User:Kmalleus

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Essee

Otsustasin oma essee kirjutada 41 nädalal uudistes kajastatud sateliitnavigatsioonisüsteemi Galileo kohta. Minu arust on tore, et ka Euroopa Liit mõtleb selliste asjade peale. Kui pea kaheksa aastat tagasi otsustati luua sateliitnavigatsioonisüsteem Galileo oli sateliitnavigatsioonisüsteem luksuskaup. Lisaks ei olnud osasid riike pealekauba ka navigatsioonikaardile kantud, kaasa arvatud Eesti. Nüüd tänapäeval on pea kõik uuemad ja nutikamad telefonid varustatud GPSi rakendustega. Lisaks on Galileol ka mitmed lisavõimalused, mida pole GPS-il näiteks suurem täpsus, eraldi kanalid päästeteenistustele, lennujuhtimissüsteemidele jne.

Tänasel päeva sõltume me palju just Ameerika Ühendriikide sõjaväe sateliitidest ja nende sulgemisest ei tea keegi ette. Nagu öeldud on kõik võtmed USA militaarvõimude käes. Sellest on osaliselt ka Gallileo projekt alguse saanud, et ka Euroopa Liidu riikidel oleks oma sateliitnavigatsioonisüsteem ja me ei peaks sõltuma mitmest suurriigist nagu USA, Venemaa ja Hiina kes kõik omavad antud süsteemi jaoks omi sateliite. Präeguse seisuga me kasutame palju just teiste riikide sateliite enamjaolt USA omi. Hiina ja Venemaa arendavad ja uuendava ka endi süsteeme ja ka samade eesmärkidega, et olla sõltumatud.

Sellel aastal aga saadab Euroopla Liit enda navigatsioonsüsteemi Galileo esismesed sateliidid orbiidile. Etteantud kuupäevaks on 20.10.2011. Kokku on neid sateliite programmi plaanis saata orbiidile 30 tükki millest 27 oleksid töötavad ja 3 niinimetatud tagavarasateliidid. Esialgne plaan on aastaks 2014 saata orbiidile 18 sateliiti. Sellega on võimalik teha vähemalt vabasignaal kättesaadavks, kuid see on alguses mõeldud kasutamiseks koos olemasoleva GPSiga. Seda nimetatakse algseks töövalmiduseks (initial operating capability). Praegusel hetkel on selleks ajaks ette nähtud kolm teenust. esiteks vabateenus, teiseks riiklikud teenused ja kolmandaks päästeteenus. Täielik töövalmidusst (full operating capability) loodetakse saavutada 2019-2020 aastaks. Siis peaks kõik 30 satelliiti olemas kosmoses ja orbiidil õiges kohas. Kui see kõik olemas peaks ka väljalubatud teenused saama täiel võimsusel kasutada ja Euroopa Liit ei pea enam sõltuma teiste riikide sateliitidest. Uus sateliitnavigatsioonisüsteem Galileo toob kindlasti kaasa suuri muudatusi hädaabi teenuste osas. Hetkel kasutuses olev sateliitnavigatsioonisüsteemi GPS saadab vaid signaale välja ja maapealsed seadmed võtavad selle vastu. Uus sateliitnavigatsioonisüsteem Galileo aga saab ka signaale vastu võtta ja siis neid kohe hädaabile saata. Näiteks uppuma hakkav laev saadab välja hädasignaali, mille satelliit võtab vastu ning edastab päästeteenistustele. Nii on ka kohe tema asukoht teada. Peale satelliitide kuulub süsteemi veel Maal paiknevate teenindusjaamade ja keskuste võrk. Sellesse kuuluvad 20 üle maakera paigutatud sensorjaama, mis võtavad vastu satelliitidelt saabunud signaale ja edastavad neid oma sidevõrgu kaudu kontrollkeskustele, kus neid analüüsitakse ja hinnatakse ning arvutatakse vajalikud täpsustused ja juhtimissignaalid. Siis need aga edastatakse jaama kaudu tagasi satelliitidele. Idee on rajada mitmesuguste lisateenuste pakkujatele regionaalne või lokaalne võrk, kusjuures teenusinfot võib edastada lõpptarbijale kas satelliitvõrgu või muude sidesüsteemide (GSM, UMTS) kaudu. Sellisteks teenusteks võivad olla navigeerimine ja positsioneerimine tunnelites, maa-alustes parklates, lennujaamades, kuni suurte ostukeskusteni välja. Ka meie Eesti teadlastel on sateliitnavigatsioonisüsteemi Galileo arendamisel oma osa öelda. Üleilmse tarkvarafirma Logica Eesti harukontoris töötab eraldi kosmosemeeskond, kellest kolm inimest tegeleb otseselt Euroopa Kosmoseagentuuri ( ESA ) standardse tarkvara kohendamisega spetsiaalselt Galileo missioonijuhtimiseks. Lisaks on ka Tartusse üles pandud ka Galileo testimiskeskus. Euroopa sateliitnavigatsioonisüsteemi Galileo arendamise juures on hea asja see, et enamus vajaminevad rakendusi on tehtud erasektoris olevate inimeste poolt. On korraldatud mitmeid konkursse kus saavad isegi Eesti firmad osaleda. Kogu seda asja rahastab Euroopa Komisjon mis on just oluline väiksematele firmadele. Tänu sellele hakkab majandus arenema ja tekib kindlasti uusi töökohti juurde. Arvatakse, et Galileo süsteem suurendab tööstuse sissetulekuid ligikaudu 90 miljardi euro võrra. Galileo süsteemi arendusel on kindlasti kasu paljudel majandussektoritel nagu näiteks elektrivõrgud, laevandus-, finants- ja mereveondussektor ning loomulikult ka päästeoperatsioonides ja rahuvalvemissioonides. Kõik need sektorid saavad kasutada vastavalt kas tasuta avatud teenust, avalikku reguleeritud teenust või otsingu- ja päästeteenust. Galileo andmete baasil võib üles ehitada metsatulekahjude, naftareostuste ja üleujutuste automaatse häire- ja teavitamissüsteemi. Samuti võib ta olla abiks geoloogidel uute nafta-ja gaasileiukohtade avastamisel ja kaluritel paremate püügikohtade leidmisel. Täpsem ajateenus on abiks ka panganduses ohutumate rahaülekannete tegemisel. Üks Euroopa Keskpanga juhtidest on välja pakkunud idee varustada 500-eurosed rahatähed kiipidega, mis võimaldaks jälgida nende liikumist.Kõiki uusi rakendusi on võimatu üles lugeda. Üks on siiski kindel et Galileo abistab meid kõiki ja muudab meie elu meeldivamaks.

Millist kasu aga toob uus sateliitnavigatsioonisüsteem Gaileo. Üks primaarne Galileo kasutusala on kindlasti liikluskorraldus. Tihedasti asustatud Euroopas on sõidukite hulk kasvanud tohutu suureks mille tõttu on tekkinud suuri ummikuid. Selle vältimiseks on navigatsioonisüsteem kindlasti hädavajalik. Nende ummikute vältimiseks pakub uus süsteem tõhusat abi vastavate hoiatuste ja ümbersõidujuhiste näol, liiklemiseks kuluv aeg väheneb 10-20%. Aga aeg on ju raha! Lisaks väheneb keskkonna saastamine autode heitgaaside poolt.

Lisaks saab eesti ka ühele 30 sateliidist oma nime anda. Sellega seoses on algatatud 9- 11 aastastele noortele joonistusvõistlus mille peaauhinnaks on tema nime andmine sateliidile. Selline võistlus tõimub kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis.


Toon välja väikese nimekirja milliseid teenuseid Gallileo pakkuma hakkab:

• Vabateenus – tasuta, kõigile kasutamiseks avatud signaal.

• Kommertsteenus 0 suurema täpsusega, krüpteeritud ja tagatistega signaal. Tasuline.

• Inimelude ohutus (safety of life) – väljastab hoiatuse, kui signaal pole piisavalt täpne. Kasutusel näiteks lennutranspordis.

• Riiklikud teenused (public regulated service) – piiratud juurdepääsuga kõrge kvaliteediga teenus.

• Päästeteenus (search and rescue) – tagasisidekanaliga teenus hätta sattunud laevade jm kiireks leidmiseks.



Õpingukorralduse küsimused


Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?

Kui oled eksamil läbikukkunud on võimalus sooritada korduseksam. Ühe õppeaine piires on õigus sooritada korduseksam kolmel korral.


Kaua on võimalik eksamit teha?

Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul peale õpetamissemestri lõppu.


Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

Korduseksami puhul tuleb korduseksami aeg kokku leppida vastava aine õppejõuga. Kusjuures õppejõud võib anda ka täiendavaid lisaülesandeid, mille täitmisel sind lastakse korduseksamile.


Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Korduseksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Õppeosakonda registreerima minnes võtta kaasa korduseksami maksekorraldus.


Mis on tähtajad?

Korduseksami tähtajad määrab õppejõud, kes kooskõlastab selle õppeosakonnas soovitusliku ajakavaga. Korduseksamile tuleb registreeruda 2 tööpäeva jooksul peale eksamit/korduseksamit. Tuleb tasuda korduseksami maks (makse selgituseks märkida: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus).


Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Kui oled riigieelarvelisel kohal on korduseksami sooritamine tasuta.


Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Kui oled riigieelarvevälisel kohal on korduseksami sooritamine tasuline. Ühe korduseksami maksumus on hetkel 13€. See on kehtestatud rektori käskkirjaga.


Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?


Tuleb esitada VÕTA taotlusvorm, tõendusmaterjalid ja kogemuste analüüs.

Kogemuste analüüs sisaldab järgnevaid punkte:

1. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega.

2. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid.

3. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi.

4. on kajastatud kogemusest õpitut.

5. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis.

6. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.


Millised on tähtajad?


Taotlus tuleb esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva koos vajalike lisadega. Esitatud taotlus peab olema korrektne ja täielik.