User:Klasberg

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Katrin Lasberg DK13

Esitamise kuupäev: 18. november 2016

Essee

Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustuse" esimeses loengus tutvustati meile IT Kolledžit ja sealset õppekorraldust. Põgusalt tutvustati ka õppekorralduse eeskirja ning soovitati see tingimata läbi lugeda. Veel mainiti erinevaid lisavõimalusi - nt. raamatukogu, hosteli ja kohviku kasutamine.

Järgnevad külalislektorite loengud olid väga huvitavad ja avardasid minu teadmisi IT-valdkonnast. Igal juhul tundub mulle endiselt, et olen õige valiku teinud, et seda õppima tulin. Püüan nüüd lühidalt välja tuua, mis mulle ühe või teise külalislektori loengust meelde jäi või huvi pakkus.

Andres Küti loengust jäi mulle meelde tema arvamus, et akadeemiline haridus tasub igal juhul ennast ära. Nõustun sellega 100%, kuigi näen ka suurt ohtu niiviisi reaalsusega kontakt kaotada. Mõnevõrra üllatuslikuks tuli mulle Andres jutt arhitektiks olemisest. Olin eelnevalt arusaamal, et enamus IT-aladel töötavatel inimestel pole vaja omada erilist kommunikatsioonioskust. Andrese arvamuse järgi on aga arhitektina töötades väga oluline omada oskust rääkida ning oma ideid erinevatele inimestele selgeks teha. Sest väga oluline on juhtida võimalikele probleemsetele kohtadele niiviisi, et inimesed ei võtaks seda isiklikuna ja saaksid probleemist aru ning tahaksid olukorda muuta. See vist kehtib ka üleüldiselt elus.

Kristel ja Marko Kruustük rääkisid oma loo, kuidas nad Testlio lõid ja mis eelnes sellele tegevusele (Hackathonis osalemine jne). Mulle avaldas muljet see, millise entusiasmiga nad oma idee ellu viimise poole püüdlesid ning kuidas nad raskuste ees kartma ei löönud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et idee elluviimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: sa pead tõesti suhtuma oma ideesse kirglikult ja sul peab olema hea tiim. Ja veel üks märkus: mitut asja korraga teha ei saa!

Lembitu Lingi tee süsadminnimiseni algas nö. juppide füüsilisest kokkupanemisest ning läbi mitmete erinäoliste töökohtade. Loengust jäi mulle meelde repliik, et „hea süsadminn on laisk aga mitte liiga laisk“. Sisuliselt see tähendab seda, et kui pead mingit koodijuppi või tegevust üle kolme korra kordama-siis on mõistlik see ära skriptida ja hoiad niiviisi hulga aega kokku. Süsadminn nagu ka süsteemi arhitekt on „nähtamatu“, mis tähendab, et tema tööd ei ole justkui näha, sest kõik töötab ladusalt. Sellises olukorras võib tekkida ülemusel suhtumine, et süsadminni pole üldse vaja, sest kõik ju töötab suurepäraselt. Lembitu pani südamele, et siis tuleb olla valvas ja mitte lasta endale pähe istuda.

Andres Septer andis ülevaate IT tööturust ja kuidas „ennast müüa“. Üheks suurimaks veaks, mida tööotsijad teevad, nimetas ta ebapiisavat ettevõtte taustauuringut. Üldiselt kehtib reegel, et see, mida reklaamitakse ühe või teise ettevõtte kohta, ei pruugi reaalsuses tõele vastata, sest üritakse oma ettevõttet tööotsijale „maha müüa“. Selleks, et mitte sattuda sulle mittesobivasse töökeskkonna, tuleks vaadelda juba enne tööleminekut erinevaid aspekte nagu bürookujundus, teiste töötajate üldine meelelolu jne. Lisaks võiks meeles pidada, et parimad töökohad liiguvad tutvuste tasemel-seega asuda kohe alguses endale võrgustiku looma. Minu jaoks mõnevõrra üllatusena tuli, et CV-onlines olevad kuulutused on nö. jäätmehunnik ning parimad töökohad on juba kahes eelnevas ringis „laiali jagatud“. Einar Koltšanov kirjeldas lühidalt SCRUM Masteri töö iseloomu, mis on lühidalt öeldes metoodika kägushoidmine ja jälgmine kas kõik läheb plaanipäraselt. Tema loengust jäi mulle meelde veel mõttearendus sellest, et kas alati tasub välismaale tööle minna? Pole nagu mõelnudki, et juhul kui minna välismaale tööle, siis võiks eelnevalt kalkuleerida, kas antud palgast seal ka võimalik on ära elada, mis erinevad teenused maksavad jne.

Ivar Laur Maksu-ja Tolliametist tegi tutvustava loengu andmeanalüüsist ja milleks seda üldse vaja on. Lühidalt öeldes, siis olulisi otsuseid võetakse vastu toetudes andmeanalüüsile. MTA näitel on andmeanalüüs sisuliselt käitumise analüüs, mille tagajärjel tuvastatakse käitumismustrid, mis tekitavad riigile kahju ehk tuvastatakse pettuseid. Loengust jäi veel meelde, et igapäevapettused esinevad tavaliselt ehituse, teeninduse ja kütuse valdkonnas ning muidugi kõikjal, kus esineb sularaha tehinguid.

Jaan Priisalu andis väga põhjaliku ülevaate küberkaitse ajaloost Eestis ning selle tähtsamatest sündmustest. Huvitav oli teada saada kuidas Eesti E-riik kasvas ja hea oli kuulda loengu lõpus ka Jaani arvamust, et Eestit võib lugeda küberkaitses juba praegu väga heaks. Kuid loomulikult on ka tulevikuvisioonid suured. Küberkaitse mõistest niipalju, et selle missioon on eluviisi kaitse. Objektid, mida tavaliselt rünnatakse on protsessid ühiskonnas, et see läbi kahju tekitada. Sellest loengust jäi mulle meelde veel Tsun Zi tsitaat: „Tunne iseennast ja tunne oma vaenlust ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut“.

Hedi Mardisoo tegi loengu brändingust ja turundusest. Loengust jäi mulle meelde huvitav tsitaat: „Bränd on see, mida inimesed räägivad või mõtlevad sinu kohta kui sa oled ruumist lahkunud.“ Kas sa jätad lihtsalt tajumise, et selline bränd eksisteerib või hoopis sellise taju, et see bränd on eksisteerib ja on põnev. Või veel parem kui suudad jätta taju, et see bränd on eksisteerib, on põnev ja ma tegelikult tahaksin seda kasutada. Ja niiviisi edasi. Turundus aga jällegi tegeleb sellega, kuidas seda kõike saavutada ehk kuidas viia brändi klientideni, partneriteni ja ühiskonda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kuni 2 kordussooritust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemiseks peab ühendust võtma õppejõuga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis ja kordussooritusele peab seal ka registreerima. . Kordussooritus on RF õppekohal olevale tasuta, OF õppekohal olevale maksab see 20 eurot.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva. Deklareerimisel tuleb arvestada, et tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. Siiski kui õpingud on lõpetatud nominaalajaga on õigus taotleda avalduse alusel õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

1. semestri lõpus tuleb arve 5EAP eest, mis oleks 5*50=250 euri ja 2.semestri lõpus tuleb arve 5+7 EAP eest, mis oleks siis kokku 12*50=600 euri.