User:Klillepe

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kert Lillepea
Esitamise kuupäev: 23.10.2013

Essee

Ülikool on minu jaoks täiesti uus kogemus, kuid olen kuulnud tudengitelt, et loengud on igavad ja üksluised, seega suhtusin väga skeptiliselt ees seisnevale. Minu õnneks oli aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus huvitav, sest iga loeng oli meie ees erinev inimene, kes igaüks jagas meiega enda teadmisi, enda erialalt, mis talle meeldib ja talle huvitav on. Seega oli hea, et me ei pidanud kuulama mõnda kohustusliku loengut inimeselt, kes on võõras antud teemas.

Esimeses loengus nimega "Õppekorraldus ja sisekord" oli väga hea ja abistav sissejuhatus ülikooli, kuna minul esmakursuslasena oli tol hetkel palju küsimusi ja arusaamatusi EIK elust. Mina isiklikult ei ole eriline lugemishuviline seega oli hea kuulata kuidas kõik toimuma hakkab. Räägiti ka väljakukkumisest, küll mitte paha pärast aga, et me teaks mis meid ees ootab ja seda liiga kergekäeliselt ei võtaks. Loeng ise on väga tähtis ja kattis tol hetkel kõik küsimused, mis mind veel kummitas. Kõige huvitavam oli see, et saime teada loengute salvestusest. EIK õppima tulles mõtlesin, et küllap see kool ikka tehnoloogia vidinaid täis on aga loengu salvestus ei käinud peast läbi. See on üks väga tore ja väga hea lahendus! Ei saa mainimata jätta ka õisi,moodlet ja it kolledži ametliku e-posti aadressi. Väga kiire info liikumine on hea õpitulemuste edu saavutamiseks.

"Õppimine ja motivatsioon" sellist nime kandis meie teine loeng, mille esineja oli Margus Ernits, kes on EIK lektor ja robootika klubi juhendaja. Minule üks meeldivamaid loenguid selles koolis siiamaani. Motivatsiooni probleem, kui selline ilmub meie uksele paratamatult ja Margus rääkis sellest väga põhjalikult. Üks asi mis siiani meeles püsib on "Surnud ring". Õppejõud näeb, et osa õpilasi ei tee midagi kaasa ning siis mõtleb, et miks temal seda kõike vaja teha. Need õpilased, kes tahavad õppida näevad, et õppejõud ei suhtu õpetamisse hästi, need õpilased ei taha ka enam õppida. Nii käib see pendel edasi-tagasi. Veel üks teema mis on tõusis teiste seast esile oli: "Diplomi maine". Tänu millele on meie kursusel juba palju õpirühmasi, kes aitavad üksteist ja soovivad, et koolitööde tegemine oleks lõbus.

Kolmandas loengus räägiti innovatsioonist. Mina sain teada, et innovatsioon on uue idee kasutusele võtt, kuigi idee ise ei pea olema maailmas uus. Täna kodus meenutades mõtlen, et loengu idee oli selles, et me, kui värsked IT õppijad, hoiaks oma silmad lahti ja kõrvad kikkis ja enne, kui uut ideed kasutusele võtta, tuleks hoolikalt läbi mõelda millal seda esitleda ja kellele. Kindlasti ei ole arukas kohe esimese asjana seda suvaliselt hõiskama minna.

Neljas loeng "IT-profid küberpättide vastu!" oli minu arust väga huvitav loeng, kuna küberkuritegevusega seostub häkkimine. Maailmas on palju filme häkkimisest, nagu seda on võibolla kõige tuntum "Matrix", mis võlus mind juba väga noores eas ning mind on hämmastanud häkkerite oskus. Sealt ka võibolla suurem huvi IT vastu tekkis. Küberkuritegevus on väga aktuaalne teema maailmas. Sain teada mis on küberkuritegevus, selle liigid ja kuidas need toimivad. Õpetati ka kuidas meie saame oma andmeid kurjategijate eest kaitsta.

Viiendas loengus Andres Käveriga, kes on EIK kooli vilistlane, oli mul kohe alguses väga suur ehmatus. Nimelt rääkis Andres, et Kristiina Hakk on EIK parimaid õpetajaid ja ütles, et kes matemaatilise analüüsi ja statistika hinde saab vähem, kui 90%, siis ei ole sellel tudengil arendamisse asja. Olen ise arendamisest väga huvitatud ja mulle meeldib, siis tema öeldu tõmbas mulle kohe kriipsu peale. Terve loeng kuni tänaseni ja küllap ka aasta lõpuni, mõtlen ma tema sõnadele. Ma ei ole matemaatikas just kõige teravam pliiats ja kindlasti ei anna ma alla arendajaks saamises, kui mu hinne tuleb alla 90% aga ma usun, et ta ei soovinud hirmutada vaid pigem motiveerida, ma väga loodan. Veel rääkis Andres nö enda müümisest, et me mõtleks töötasule reaalselt ja ei teeks seda õlleraha eest.

Skype loeng oli nii ja naa. Väga huvitav oli kuulata kuidas skype firmas asjad käivad, kuidas inimesed jaotuvad, millised grupid on ja firma mentaliteedist. Mina veel pelgan minna tööle kuhugi suur firmasse aga tänu nendele kahele mehele, suhtun nüüd töötamisse teistmoodi, kuna ma pole varem IT alast tööd teinud, siis ei teadnud mismoodi firmades asjad käivad. Mind natukene tegi kurvaks see asjaolu nagu nad ei oleks ettevalmistusi teinud ja rääkisid natukene vähe.

Seitsmendas loengus tundus mulle, et Ats Albre rääkis ainult minuga. IT süsteemide arendajaks õppides tahtsin väga kuulda mõnda loengut pühendatud arendajale. Meile räägiti Suveülikoolist, sõna suveülikool kuulsin tol korral esimest korda, mis pakkus mulle väga palju huvi. Ideaalne võimalus oleks seal end praktiseerida ja ennast arendada. Kindlasti tuleks kasuks seega hakkan tõsiselt mõtlema oma suve plaanidele.

Loengusse minnes mõtlesin, et nüüd tuleb keegi väga tark mees ja tuleb kuiv esinemine, mõte käis ikka selle ümber. See viimane loeng tundus nagu sellele tuleks panna diskreetne punkt aga ma eksisin. Viimases loengus rääkis meile üks naisterahvas nimega Merle Liisu Lindma ellusuhtumisest. Väga lõbus ja aktiivne loeng. Mõtlema panevad küsimused loengu pidajalt ja targad laused vanadest aegadest. Tore lõpp, meeldivale ainele.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine oli väga hea viis asjadega kurssi viimiseks. Ülikool erineb nii palju gümnaasiumist kuid samal ajal eri erine üldse. Distsipliin on oluline ning tähtaegadest kinni pidamine on väga tähtis. Olen aru saanud, et kohal käimine ei ole kohustuslik aga see on rangelt soovitatav. Nüüd ma mõistan ja suhtun oma õpingutesse hoolsamini. Loengutelt saadu oli ainult positiivne, mitte ühegi loengu lõpus ei mõelnud ma "seda ma kõike teadsin" vaid tulin loengutelt ära uute teadmistega. Mul oli suurepärane võimalus teada saamaks teiste inimeste vaadetest ja kuidas ennast lõppute lõpuks siiski motiveerida.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuseks on õppuril vaja eelnevalt täiendustööd teha, mille määrab õppejõud. [1]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. [1]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Mis on tähtajad?

Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Nendest tuleb kinni pidada! [1]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!. [2]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kordussoorituse tasu määratakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [1]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [1]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Kõik deklareeritud valikained tuleb sooritada.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

X = 20, Y = 20

Semestri EAP min piir on 27.

Kui suur on teile esitatav arve?

700€

Viited

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele?