User:Klepik

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine arvestustöö


Autor: Karin Lepik

Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012

Essee


Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus põhiliseks eesmärgiks oli tutvustada tudengitele Eesti Infotehnoloogia Kolledži õpingukorralduseeskirja ning anda ülevaade praegusest olukorrast IT maailmas väljaspool õppeasutust. Enda nägemusest ja kogemustest olid rääkima kutsutud erinevaid valdkondi esindavad inimesed, kes jagasid mitme nädala vältel oma unikaalset kogemustepagasit. Teemad jagunesid mitmesse valdkonda – räägitud sai helpdesk'ist, testimisest ja tarkvara kvaliteedist, programmeerimisest, süsteemide administreerimisest, füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisest, tööturust, agiilsest tarkvaraarendusest ja muust kasulikust.

Kuigi igal rääkijal oli oma selge ja konkreetne vaatepunkt, leidus ka jooni mis läbisid kõiki ettekandeid. Enamik esinejaid, kui mitte kõik, esindasid vaatepunkti et tänapäeva IT maailmas ei õigusta end enam stereotüüp patsiga mehest kes istub üksinda pimedas nurgas ja nohiseb oma tööd teha. Nüüd on põhirõhk pigem suhtlusel ja meeskonnatööl. Ka IT töötaja peab olema esinduslik ja oskama end hästi väljendada. Muutus on põhjendatud suures osas sellega, et erialaseid oskuseid saab alati juurde õpetada ja õppida, vajalikud isikuomadused aga nii kiirelt ehk ei arene. Hinnatakse suhtlusoskust, teistega koostöötamise oskust, arenguvõimelisust. Sellise muutuse päevakohasust ja olulisust toonitasid esinejatest nii IT valdkondades töötajad oma kogemustele toetudes kui ka otsesed tööandjad ise.

Erinevused ettekannetes tulid välja pigem suhtumises kui faktilistes eripärades. Räägitud sai ka neutraalselt erinevatest nüanssidest, kusjuures välja toodi iga asja nii häid kui halbu külgi, näiteks suur- ja väikefirmade, Eestis ja välismaal töötamise, riigiametis ja erasektoris töötamise võrdluses. Enamikul oli siiski oma suhtumine selgelt välja arenenud, mis kaldus siis rohkem ühele või teisele poole. Näiteks Janika Liivi ettekanne jättis väga elujaatava mulje – ta oli positiivselt meelestatud ning uskus ise ja andis meilegi edasi arvamust, et on võimalik läbi lüüa sellest hoolimata missugune on alguspunkt kõrgkooli minnes. Ta rääkis enda kogemusest IT Kolledžis alustades ja jagas ka oma vaatenurka, mis võrdleb programmeerimist pigem loovkirjutamisega kui ehitamisega nagu üldiselt tavaks on saanud. Enda sõnul tahtis tema õppida hoopis kirjandust, kuid jõudis välja programmeerimiseni, mis, nagu välja tuli, polegi valitud teemast nii väga erinev. Tema kogemusi oli kindlasti väga kasulik kuulata naisterahvastel publiku seas, kes on endiselt IT maailmas vähemus.

Siiski esines ka radikaalseid ja isegi veidi halvustavaid arvamusi, mida paraku nii väga meeldiv kuulata ei olnud. Andres Septeri esitlus näiteks juurutas arvamust nagu saaks hea töö ainult tõsiselt andekad inimesed ja ka siis peavad kõik kokku puutuma väga tüütute ja põhimõtteliselt ebameeldivate „lipsudega“ ja muidu rumalate klientidega. Tekkis küsimus, kas on väga produktiivne vastandada nii teravalt IT ja ärimaailma. Kuigi ta rääkis üsna süvitsi ka IT tööturul otsitavatest omadustest ja kogemustest, mis tööle kandideerimisel on muidugi vajalikud teadmised, ei jäänud loengu lõppedes tuleviku suhtes siiski kuigi head tunnet.

Hoopis uudse lähenemise tõi Ignite'i meeskond, kes rääkis agiilsest tarkvaraarendusest. Muuhulgas tutvustasid nad ka enda firma olemust, töövaldkonda ja -põhimõtteid. Kohal olid nad terve meeskonnaga, mis tekitas kahtlemata ka publikul tunde et nende jaoks on kolledži tudengite tulevik ja potentsiaal oluline. Põhiline sõnum seisnes neil selles, et IT on kaasajastunud ja nagu on minevikku jäänud teatud stereotüübid ja ehk ka inimtüübid kes selles maailmas kunagi läbi lõid, on hakatud loobuma ka suurest bürokraatiast ja käsuliinidest, tuginedes pigem iseorganiseeruvale kollektiivile, mis töötab efektiivselt ja kiiresti. Nad mitte ainult ei motiveerinud töötama ja arenema, vaid kasutasid ka tudengeid kaasahaaravaid tehnikaid, mänge ja illustratiivseid harjutusi, et panna publikut sügavamalt mõistma oma sõnumit – ja see neil kahtlemata ka õnnestus. Jäi hea mulje nii Ignite'ist endast kui ka nende firmas töötamisest.

Väga hästi üles ehitatud loengu pidas Kristjan Karmo, kelle teemaks oli testimine. Suurepärase mõttena alustas ta oma esinemist tuntud testimise kohta käivatest müütidest rääkimisega. Seda oli kindlasti tudengitel vaja kuulda, sest testimise ebapopulaarsus tundub paraku aina süvenevat. Müüdid kestavadki ju täpselt nii kaua kuni asjaosalised ise selgitavad kuidas asjad tegelikult on. Peale seda ettekannet tundusid vähemalt mõnedki neist olevat kummutatud ja testimise mainet veidi tõstetud. Sellele lisas väärtust ka Kristjan Karmo vaba esinemisstiil ja vahetu suhtlus auditooriumiga.

Kõige omapärasema vaatenurga aga tõid kaasa ehk Siim Vene ja Martin Paljak, kellest esimene rääkis Põhja-Regionaalhaigla IT korraldusest ja teine töötamisest füüsilisest isikust ettevõtjana. Teemad erinesid mõnevõrra teistest ja kindlasti tõid mõttesse uusi võimalusi tulevaseks karjäärivalikuks.

Üllataval kombel oli seekord kõige suuremaks pettumuseks Skype'i esindajate loeng. Et tegu on Eesti ühe tuntuma firmaga, olid ootused mõistagi kõrged. Teemaks oli siis kahte sorti, sissepoole ja väljapoole suunatud Helpdesk. Aga selle asemel, et tutvustada uutele tudengitele helpdesk'i töö olemust ja anda ülevaade antud elukutsest, tundus nende esinemine rohkem reklaamivat oma firmat ja lisaks sellele näis, et ka loengu ettevalmistus oli olnud kesine, põhirõhuks sealjuures küsimustele vastamine. Seetõttu sai silmaring teiste tutvustatud valdkondade seas veidi laiem.

Ettevalmistatuse koha pealt jätsid väga hea mulje Janika Liiv, Ignite ja Kristjan Karmo. Nende esitlused olid hästi struktureeritud ja hästi ette kantud ning saavutasid oma eesmärgi – tutvustasid oma töövaldkonda ammendavalt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga loeng, oli ta siis veidi meeldivam või ebameeldivam, aitas kaasa aine üldeesmärgi saavutamisele. Neid inimesi kuulates sai aimu nii IT valdkondade rikkusest, nende olemusest, turust, omadustest mida tööandja potentsiaalse alluva juures otsib ja ehk natuke ka neist inimestest endist kes praegu nendel aladel töötavad. Detailsete teadmiste asemel laiendati pigem tudengite silmaringi ja valmistati neid juba varakult ette suhtumisteks ja kogemusteks mis neid kooli lõpetades ees ootab.

Õpingukorralduse küsimused


Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Ühe õppeaine piires on õigus kolmele sooritusele. Korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm semestri alguses. Korduseksamit on võimalik teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid mille sooritamine on korduseksamile pääsemise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga ja eksamile pääsemiseks on vajalik registreerida õppeosakonnas. Tasu peab olema tasutud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelistel kohtadel õppivad tudengid kordussoorituse eest maksma ei pea. Riigieelarvevälistel kohtadel õppivate tudengite jaoks on see tasuline ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Lõpuks on võimalik ka aine uuesti deklareerida, kuid see on tasuline.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Akadeemiline liikumine toimub kaks korda õppeaastas juhul kui on olemas vabu kohti. Liikumise tähtajaks on semestri punase joone päev. Kuna tegu on IT Kolledži sisese liikumisega, tuleb taotlemiseks esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalk avaldus. Avaldusele tuleb lisada nimekiri õpisooritustest mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse. Õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.