User:Kkrais

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Karl-Erik Krais

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

Essee

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus raames käis IT Kolldežis iga näljapäev tudengitele rääkimas kooli vilistlased ning ka kooli personal, kes töötavad erinevatel IT-ga seotud aladel. Järgnevas essees annan loengutest lühiülevaate ning oma arvamuse.

Esimeses loengus , mis oli ka minu esimeseks loenguks IT Kolldežis, rääkisid neli inimest- Margus Ernits, Inga vau ja Merle Varendi. Loengus anti ülevaade, mis ja kuidas kõik koolis toimub ning kelle poole pöörduda kui tekivad küsimused. Minu jaoks oli kõik alguses väga hirmutav ning kohe ei saanud kõigest aru, kuid õnneks tutvustati ka loengute salvestamist, mis on minu meelest üks väga hea viis, kuidas näiteks oma küsimustele vastuseid leida juhul kui loengust ei saa osa võtta.

Teises loengus rääkis Margus Ernits ning loengu teemaks oli „Õppimine ja motivatsioon.“ Loengus räägiti täpsemalt õppeainest ning kuidas tuleks kõrgkoolis õppida. Õppejõud jagas soovitusi ning tõi näiteid kuidas erinevates olukordades toime tulla ning aine läbida. Räägiti ka robootika klubist. Üks mõte, mis kohe meelde jäi oli see, et asjad tuleb ära teha ise, mitte lasta kellelgi teisel seda teha. Samuti käis rääkimas ka TTÜ-st tudengiorganisatsioon Lapikud.

Kolmandas loengus rääkis meile samuti Margus Ernits ning seekord täpsemalt robootikast ning häkkimisest. Sain teada, et kooli robootikaklubi ei istu oma nurgas ega nokitse omaette, vaid teeb koostööd ka teiste koolidega ja firmadega. Samuti sain teada, mida häkkimine tegelikult tähendab- Häkkimine on asjadesse süvenemine ja teada saamine. Varem arvasin, et häkkimine on illegaalne tegevus, kus keegi tungib kellegi teise arvutisse sisse. Tegelikult on selle nimi kräkkimine. Sain ka teada, et robootikaklubi on saavutanud edu mitmetel võistlustel ja osalenud heategevuslikes projektides, näiteks projekt Kunstiakadeemiaga vaegnägijate abistamiseks. Kutsuti ühinema robootikaklubiga. Kuigi minul huvi robootika vastu puudub, soovitan kõigil, kellel vähegi huvi on sellega kindlasti tegeleda, sest kõige loengus kuuldu põhjal arvan, et tegu on väga huvi pakkuva ja põneva klubiga.

Neljandas loengus , mille pealkirjaks oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ käis meile rääkimas Janika Liiv, kes on ka IT Kolledzi vilistlane. Loengus rääkis ta meile programmeerimisest üldisemalt. Eriti meeldis mulle tema mõte, et programmeerimine on sama hea ja isegi võrdne loovtöö kirjutamisega. Janika Liiv rääkis ajast kui tema käis IT Kolldežis. Oli nii-öelda rahusutav kuulata, et ka teistel on aluguses raske, mitte ainult minul. Sain sellest kõvasti motivatsiooni juurde. Samuti rääkis ta ka naiste osakaalust IT aladel. Ta ütles, et naiste arv IT-s on kindlalt suurenemas. Olen täiesti nõus tema mõttekäiguga kus ta väidab, et kuna IT-maailm pidevalt muutub, siis ei tohi ühte asja kinni jääda vaid tuleb koguaeg midagi uut juurde õppida, proovida uusi asju ning oma teadmisi laiendada.

Viiendas loengus pealkirjaga „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele,“ käis rääkimas Carolyn Fischer, kes praegu töötab Skypes süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta oma kooliajast, kohtadest kus ta on töötanud ning sellest, mida ta teeb Skypes. Sain teada, et tema koos oma meeskonnaga haldab kõike, mis on seotud krediitkaardi andmetega ning et Facebooki videokõne on tegelikult Skype’i oma. Carolyn aitas üles seada videokõnet Facebooki jaoks. Carolyn andis ka soovitusi kuidas targalt toimetada näiteks tuleb vältida läbi põlemist töötades, tark ei torma ehk tuleb teha läbimõelduid otsuseid. Ning avardada silmaringi, sest vana rasva peal ei püsi ning tuleb luua sidemeid teistega. Sain ka teada administraatori tööeesmärgi, milleks on hoida kliendid õnnelikena ning töö leidmisel tuleb näidata, et olen järjepidev ja valmis õppima. Neid õpetussõnu võtan kindlasti kuulda.

Kuuendas loengus käis rääkimas Kristjan Karmo ning teemaks oli testimine ja selle olulisus. Kristjan Karmo rääkis testimisega seotud müütidest, tõi elulisi näiteid ning rääkis täpsemalt testimisest. Selgus, et lohakalt kirjutatud koodi tagajärjed on väga kallid ning kõiki vigu ei leita kunagi. Sellest saab järeldada, et täiuslikku programmi pole olemas. Kristjan Karmo tõi välja ka testija töö plussid ja miinused. Peale nende teada saamist olen kindel, et testija töö mulle ei sobiks.

Seitsmendas loengus käis Andres Septer rääkimas IT tööturust ja andis nõuandeid. Kui teised loengupidajad rääkisid ainult positiivsetest asjadest, siis Andres Septer ei ilustanud midagi ja rääkis nii nagu asjad tegelikult on. See meeldis mulle selle loengu juures kõige enam.

Kaheksandas ja ka viimases loengus käis rääkimas Elar Lang firmast Clarified Security OÜ.Elar Lang rääkis lühidalt oma kooliteest ning sellest millega tegeleb Clarified Security OÜ. Ta tõi välja väga häid paralleele kooli ja töö vahel. Eriti meeldis mulle võrdlus KOOL=TÖÖ. Olen sellega täiesti nõus, sest nagu suhtud õppetöösse, suhtud hiljem töösse. Samuti soovitas ta õppida aja planeerimist, mis on minu arvates üks kõige raskemaid ülesandeid. Teises pooles rääkis Elar Lang meile paroolidest ja turvalisusest. Loengu lõpuks jõudsin järeldusele, et paroolid, mis minu arvates olid turvalised, ei olegi seda. Nüüdsest tean, et parooli valimisel peab arvestama selle pikkusega ning kasutada ei tohi sõnastike sõnu.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga huvitav aine. Iga loeng oli teistest erinev aga oli ka sarnasusi. Näiteks soovitasid kõik süveneda õppimisse ning jagasid soovitusi kuidas kõrgkoolis paremini hakkama saada. Kõik esinejad rääkisid väga huvitavalt oma kooliajast ning karjääridest ning nad suutsid tekitada veelgi rohkem huvi IT vastu. Loengud andsid mulle rohkelt motivatsiooni edasi pingutada. Võin öelda, et see oli siiani kõige huvitavam aine, mida ma IT Kolldežis õppinud olen.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus:

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Järeleksam tuleb kokkuleppida selle õppejõuga, kelle aines kukuti läbi

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?

Järeleksamile saab registreerida ÕIS-is klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”

Vähemalt 2 tööpäeva peab jääma registreerumise ja soorituse vahele.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RE/RF tudeng saab kordussoorituse teha tasuta, kuid registreeruda tuleb tal ikkagi .

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € .

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus:

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kolmele tingimusele:

1) On kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.

2) Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.

3) Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne .

Mida peab toetuse saamiseks tegema?

Toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada riigiportaalis (eesti.ee ) ..

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Semestrite lõikes on õppemahu arvestus kumulatiivne ning esimesel semestril piisab ainult täiskoormuse nõude täitmisest .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kõrgharidusreformist tulenevate muudatuste järgi tuleb igal semestril kumulatiivselt koguda vähemalt 27 EAPd . Ülesandes antud andmete põhjal jääb esimesel semestril puudu 7 EAPd. Teise semestri lõpuks norm täidetakse ning puudu jääb ikka 7 EAPd. Tasuda tuleb (27 EAPd-20 EAPd)*50€