User:Kkempi
Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö
Autor: Kristina Kempi
Esitamise kuupäev: 19.10.2016
Essee
Sissejuhatavas loengus [1] anti ülevaade õppekorraldusest ja IT Kolledži sisekorrast. Informeeriti, et tuleks tihti silma peal hoida oma ÕIS-il ja kooli e-postil, kuhu tuleb hulgaliselt uudiskirju, õppejõudude poolt teateid, töökuulutusi ja muud kasulikku infot. Eriti rõhutati, et tuleb kuupäevadest kinni pidada. Kui enam-vähem õigeks ajaks on asjad tehtud, siis ka õppimine kulgeb ladusamalt. Teoorias kõlab lihtsalt, aga praktikas vähemalt minu puhul ebaõnnestub ja kõik kuhjub viimasele minutile. Lisaks tuletati meelde, et probleemide korral saab alati abi kas õppejõuga läbi rääkides, õppeosakonna või/ja üliõpilasesinduse poole pöördudes.
Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.
Teise loengu [2] külalisesinejaks oli Andres Kütt, kes on Riigi Infosüsteemi peaarhitekt. Loengut alustas Kütt oma haridusteekonnast, mis ei olnud üldsegi nii lihtne Tartu Ülikoolis, kui see oli keskkoolis, ning eelnevatest töökohtadest. Seejärel andis ta ülevaate arhitekti ametist. Arhitektiks saamisel ei ole ainult koodi kirjutamine nõutud, vaid ka hea suhtlemisoskus, et probleeme arusaadavalt selgitada. Andres oli väga innustav kõneleja, mis puutus õppimisse. Ta korrutas nii mitmeidki kordi, et tudeng on ainuke isik, keda tõeliselt huvitab tema haridus. Iga inimene õpib enda jaoks, mitte kellegi teise jaoks. Siia lisaksin ka Andrese motiveeriva tsitaadi: „Kui on väga hea põhjus, siis on igasugused asjad võimalikud“ ehk siis vana hea põhitõde, et miski siin maailmas ei ole võimatu. Andrest kuulates mõistsin, et ühekski ametiks ei saa õppida. Tööle asudes kohandutakse vastavalt nõuetele ja keskkonnale ning vajadusel tuleb ka juurde õppida.
Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid.
Järgmisena esinesid Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Nende esitlus püüdis nii mõnegi hommikul tukkuva tudengi tähelepanu, eriti oli Kristel väga entusiastlik oma ettevõtmise kõnelemisest. Startup-idega polnud ma väga kursis, seetõttu oli nende kõne silmaringi avardav ja kogu startup-i maailm tundus väga lilleline, nagu mingisuguseid komistuskive ei olekski. Mind veidi häiris, et ei avalikustatud eriti startup-ide riske. Mulle loodi illusioon nagu startup-i maailm oleks lust ja lillepidu ilma allakäikudeta. Natuke nad mainisid oma mõõnasid, aga üldiselt tundus, et Testlio asutajatele tuli kõik väga lihtsalt kätte. Lõpetuseks Testlio puhul on tegemist mobiilrakenduste testimise ettevõttega [3].
Lembitu Ling aka Snakeman: Süsadminnimisest.
Neljandas loengus [4] rääkis oma IT-alasest töökogemusest Lembitu Ling süsteemiadministraatorina. Lembitu on iseõppinud IT-mees, kes enamuse infotehnoloogilise hariduse on saanud kunagi klassivennaga arvuti kallal nokitsedes ja Nõmme Noortekeskuse elektroonikaringist. Süsteemiadministraatori ametist jäi selline mulje, et isikut vajatakse siis, kui kogu süsteem on juba tuksi läinud, üldiselt süsteemiadministraator on nähtamatu ja tihtipeale kaldutakse mõtlema, et inimene ei tee tööd, sest süsteem töötab veatult. Samuti pööras Lembitu tähelepanu sellele, et inimesed ei laseks endale pähe istuda. Samuti tuleb teada oma tööväärtust ja mitte alahinnata, sest amet nõuab igasuguseid tehnoloogilisi oskusi. Ühele konkreetsele valdkonnale ei saa keskenduda.
Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master): IT tööturg. Karjäärikäänakud.
Viiendat loengut [5] pidasid Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes rääkisid IT tööturust ja karjääripööretest. Esimesena esines IT Kolledži lõpetanud Andres Septer. Septer rõhutas, et tööotsingute puhul on kõige olulisem kontakte omada antud valdkonna inimestega. Just paremaid töökohti ja kõrgemat palka saab vaid läbi privaatse konkursi. Avalikud konkursid töökuulutuste portaalides on juba jäätmehunnik, mis kindlasti ei anna arenemisruumi. Samuti soovitas ta alustada tööd väikeettevõttetest, et saada rohkelt erinevaid IT-alaseid kui -väliseid kogemusi. Lisaks oleks tark ära käia ka välismaal ja vaadata, kuidas sealsest tööturgu majandatakse. Loengu teisel poolel esines Einar Koltšanov, kes algselt ei olnud IT-meheks õppinud, vaid alustas oma haridusteekonda meditsiinist. Tänaseks on temast saanud SCRUM Master, kes likvideerib takistused, mis tiimitööd segavad. Natuke jäi Einari praegune amet arusaamatuks.
Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja: Andmed ei allu analüüsile.
Andmeanalüüs kui informatsiooni töötlemise meetod seisneb terviku jagamises osadeks ehk elementideks. Analüüs võimaldab terviku toimimist paremini mõista. Analüüs võimaldab leida näiteks organisatsiooni juhtimissüsteemi mittetoimimise põhjust või leida arvuti rikkis elementi. Ometi ei anna andmed täielikku ülevaate tegelikkusest. Andmeanalüüsil saavad tugineda objektiivsed otsused, kuhu ja kuidas erinevat ressurssi, kas inimesi või raha, suunata. Kunagi ei ole aega tegeleda kõigi ja kõigega, tuleb teha valikuid. Lähtudes tervikpildi analüüsist, kust saab suuremat kasu, tuleb millestki loobuda[6].
Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse.
Seitsmendas loengus [7] rääkis küberkaitsest Jaan Priisalu, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant. Küberkaitse eesmärgiks on meie informatsiooni süsteemide vastu suunatud rünnakute kindlaks tegemine, ennetamine ja rünnetele vastamine. Eestis hakati küberkaitsele rohkesti tähelepanu pöörama peale 2007. aastal toimunud Pronksiöö küberrünnakut. Selle sündmuse ajendil loodi Eestisse NATO küberkaitsekeskus. Kuna küberrünnakud on tänaseks välja kujunenud organiseeritud tegevuseks, nõuab küberkaitse rohkem inimesi. Eesti rahvastik on aga väike ning elanikkond vananeb suuresti.
Hedi Mardisoo, Starman AS: IT ja turundus.
Viimase loengu [8] külalisesinejaks oli Hedi Mardisoo Starmanist ning tema teemaks oli IT ja turundus. Brändi luues tuleb arvestada kogu müügiga, teeninduskanaliga, tootega, sponsorlusega ja identiteediga. Ainult brändi reklaamist ei piisa, kui teenindus loksub. Tutvustas kuidas brändi toodetakse ja kuidas brändiga tehakse tööd. Brändi puhul on oluline kogu müük, teeninduskanal, toode, sponsorlus ja identiteet. Inimesed loovad suurema osa brändist.
Vastused õpingukorralduse küsimustele
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal [9]?
Vastus
1. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [10].
2. Üldiselt vastava aine õppejõuga, kuid korduseksamile pääsemise tingimused tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel [11].
3. Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis [12].
4. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks [13].
5. Kordussooritused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta [14].
6. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [15]. Tasulisel (OF) õppekohal kordussoorituse tasu on 20 € [16].
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse [17]?
Vastus
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.) [18].
2. VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse [19].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve [20]?
x - 27
y - 26
60 - (27 + 26) = 7
Kõrgharidusreform ütleb, et 2016/2017 õppeaastal peab tudeng täitma 27 EAP semestris ja õppekulude hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Tegemata võib jätta ainult 6 EAP-d, mille korral arveid ei pea maksma [21].
7 - 6 = 1 (EAP)
1 * 50€ = 50€
1 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada ja esitatav arve on 50 eurot.
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus
- ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturg. Karjäärikäänakud." (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus
- ↑ "Erialatutvustus ISa ja ISd->Õpingukorralduse küsimused->Küsimus B"(17.10.2016
- ↑ "Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 (17.10.2016)
- ↑ "Õppekorralduse eeskiri 5.3.2 (17.10.2016)
- ↑ "Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 (17.10.2016)
- ↑ "Õppekorralduse eeskiri 5.2.1 (17.10.2016)
- ↑ "Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 (17.10.2016)
- ↑ "Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 (17.10.2016)
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK)->10. Kuidas pääsen kordussooritusele? (17.10.2016)
- ↑ "Erialatutvustus ISa ja ISd->Õpingukorralduse küsimused->Küsimus 4"(18.10.2016)
- ↑ VÕTA Kord->Taotlus->Punkt 1 (18.10.2016)
- ↑ "Õppekorralduse eeskiri 1.3.15" (18.10.2016)
- ↑ "Erialatutvustus ISa ja ISd->Ülesanne" (18.10.2016)
- ↑ "Kõrgharidusreform (KKK)->2. Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta? (18.10.2016)"
