User:Kkilgi
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Karit Kilgi
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2014
Essee
Vahemikus 27.08.2014 – 16.10.2014 toimusid õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames kaheksa loengut põhieesmärgiga anda IT Kolledžisse õppima tulnutele ülevaade siinsest kodukorrast, akadeemilistest reeglitest ja pakutavatest võimalustest. Samuti pandi rõhku sellele, et kuulajaskond saaks aimu IKT rakendusvaldkondadest ning tekiks üldine pilt IT valdkonnast [1]. Käesolevaga vaadeldaksegi toodud loengute põhiseisukohti ning lisatakse neile ka käesoleva töö autori arvamus.
Inga Vau, Margus Ernitsa, Merle Varendi ja Juri Tretjakovi esitatud loengus [2] antakse tudengitele põhiülevaade õpingute käigus toimuma hakkavast. Leian, et esitatud loengu puhul on suureks plussiks see, et põhjalikult olid lahti räägitud kõik valdkonnad, millega tudengid kokku hakkavad puutuma. Samuti tekkis ettekujutus sellest, kelle poole erinevate küsimustega pöörduda.
Teise loengu, mida pidas Margus Ernits [3], puhul oli mõneti tegu sissejuhataava osaga ainesse ja nii mõnegi teemaga dubleeriti eelnevas loengus räägitut. Siiski oli ka palju uut ja seda eelkõige neile, kes varasemalt kokkupuudet kõrgharidusmaastikuga ei oma. Eriti oluliseks pean isiklikult seda, et väga palju rõhku pandi viitamisele. Viimasel ajal on just plagiaadi teemad meedias kajastatud olnud ning on hea, kui tudengid juba algusest peale teavad sellega kaasnevat. Heaks ettepanekuna oli toodud ka väljaspool kooli erialaga tegemine ning tudengite julgustamine avatud hoiakule teadmiste osas. Isiklikult püüan kindlasti kasutada ka mindmappimise tehnikat (paberil ja pliiatsil), et uued teadmised paremini haakuksid ja kinnistuksid.
Margus Ernitsa poolt läbiviidud loeng robootika ja häkkimise teemal [4] andis põhjalikud teadmised sellest, kellega milliseid koostöid juba tehtud on. Kindlasti pani vaadeldav loeng põhjalikumalt mõtlema selle üle, kas tahta ka oma lõputöö teha koostöös mõne suurema projektiga või vaikselt infosüsteemi kallal nokitseda. Loengust sain indu, et tekkivaid ideesid põhjalikumalt analüüsida ja seedida lasta, mitte kohe otsustada, kas saab asja või ei.
Janika Liiva [5] ja siit edasi tulevad loengud olid just need, mis muutsid käesoleva õppeaine eriti nauditavaks. Janika Liiv rääkis oma loengus väga innustavalt sellest, kuidas ka tema esialgu end IT valdkonnas otsis ning see mõjus väga julgustavalt. Mõningane ülevaade erinevate töö iseloomudest ning põhimõtetest kasvatas tahet neid ka ise proovida. Lisaks sai tema loengust praktilise ülesande näol ka lihtsaid algteadmisi, mille külge edaspidiseid teadmisi parem kinnitada on. Väga palju andis ka juurde, kui ta rääkis töö negatiivsetest külgedest. See aitas kaasa arusaamale, et tuleb olla eneseteadlik ning aru anda endale oma töö panusest, et ei jääks tunnet, et teed midagi, millel tegemise väärtust keegi ei hinda.
Põnevalt jätkas loengusarja ka Carolyn Fischer [6]. Tema ettekandest jäid muuhulgas eriliselt kõlama see, et õnn soosib neid, kes on ettevalmistaunud ning tagasiside saamise olulisus. Carolyni loeng andis hea ülevaate süsteemiadministraatori töö iseloomust ning selle suhestumisest teiste töötajatega. See teadmine aitab üha enam kujuneda tervikpildil ja seda paremini mõista ning seeläbi ka tulevikus ennast eri positsioonidel määratleda.
Ehk teadmiste poolest kõige kasulikum oli loengusarjas Kristjan Karmo loeng [7], mis üsna hästi andis algajale tudengile aimu testimise olemusest ning tarkvara testimise põhimõtetest ja protsessist. Kui eelnevalt tundus see mingi vajalik valdkond, millest kõik räägivad, kuid keegi väga detailidesse ei lasku, siis käesolev loeng oli eriti väärtuslik just seetõttu, et sai teada, kuidas valdkonna praktik seda kõike näeb. Tema üsnagi terviklik kogemus selles valdkonnas oli täiesti piisav, et saada aimu ning ka motivatsiooni selle edaspidiseks uurimiseks.
9. oktoobri loengus rääkis Andres Septer [8] IT tööturust ning seejuures ka sellest, milline kogemus temal eri asutustes olnud on. Loengu juures jättis positiivse mulje, et ta avas tööturu laialdasemaid aspekte ja võrdles neid omavahel, nt kitsas vs lai spetsialiseerumine, era vs avalikus vs kolmandas sektoris töötamine. Tegu oli küll subjektiivse pilgu läbi kirjeldatuga, kuid eks mingi aimduse andis ka see.
Loengusarja viimases loengus rääkis Elar Lang [9] suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Siinkohal meeldis mulle väga, et tema seda teemat esitama oli kutsutud. Veenvad näited esineja elust tõstsid suurel määral ka teoreetilise osa väärtust. Samuti tõi ta välja selle, et kõik koolikaaslased on meie soovitajad ja kriitikud – väide, mis on täiesti tõsi, kuid mille üle ei ole varem saanud mahti mõelda. Nüüd avanes selleks siis võimalus. Ka väga praktilised nõuanded parooli valiku kohta olid väga kasaulikud ning usun, et paljud kuulajad saavad neid kohe rakendada.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et antud loengusari oli mitte ainult teadmiste poolest kasulik, vaid lisaks ka motiveeriv ning tulemuslikule õppetööle suunav. Ka käesolev essee on aine raames üsna vajalik ülesanne, kuna aitab saadud teadmisi kinnistada ning neid läbi analüüsida. Sellest tulenevalt võib tõdeda, et aine täida sissejuhatuses seatud eesmärgi.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
Pärast arvestusel ebaõnnestumist on võimalik seda järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvates aine õpetamissemestri lõpust [10]. Praktikate puhul, on korduskaitsmist võimalik uuesti sooritada kahe järgneva semestri jooksul [11].
Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?
Järvelarvestuse tegemiseks tuleb kuupäeva osas kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes seejuures lähtub õppeosakonna koostatud soovituslikust ajakavast [10].
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
Järelarvestusele registreerimiseks tuleb akadeemilisel puhkusel olles esitada avaldus õppeosakonda, muul juhul toimub see ÕIS-is [12].
Mis on tähtajad?
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [12].
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
RF õppekohal on kordusarvestuse sooritamine tasuta [12].
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
OF õppekohal kordusarvestuse sooritamine on tasuline ja tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga [12]. Hetkel on kordusarvestuse hind OF õppekohal olijale 20€ [13].
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava vahetamiseks EIK siseselt tuleb üliõpilasel/eksternil esitada vähemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda vabas vormis kirjalik avaldus rektori nimele ja nimekiri õppeainetest, mida uude õppekavva üle soovitakse kanda Õppekava vahetamiseks [14].
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Üliõpilane on kohustatud kolledži lõpetamiseks sooritama õppekavas ette nähtud määral valikaineid [15].
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Üle õppekavas ettenähtud määra valikaineid deklareerides, tuleb arvestada seda, et RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu ületavate või korduvalt sooritatavate õppeainete eest [16]. Lisaks tasub meeles pidada, et nominaalajaga lõpetajatel on võimalik taotleda 180-d EAP ületavate ainepunktide puhul 2 EAP-list õppemaksu tagastamist [17].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Üliõpilane on kohustatud tasuma ainepunktide eest, kui ta õpib täis koormusel, kuid ei täida õppekava täies mahus [18]. Täies mahus täitmine tähendab semestris vähemalt 27 EAP saamist, kuna õppekava läbimist arvutatakse ka kumulatiivselt, siis akadeemilise aasta jooksul vähemalt 27 + 27 = 54 EAP saamist. Ainepunkti hind on 50€ ja arve esitatakse üliõpilasele järgmisel semestril [19].
Saades akadeemilises õppeaastas kokku 26 + 20 = 46 EAP-d , tuleb üliõpilasel hüvitada 54 - 46 = 8 EAP-d. Arve väljastatakse suuruses 8 x 50€ = 400€.
Viited
- ↑ Õppekava aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus ülevaade
- ↑ Inga Vau, Margus Ernitsa, Merle Varendi ja Juri Tretjakovi loeng Õppekorraldus ja sisekord
- ↑ Margus Ernitsa loeng Õppimine ja motivatsioon
- ↑ Margus Ernitsa loeng Robootika ja häkkimine
- ↑ Janika Liiva loeng Subjektiivselt programmidest, stereotüüpidest ja kogukonnast
- ↑ Carolyn Fischeri loeng IT süsteemide administraatorilt esmakursuslastele
- ↑ Kristjan Karmo loeng Testimine ja tarkvara kvaliteet
- ↑ Andres Septeri loeng IT tööturust
- ↑ Elar Langi loeng Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus
- ↑ 10.0 10.1 Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4
- ↑ Praktikajuhend
- ↑ 12.0 12.1 12.2 12.3 Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2
- ↑ Korduma kippuvad küsimused punkt 9.0
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 7.0
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3
- ↑ Korduma kippuvad küsimused punkt 2.0
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 3.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2
- ↑ Õppemaks
