User:Kluik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor:Kristjan Luik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Esimene loeng küll ei läinud erialatutvustuse alla niiväga, kui kerge ülevaate annab ikka. Selle sissejuhatava loengu käigus tehti selgeks kuhu me tudengid oleme tulnud, siis veel kuidas järgnevatel päevadel – nädalatel toimetada Eesti infotehnoloogia kolledž’is (nüüdsest ITK).Siin peeti silmas, et kõik tähtpäevad ja kõik mis meil õpekava täitmiseks vaj võib minna, tehakse selgeks. Samuti soovitati ka tutvuda eeskirjaga, ettulevikus ei tekiks probleeme, ei ühegi maksmisega ega ka näiteks ITK arvutiklasside kasutamisega. Jutu oli ka raamatukogust ja eõpest, kuid sellel ei haka pikemalt peatuma. See loeng oli peamiselt selleks, et küll tõsi, võib alati minna küsima kuskilt kui midagi jäi arusaamatuks, aga et oleks mingi põhi all et kuidas kõik käib ITK’s.

Linnar Viik - Innovatsiooni olemus ja juhtimine Alustuseks, olin veidi elevil, et Linnar tuleb rääkima loengusse, ma olin varasemalt juba lugenud ühte artiklit kus ta samuti oli innovatsioonist rääkinud, kuid nagu hiljem tuli välja siis veits teise nurga alt, vähemalt nii tundus. Jutt algas tal regioonides, ehk kuidas maailm on tükkeldatud osadeks, et kui midagi kasutata, siis see peab ilmtingimatta olema sinu enda riigiga kooskõlas. Linnar tõi näite DVD’dest mis on ostedu USA’st kuid ei pidavat töötama näiteks Eestis. Siit hakkaski teema veerema rohkem innovatsioonile, et kuidas, me piirame üksteise uute ideede kasutuselevõttu. Siis n.ö. vanakooli stiilis võttis tahvli endaga, lasi pakkuda erinevaid inovatsiooni näidiseid. Sesmõtes, et selliseid uusi ideid ei pea tekkima nagu täitsa tühjast et neid võib arendada täitsa eelmisest, näiteks et kui on juba olemas jalgratas ja tahetakse et sellel oleks ka lamp küljes, siis ei pea täitsa uut sõiduvahendit tegema, lihtsalt et sellele lamp lisada, et põhi olgu sama. Aga Jutt jõudis ka natukene amelikumale küljele, kus kõik ei ole nii jagavad, seega jutuks oli optsioonid, nendega ehk saab takistada teiste arengut selles vallas, stiilis et „kui mina ei saa et siis ei saaks ka teised“. Siis hakkas lähemalt seletama Tehnilisest Inovatsioonist. Ta tegi graafiku, kus oli neli punkti – teenus, protsess, positsioon, mõtlemismaailm. Juttu oli ka pikemalt kõigi nende nelja punkti kohta, kus toodi ka selgeid näiteid et kuidas need mõjutavad. Loengu vältel käidi läbi mitu näitet toote arengust ja noh ma küll ei oska seda nii hästi üle selgitada, kuid et millised oleksid need tooded või teenused erinevates oludes, näiteks et mis uus leiutis lükaks selle vajalikuse piirist välja. Lõpetuseks andis ta meile veits koomilise kuid õpetliku ülesande.

Mart Mangus - Ideest teostuseni

Ette-rutates võib ära öelda, et Mart oli kõige lemmikum esineja. See tuleneb osaliselt sellest et ta tuletab Neil Patrick Harris meelde, aga ka sellepoolest, et oli väga aktiivne ja energeetiline, suhtles palju õpilastega ja julgustas tagasisidemele. Oli suhtelist võimas enesetutvustus, et mis firmades on olnud jne. Aga ka osalisel seepärast meeldis see esineja, et vaatates seda mida ta on oma elus teinud selle IT haridusega jäi mulje et ükskõik kui raskes või riskantses olukorras ta on olnud, alati on ta nagu edasi proovinud pürgida ja nagu näha siis ei pea kõiki neid projekte ja plaane üksipäini taga ajama vaid et tal oli ma usun et ehk mõned koolikaaslased, kellega ta neid rajas. Jutt hakkas pöölema peamiselt „töö“ ümber, et ta ei rääkinud nivõrd IT’st kui teemast vaid kuidas see töö keskonnas välja võiks näha, et juba näiteks võrdlus palgatööl ja eraettevõtjal. Suurem pool tunnist rääkis ta tõesti äri-idee’st ja selel teostamisest, et millega peab arvestama kõigega jne. Siis laskis meil ise ideid välja pakuda, millelle järgnes grupitöö, kus pidime seda äri ideed n.ö. teostama. Tunnilõpuks jõudis üksgrupp seda lausa tahvli ees välja näitata.

Margus Ernits - Robootikast IT Kolledžis

Et jah, alustuseks ei hakatud kohe robotitest ja tehnikast ja kõikest sellest arutama vaid hoopis sellest kuidas nemad selleni jõutsid. Kõige tähtsam, motivatsioon, et mis ikka paneb meid just sellel alal tahtma uusi teadmisi, sest IT eriala on alati nii edasiminev ja selleks et sammu pidada, peame olema motiveeritud ehk huvitatud sellest teemast . Kuid antud esitusel nad olid võtnud oma teadmised ja suunanud need robootikasse. Jutt oli nuh, võib öelda et õpimise kohta, aga et seda parandada, tuleb see muuta huvitavaks, tuleb nagu meeli petta, ja muuta see õpeetükk huvitavaks, läbi mängulisuse. Siis räägiti ka kuidas on tehtud koostööd teiste koolidega nätieks EKA, kus pakuti mingeid „omapäraseid „ ideid ja IT rahvalt küsiti nende teostamise võimalusi. See ongi omapärane koostöö mis viib eduni. Sellest tulebki välja nagu ta hilje mainis et koostööst saab jõudu, et mured lahenevad paremini jne. Isiklikult võin öelda, et ma arvan et ma leitsin endale grupi, aga mis põhiline, et see grupp ei pea olema pühendunud ainult õppetööle, et tunnen inimesi aint seepärast et milleks nad head on, vaid et neist on tõesti saanud sõbrad, kellega ehk tulevikus ka võib koostööd teha. Lõpetuseks tegid osa d ülesandeid ja siis veel näitata veits wiki kasutamis võimalusi.

Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann, (Net Group) - Serverikeskuste võrguarhitektuur

Selles loengus käsitletud teema polnud minu „tassitäis teed“. Kuigi esitlus oli hästi antud ja nad teavad väga hästi oma ala, kuigi kardan et ehk võis natukene keeruline olla. Eelnevad esitajad suutsid teha oma teema nii selgeks, et ma ei pidanud terve esitlus googeldama kõike. Aga, mis mind tõmbas sellese teemase oli, siis kui hakati skeeme lähemalt natukene selgitama (keeruline ikka) aga arusaadavam, et kogu see struktuur ja ülesehitus, et kõike mida nad on arvasse võtnud, see tõepoolest pakkus juba huvi, juba kasvõi see et kuidas nad seda ültse teinud on. Jutu oli millega nad tegelevad, ja mis ka nendel tulevikus plaanis on, ja kõik see millest nad jätsid mulje et teevad kasutajatele lihtsamaks, siis seda võrd võrdeline oli ka selle loojatel selle tegemine. Kui ma peaks selle loengu üheks seletavaks lauseks võtma kokku, siis see oleks „Seadmete ühenduvus läbi väga keerulise süsteemi“. Aga üleüldiselt oli huvitav kuulata selle valdkonna kohta, kuigi olen arendaja. Lihtsalt see teema tundus rohkem süsteemide administraatoritele, aga lihtsalt tuleb avardada silmaringi,sest eks arendajaid läks vaja et seda kõike kokku panna.

Agu Leinfeld (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) - Kas sellist IT-d me tahtsimegi?

Veel üks loeng kus esitajaks on ITK’st tudeng, ma pean seda heaks kuna see näitab kuhu mõned õpilased on välja jõudnud, koht kust ta töötas, nimepoolest juba tundus tähtis. Natukene suhtles auditoorumiga, paludes panna kirja miks me ITK’sse oleme ültse läinud. Ma tean et minul on see põhjus siiamaani veel vihiku kaanel veel kirjas. Sesuhtes et teema mida ta käsitles oli huvitav ja ka see meeldis et ta soovis õpilaste arvamusi et võrrelda neid enda omadega, aga hommikustel loengutel on raske saada õpilastelt seda aktiivsust mida ta vist lootis, nii et natukene kahju. Kuid see loeng oli seepärast omapärane, et oli samuti õhutamas arutama teemat, aga asi oli selles, et me käsitlesime kindlaid teemasi kus me lõppuks põhimõteliselt ise jõutsime nendele samadele järeldustele mis olid temal. Ta proovis nagu meil silmaringi avada meie IT’se maailma üle. Loengust järeldus – pani mõtlema „IT väärtusele“. Siin kohal tuli osaliselt meelde raamat mida hiljuti lugesin - Pekka Himanen "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim". Mõlemal juhul pani mõtlema sellel et senikaua kui me mõtleme nendele asjadele mida me nagu ettenähtud teeme, nagu kirjutame mingi kindla programmi või et paigaldame mingi seadme, seni me ei saa edukad olla. Me peame õpima rääkima selle ärikeeles kuhu me satume. Meist saaks nagu firmade ja masinate vahendajaks.

Anto Veldre - Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas

Esimene esineja kes on ilma esitluseta, aga jutt sujus. Andis väikse ülevaate turve probleemidest mis on tänapäeval, kasutas suhtleiselt palju ka uusi sõnu milles ma polnud kindel, aga suure vastamise eest andis väikse sõnaraamatu. Aga jutu oli ka kriminaalsetest juhtudest et kuidas on petetud raha välja ja kuidas milegisse sissemurdmine võib tekitada suuri ohte ja probleeme. Mõned kergemad petused, nii sõnaliselt välja öeldakse siis need tunduvad nii totrad m et tundub võimatu et keegi neid uskuma jääks, nagu seda oli fisingu metootika. Siis oli ka juttu mõttemaailmas, et mina sain nii aru, et kui inimene suudab näha asju tesest küljest, et siis ta suudab ka selle probleemi või ülesande lahendada teisiti. Suuremosa tunnis läbis sellega rääkides hirmsatest rünnakutest viirustst ja probleemidest mis võivad tekkida. Aga esineja oli väga enesekindel oma töös, ja suutis selle väga huvipakuvalt väljendada. Jutt veeres viirustele ja nende levitajatele, küll alustas suht kohmaka näitega, et kõik vajab eksperimenteerimist, aga nähes seda turva kaitses, et mis nippe nad kasutavad, et saada teada kuidas kõik pahavarad töötavad, siis tekitas kuidagi „turvalisem“ tunne. Rääkis natukene ka sellest et IT – tugispetsialist, ei tohi olla lihtsalt isik kes valdab tehnilist teadmist, vaid et ta peab olema n.ö. psühiaater, et me ei saa loota et kõik kohe mõistaksid seda süsteemi mida me oleme teinud.. Peale viiruste oli ka juttu viirustõrjest, aga ka jälle „pettus viirustõrjetest“. Lõpetuseks oli küsimuste vastamine.

Kalle Tammemäe - Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi

See loeng läks siis jälle õpingukorralduse alla, aga oli huvitav. Sesmtões, et tõsi et nagu ITK tudengitel peaks olema nagu kindel tee et kuhu minna tööle ja mida tegema hakata seal, aga tema siin tõi välja selle mida me selle asemel võiks teha. Päris pikalt sai räägitud ITK’st ja üleüldiselt ülikooli elust. Lõpupoole juba näitas ülikooli pingeridasi. Isiklikult ei pidanud just seda loengut kõige intrgeerivaks, aga sesmõtes, anti teada mis võimalused mul veel on ja esineja suutis muuta ka selle teema selgesti arusaadavamaks.

Kokkuvõtteks Sesmõtes ei saa ma neid võrdlusesse panna, sest iga esineja andis nagu mingi osa tervikust ja ehki mõni teema oli märksa huvipakuvam kui mõni teine, siis oli väga hea kuulda erinevatest vaatenurkadest selle ala kohta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.Õppejõuga tuleb kokkuleppida millal eksamit teha.Korduseksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, Lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne puhkuse aeg : Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks, Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni, Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.