User:Kkolde

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristjan Kolde

Eriala: IT Süsteemide Arendus

Rühm: DK12

Tudengikood: ******91

Õppeaine: I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus (ISa ja ISd kaugõppele)

Esitatud: 2015-11-07

Tagasiside ja kommentaarid

Essee

Õppeaine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus, nagu nimigi ütleb, eesmärgiks on tutvustada Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edasidi mainitud kui EIK) õpingukorraldust ning lähemalt teadvustada värsketele tudengitele valitud eriala.

Hea võrdlusmoment tekkis aga analoogsete erialade ning üleüldise õppekorralduse erinevustest Tallinna Tehnikaülikooli ja EIK vahel. Kui TTÜs oli varasemate õpisoorituste ülekandmine 5 minuti töö dekanaadis, siis vastava protsessi läbimine EIKs aga ligi nädala.

Erinevalt TTÜst on aga EIK kollektiiv väiksem, ühte õppeainet loeb reeglina ainult üks õppejõud ning ka tudengkond TTÜst pisem. Samas see kõik annab koolile teatud personaalsuse, mis loob sõbraliku õpikeskkonna.

Tänu eelnevale on ka EIK suutnud kaasata erinevaid välisõppejõude, kes oma põhikohaga praktiseerivad infotehnoloogiat n.ö. päevatööl ja suudavad seetõttu edasi anda kaasaegseid parimaid praktikaid otse reaalsest elust. Õppejõu rolliks jäi aga loengu juhtimine ning huvitavate lisaküsimuste abil teiste aspektide avamine.

Erialatutvustuse ülesehitus välislektorite kaasamisega oli väga õnnestunud. Praktilisest valdkonnast tulevad inimesed selgitasid põnevalt, kuidas on nemad koolisõpitut rakendanud ning millised on tänapäevased arengud valdkondades.

Suurem osa loengustest olid kaasavad ja võrreldes näiteks TTÜga - ka oluliselt köitvamad ja põnevamad, kui tuim akadeemiline sisu.

Tutvutud loengute loetelu

Üks asi, mis on EIK õpingukorralduse juures tänuväärt on loengute ja harjutustundide salvestamine ning järelvaatamise võimalus. Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli see ettenähtud õppevormiks kaugõppuritele ning tuleb tõdeda, et see oli väga mugav. Käesolevas kirjatükk põhineb lisaks seniomandatule ka järgnevatel loengutel

  1. Õppekorraldus ja sisekord[1]
  2. IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)[2]
  3. "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang)[3]
  4. Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)[4]
  5. Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)[5]
  6. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)[6]
  7. Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)[7]
  8. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)[8]

Seltskonnast

Huvi EIK õpingute vastu on näidanud vaid kasvutrendi. 2015 aastal oli kaugõppesse kandideerijaid üle 450 ning tihedast sõelast pääses läbi vaid 90[1]. Autor siinkohal spekuleerib, kas suur huvi on seoses sellega, et EIK on täna üks vähestest kõrgkoolidest, mis infotehnoloogia valdkonnas kaugõppe vormis hariduse omandamist pakub.

Mitmed külalislektorid juhtisid aga tähelepanu sellele, et õpime täna koos tulevaste tippspetsialistide või tehnoloogiavaldkonna juhtidega. Olgu siis selleks asjalikud süsteemiadministraatorid[4], testijad[3], projektijuhid[2] või ettevõtjad [6],[7],[8] - koos koolis käies ning koos toimetades arenevad nende toredate kursusekaaslastega suhted, millel on potentsiaali paljuks enamaks - kasvõi koos ettevõtte rajamiseks.

Motivatsioonist

Kursusekaaslastega koos õppides tuleb mõttesse ka motivatsioonifaktorid - kes miks IT’d õpib ja mida tulevikus saavutada soovib. Läbivaks teemaks loengutes sai selle koha pealt palk. Kuigi üldsuses on tekkinud mulje kõrgetest palkadest IT sektoris, siis loengute käigus selgus, et päris ühtlaselt see nii ei ole. Isegi veider oli K. Karmo palgateemalisi küsimusi kuulata iga loengu lõpus, kuid kindlasti paneb see ka erinevad väljavaated karjääri osas perspektiivi.

Miks aga õpitakse ITd? Mitmed kaugõppurid on tulnud end täiendama IT valdkonna põhitöö kõrvalt - kes soovib end täiendada, kes kõrvaleriala ning on ka neid, kes lihtsalt paberile templit alla. Teisalt on aga seoses IT valdkonna populaarsusega tulnud õppima ka neid, keda paeluvad mugavamad töövõimalused ja parem elatustase.

Läbiv seisukoht aga esinejate juures oli see, et edu valemiks on tõeline sügav huvi valdkonna vastu või teisisõnu entusiasm, kombineerituna õige peakujuga[5].

Peakuju ja A klassi sidrunid

Kui õigest peakujust piisaks, siis A klassi töötajaid jaguks nagu murdu. Paraku on aga sellele kõigele lisaks vaja palju teadmisi, kuid eelkõige kogemusi, head motivatsiooni ja sihti, mille poole pürgida. Vastasel juhul võib sellest A klassi programmeerijast saada hoopis A klassi (tühjakspigistatud)sidrun.

Läbivaks mõtteks seejuures oli aga projektijuhtide ettekujutlus 9 naisest, kes 9 kuuga 1 lapse sünnitavad. Arendusmaailmas võib aga 1 A klassi programmeerija luua kvaliteetsemat loomingut kui 10 vähemkogenud programmeerijat ning seda kõike sama ajaga[7].

Võidukalt lõpuni!

Mis saab aga siis, kui peakuju on õige aga sidruni sees ei ole veel piisavalt mahla? Siinkohal tuleb peale meeletu enesemotivatsiooni, toetava kursuse appi ka kool ja õppejõud, tänu kellele on võimalik usinal tudengil õppida selgeks see kõige tähtsam asi…. ei, see ei ole programmeerimine või administreerimine, vaid ***õppimine***.

Tsitaadi “Ma tean, et ma midagi ei tea” (Sokrates) tõi õppejõud Indrek Meos välja Filosoofia esimeses loengus[9]. Õpihimu on omadus, mis saadab meid terve elu ja EIKs seda arendades saame praktilise tehnoloogiavaldkonna põhja, kuuleme praktilises maailmas karastunud õppejõudude elukogemustest, mis aitavad meid elus kiiremini edasi[3].


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

  1. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
  2. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
  3. Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
  4. Mis on tähtajad?
  5. Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
  6. Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

  1. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [10]
  2. Kordussooritus lepitakse kokku aine õppejõuga.[10]
  3. Kordussooritusele tuleb registreerida õppeinfosüsteemis.[11]
  4. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[12]
  5. Korduseksamid on tasulised vaid REV/tasulisel õppekohal õppijatele.[13]
  6. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised.[13]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.

  1. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
  2. Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
  3. Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

  1. EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [14]
  2. Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[15]
  3. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[16]


Ülesanne

  1. Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?
  2. Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

  1. Õppeaasta lõpuks on olemas seega 28+20EAP = 48EAP. Õppekava täies mahus täitmiseks tuleb semestris täita õppekava mahus 27EAP, õppeaastas seega 27+27EAP = 54EAP. Õppekulusid tuleb sel juhul alatäitmise võrra hüvitada 54EAP - 48EAP = 6EAP ulatuses.[17]
  2. Õppekava alatäitmise korral tuleb hüvitada 6EAP maksumus. 1 EAP hind 2015-11-06 seisuga kehtiva hinnakirja alusel on 50€. Arve esitatakse 6EAP*50€/EAP ehk 300€ summas.[18]


Kasutatud vahendid

Käesoleva lehe koostamisel on kasutatud EIK õppejõu Kristjan Karmo näidis Wikilehte[19] põhjana, mida on tugevalt modifitseeritud vastavalt MediaWiki vormingu manuaalile[20].

Töö kirjutamisel on inspiratsiooni pakkunud asjalike kaastudengite Andres Kepleri[21], Jaanika Aani[22], Jaan Rebase[23], Rutt Lindströmi[24]ja Kirke Naruski[25] arvestustööd.


Allikad

Eesti Infotehnoloogia Kolledž siin ja edaspidi mainitud kui EIK.

  1. ↑ 1.0 1.1 EIK (2015-08-26), I. Vau, M. Varendi, J. Tretjakov, L. Võsandi, A. Septer, K. Karmo - Õpingukorralduse loeng 1. Õppekorraldus ja sisekord
  2. ↑ 2.0 2.1 EIK (2015-09-03), Tiina Seeman - Õpingukorralduse loeng 2. IT projektide juhtimine
  3. ↑ 3.0 3.1 3.2 EIK (2015-09-10), Elar Lang - Õpingukorralduse loeng 3. "Õppimisest. Omast kogemusest."
  4. ↑ 4.0 4.1 EIK (2015-09-17), Taavi Tuisk - Õpingukorralduse loeng 4. Millega tegeleb süsteemihaldur
  5. ↑ 5.0 5.1 EIK (2015-09-24), Kert Suvi - Õpingukorralduse loeng 5. Testimine ja tarkvara kvaliteet
  6. ↑ 6.0 6.1 EIK (2015-10-01), Targo Tennisberg - Õpingukorralduse loeng 6. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda
  7. ↑ 7.0 7.1 7.2 EIK (2015-10-08), Tanel Unt - Õpingukorralduse loeng 7. Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel
  8. ↑ 8.0 8.1 EIK (2015-10-15), Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak - Õpingukorralduse loeng 8. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat
  9. ↑ EIK (2015-11-01), Indrek Meos - Filosoofia 1. loeng
  10. ↑ 10.0 10.1 EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 5.2.13.
  11. ↑ EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 5.2.8.
  12. ↑ EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 5.2.14.
  13. ↑ 13.0 13.1 EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 5.2.7.
  14. ↑ EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 7.2.1.
  15. ↑ EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 7.2.1.
  16. ↑ EIK (2015-11-06), Korduma Kippuvad Küsimused, 2.
  17. ↑ EIK (2015-11-06), Kõrgharidusreform (KKK), 2.
  18. ↑ EIK (2015-11-06), Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2015/2016 õppeaastal
  19. ↑ EIK (2015-11-06), Kristjan Karmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)
  20. ↑ MediaWiki (2015-11-06)
  21. ↑ Andres Kepler (2015-10-11), Erialatutvustuse aine arvestustöö
  22. ↑ Jaanika Aan (2015-10-20), Erialatutvustuse aine arvestustöö
  23. ↑ Jaan Rebane (2015-10-30), I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus - II Kodutöö
  24. ↑ Rutt Lindström (2015-10-22), Erialatutvustuse aine arvestustöö
  25. ↑ Kirke Narusk (2015-10-29), Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö


Tagasiside ja kommentaarid

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkolde&oldid=97025"