tööalase tutvustava loenguga. (P.Uustal, P.Raielo, 2012)

Kolmanda loengu sõnum minu jaoks oli, et programmeerija peab olema püüdlik ja paindlik. Loengu esineja Janika Liiv on ise küll peamiselt kokku puutunud ühe programmeerimiskeelega (Ruby), kuid saavutanud tööalaselt palju püüdlikkusega. Tema tõi iseennast välja eheda näitena negatiivsest stereotüübist, kuna peab vahel tundma end ainsa naissoost arendajana meessoost arendajate kõrval. Talle meeldib see, mida ta tööalaselt teeb ning ta püüab näidata ka teistele programmeerimise võlusid. Tema kirg kirjutamise vastu realiseerub materiaalselt ja funktsionaalselt enda väljendamises programmeerimisega. Ma arvan, et see on päris omanäoline viis ühendada töö ja huvid. Loengus toodi huvitav näide negatiivsete stereotüüpide kohta, kus reaalselt vähemusse jääv osapool kulutab oma ajuressurssi selle peale mõtlemisele, et nad oleksid ülejäänutest justkui nõrgemad mingi kriteeriumi alusel. Samal ajal võiksid nad suunata tähelepanu hoopiski enda kompetentsemaks muutmisele. See kõik viib omakorda inimese justkui isetäituva ennustuseni. Ma arvan, et inimesed peaksid tegema seda, mis neid huvitab ning mitte laskma segada ennast erinevustest teistega. (J. Liiv, 2012)

Viiendas loengus andis Andres Septer nõu kuidas valida endale IT-tööturul kohta. Üldjuhul riigisektor võimaldab rohkem töö kõrvalt kooliga tegeleda. Erasektoris on ilmselgelt kõrgemad palgad ning suurem töökoormus. Olenevalt erialast tasub ennast kurssi viia enne tööle asumist ka asutuse juhtimisstruktuuriga ja kasutusel oleva riistvaraga/tarkvaraga. Eriti oluline tähelepanek oli minumeelest ettevõtetes rakendatavate korporatiivsete kokkulepete kohta, tuleb olla teadlik oma võimalustest ja kohustustest. Loengu põhjal arvan, et kasulikum on kalduda generalisti omaduste poole (just äriliselt), iga arendaja peaks oskama ennast müüa. See aitab paremini väärtustada oma tööd. (A. Septer, 2012)

Karma oli kuuenda loengu teema ning Martin Paljak ei avaldanud enne kui loeng oli poole peale jõudnud, miks ta just sellise pealkirja valis. Nimelt nagu elus ikka, tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse või siis ära tee. Martin Paljak tõi enda jaoks näite karma kohta. Talle ilmselgelt ei meeldi hasartmängurlus ning kutse minna tööle Playtechi lükkab ta alati tagasi, kuna ei taha mitte mingit tegemist teha hasartmängurlusele kaasaaitamisega. Minu jaoks siit tarkusetera, minnes tööle, tuleks kaaluda ka vastava töökoha ja sinu eetiliste tõekspidamiste kokkulangevusega. Iseenda põhimõtetele vastuhakk võib raskesti kätte tasuda. Oma oskusi tuleb kasutada meelepäraseks tegevuseks. Antud loengust sai minu meelest kõige neutraalsema ja parema pilguheidu tulevikule ja tööle IT-sektoris. (M. Paljak, 2012)

Ignite meeskonna esitlusest kõlasid läbi juba tuttavad soovitused antud aine videoloengute kogumist. Ole paindlik (eriti mina kui arendaja), ole arenguvõimeline, ole motiveeritud! Lisaks toodi välja ka arendajate jaoks oluliseks isikuomaduseks head suhtlemisoskust, mis justkui stereotüübile ei vasta. Väga oluline sisupunkt oli loengus agiilne tarkvaraarendus. Proovi, võimaluse korral meeskonnas, kui ei õnnestu siis proovi uuesti! Meeskonna kollektiivse ressursiga on võimalik väga palju aega kokku hoida ning kokkuvõttes rohkem ära teha. Loengu tegi eriliseks interaktiivselt mänguline meetodite selgitus. Paremaks arusaamiseks mängiti situatsioonid lihtsustatult läbi, tihti ei pruugi teist moodust leiduda. Angry Birds’i näitel selgitati ka, millisel viisil võivad ühineda seaduspärasused matemaatikast ja füüsikast programmeerimisega. Arvan, et mitmekülgsed teadmised võimaldavad teha tööd lihtsamalt ja efektiivsemalt. (R. Katsev, M. Lapuškin, D. Oja, S. Vasilyev, 2012)

Testimine on meie kõigi igapäevane tegevus. Me kontrollime asju, enne kui veendume nende usaldusväärsuses. Ilmselt on see inimese loomupärane omadus. Kristjan Karmo tarkvaratestimise loengust sain teada, et vead võivad minna väga kalliks maksma, neid õigeaegselt ei avastata ning ka lihtne tähtusetu viga võib kogu süsteemi toimimist takistada. Loomulikult võib tarkvaratestija kui halbade uudiste edastaja töös olla mitmeid negatiivseid külgi. Siiski, niikaua kui inimesed eksivad, saavutatakse kvaliteet tänu testimisele. (K. Karmo, 2012)

Kuigi viimasel videoloengul puudus otseselt pealkiri, annaksin nimetuse tehnoloogia ja meditsiin. Täiesti eriline esitlus ja teemakäsitlus võrreldes teiste loengutega. Minul ei olnud enne vaatamist näiteks üldse ettekujutust ja ma pole ka kunagi mõtelnud, kuidas töötab Eesti haiglates infotehnoloogiline süsteem. Huvitav oli teada saada, et tehnoloogiat rakendatakse ka arstide igapäevatöös (i-Padid) ning patsientidele tehti meelelahutuseks kättesaadavaks Wi-Fi. Iseenesest mõistetavad lahendused säästavad järjekordselt inimeste aega ning energiaressursse. Tehnoloogiasse investeeritakse ning need investeeringud tasuvad ennast üsna ruttu ära, juba see näitab meditsiini ja tehnoloogia edukat lõimumist. (S. Vene, 2012)

Kokkuvõttes kumasid kõigist loengutest läbi põhimõtted: õpi, ole paindlik ja juhindu oma huvidest. Igal loengu esinejal oli enda kogemuse jagamiseks, mõned esinejad läksid oma vaadetelt vastuollu, kuid see mitmekesistas kuuldut. Välja sai noppida palju kasulikke aspekte tulevikuks ja nõuandeid spetsialistidelt. See kõik loodetavasti oli antud aine põhilisemaid eesmärke, vähemalt minu jaoks oli see peamine.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? (Ernits, Rokk, 2012)

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (IT Kolledž, 2012) Kordusarvestus on tasuta, kui oled riigieelarvelisel kohal ent tasuline, kui oled riigieelarvevälisel kohal. Viimasel juhul peab summa, mille on rektor teatavaks teinud, olema tasutud hiljemalt üle-eelmiseks päevaks enne eksamit/arvestust. (IT Kolledž, 2012)

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? (Ernits, Rokk, 2012)

Vastus

Enne punase joone päeva tehtavad toimingud: akadeemiline liikumine, ainete deklareerimine, akadeemilise puhkuse taotlemise avalduse esitamine,lõputöö deklareerimine, VÕTA avalduse esitamine. Positiivse hinde parandamiseks on võimalik taotleda ühte korduseksamit kahe semestri jooksul. Kirja pannakse kõrgem hinne. (IT Kolledž, 2011)

Viited

1. Ernits, M., Rokk, I. (30.10. 2012). Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele [1]

2. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [2]

3. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2012/2013 õppeaastal [3].

4. Karmo, K. (11.10.2012). Testimine ja tarkvarakvaliteet [4]

5. Katsev, R., Lapuškin, M., Oja, D., Vasilyev, S (04.10.2012). Tere tulemast Ignite'i maailma [5]

6. Liiv, J. (13.09.2012). Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast [6]

7. Paljak, M. (27.09.2012) Karma [7]

8. Septer, A. (20.09.2012). IT tööturg [8]

9. Uustal, P., Raielo, P. (06.09.2012). Helpdesk [9]

10. Vene, S. (18.10.2012). [10]