Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristo Moorits
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga huvitav aine. Loengud panid mõtlema ning avardasid silmaringi. Peaaegu kõik loengud olid väga huvitavad ning kunagi ei tekinud tunnet, et võiks pigem selle ühe tunni asemel magada, kuigi see tund oli hommikul vara ja ainuke selles päevas. Alati ootasin huviga uut loengut, et näha mida on infotehnoloogial mulle veel pakkuda.

Esimene loeng oli nähtavasti mõeldud tudengitele, kes ei ole varem ülikoolis käinud või IT Kolledži sisekorraeeskirjadega tutvunud. Loeng oli õpetlik ning aitas paremini aru saada mida võib vaja minna, kuidas hästi hakkama saada ja kuidas koolist mitte välja kukkuda . Küllaltki šokeeriva kogemuse osaliseks sain õppeosakonna juhataja Inga Vau kõne ajal, kus mainiti, et lõpuni jõuavad meist vähesed ja seda ei öeldud mitte üks vaid vähemalt viis korda. Üldiselt oli loeng informatiivne ning sain palju teada mis mind tulevikus võib voodata.

Ka teisel tunnil oli loengut pidamas üks meie kooli inimsestest. Margus Ernits rääkis meile õppimise vajalikkusest, mis juhtub kui õpilase motivatsioon langeb ning tutvustas meile pisut reegleid, mida tuleb järgida eksamil, töödel, lõputöö esitamisel jne. Loengust sain teada, et kui õpilase motivatsioon langeb, muutub laisaks ja üritab lihtsamalt läbi saada, siis muutub ka õppejõud ükskõiksemaks ning ei pinguta nii rohkem ja loengud võivadki muutuda igavaks ja üksluiseks. Samuti langeb hariduskvaliteet, kuna haridus on omandatud nii, et endale ei ole midagi selgeks tehtud. Veel soovitati ka liituda igasuguste erinevate klubidega, et tekiks harjumus tegeleda millegi kasulikuga ning tekiks rutiin mis oleks omane küpsele täiskasvanule. Loeng oli põnev ja mõtlema panev. Ei räägitud ainult ühest teemast vaid ühendati peaaegu kõik koolis vajaminevad väärtused . Samuti ei puudunud tunnist ka pisikesed naljad, nii sõna kui ka pildi kujul. See on väga hea nipp õpilaste üleval hoidmiseks, sest see tekitab tudengis koheselt huvi ning tund ei tundu nii ebameeldivana.

Kolmandal tunnil tutvustas Linnar Viik meile innovatsiooni olemasolu, selle vajalikust ja juhtimist. Ka see loeng oli väga motiveeriv ja silmaringi avardav. Varem oli mul innovatsioonist täiesti vale arusaam. Kuid pärast vastavat tundi sain ma teada mis ’’loom’’ see innovatsioon tegelikult ikkagi on. Loengupidaja selgitas meile tiimitöö ja järjepidevuse vajalikust. Loeng oli huvitav, kuna palju pidi kaasamõtlema ja jutt mida räägiti oli väga sarnane igapäevaeluga.

Neljandas tunnis tutvustas Tarmo Randel meile küberkaitset. Sain teada väga palju uut, kuna varem minu teadmised küberkaitse vallas praktiliselt puudusid, teadsin vaid, et arvutis peab olema viirusetõrje ja mis on windowsi tulemüür. Huvitav oli teada saada kuidas tegelikult ründed toimuvad, kuidas võtta maha mõnda saiti, kuidas kasutatakse ära rahamuulasid ja kes nad üldse on. Küberpättide ’’ärimudelid’’ on peensusteni lihvitud ja läbi mõeldud, et mitte ise vahele jääda ja nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tänu sellele loengule vaatan ma igasuguseid hiilgavaid pakkumisi natuke kriitilisema pilguga, sest alati ei pruugi olla kõik nii hea nagu esialgu paistab.

Viiendas loengus rääkis värskelt IT Kolledži lõpetanu Andres Käver meile kuidas IT kolledžisis hakkama saada ning elufilosoofiast üldiselt. Nimelt tuleb arendajatel matemaatiline analüüs lõpetada 90%-lise tulemusega, muidu arendusega hakkama ei saa. Ilmselt olid meist pooled hämmastunud ning natukene hirmunud. Kuid põhjendusi kuulates oli see iseenesest mõistetav, kuna matemaatika arendab iseseisvat –ja loomingulist mõtlemist. Palju haris Anres Käver mind ka majanduse ja ettevõtluse vallas. Sain teada kui vastutusrikas töö see tegelikult on, kuidas jõuab töövõtjani palk ja kui suur see tegelikult peaks olema. Alguses kui kuulsin, et loengupidajal on ainult üks slaid, kartsin, et loeng tuleb väga igav ja küsitakse ainult küsimusi, kuid õnneks oli mu kogemus selle loengu suhtes vastupidine, lõpuni oli põnev kuulata, kuidas tänapäeval tegelikult elu käib ja kuidas firmat juhitakse.

Kuuendasse loengusse oli kutsutud Skypest kaks meest, kes rääkisid monitooringust. See oli üks vähestest tundidest, mis oli rohkem igava poolne, sest jutt mida räägiti oli liiga professionaalsete sõnadega esitatud ning jäi arusaamatuks. Tundus ka, et ettekanne oli ka ettevalmistamata. Ilmselt ei saa ma süüdistada loengupidajaid, kui oleksin vähekenegi teadlikum monitooringust või administreerimisest, siis võib-olla oleks olnud loeng arusaadavam ning huvitavam. Vähest lõbu ja rõõmu pakkusid õhupallid, mis seiklesid mööda klassiesist ringi. Seitsmendas loengus rääkisid Ats Albre ja Helen Piirsalu meile kuidas saada IT valdkonnas superstaariks ja ka suve ülikoolist. Tutvustati firmat Nortal, kus nad ise töötavad. Firma tundus hästi organiseeritud ja väga suurte ambitsioonidega, kuigi neil on juba 650 töötajat ja kliente on juba 22-s riigis. Õige pisut tuvustati ka projekte millega nad on juba hakkama saanud. Loengu teises pooles tutvustati nende suveülikooli. Räägiti kuidas on võimalik liituda, mida nõutakse ja kui palju sinna üldse vastu võetakse. Loeng tundus kahjuks natuke igav, kuna esitlus, mida esitleti ei olnud jutustaja enda tehtud, seega ei tulnud jutt nii soravalt ja pikki pause oli palju.

Viimases loengus käis meid ergutamas särasilmne Merle Liisu Lindma. Loeng oli ülimalt kaasahaarav ja mõtlema panev ja tundus, et tal on kõik paigas ja ta on endaga rahul ning õnnelik. Sain selgeks, et kõik sõltub minust endast, kui passin kodus, ei suhtle inimestega ja olen antisotsiaalne ega pane endale paika prioriteete saab minust kuiv ja kasutu inimene, kes käib vaid tööl ja kodus ning kirub, et kõik on halb. Ma nõustun temaga täielikult, sest kui olen hommikul kasvõi mõtelnud sellele, et täna tuleb halb ja mõttetu päev, siis tavaliselt nii see ka on, kuid kui astun voodist välja ja lähen kooli positiivselt meelestatult, siis on tulemus olnud tavaliselt hoopis positiivsem. Kindlasti järgin tema antud näpunäiteid, kuna olen üht-teist juba varasemalt kogenud.

Kõik loengud olid väga harivad ja tutvustasid IT eriala kõigist külgedest. Sain teada väga palju uut näiteks: kuidas juhitakse firmasid, kui oluline on tiimitöö ja motivatsioon. Peaaegu igas tunnis rõhutati meile, et tiimitöö on kõige alus. Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli igativäärt kogemus ning soovitaksin seda kõigile, kui see tund oleks avalik. Kõige rohkem meeldis küberkaitse loeng, mis andis mulle väikese ettekujutuse, millele võiksin edaspidi rohkem rõhku panna.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. [1].

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga [2]

Korduseksamile saab registreerida õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga ("Subject"-reale "Kordussooritusele registreerumine" + märge "High Importance") digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või "Out of Office"-teate korral asendajale. [3]

Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu [4].

RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [5]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [6]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1) . Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks [7]

2) Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. [8]

3) Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [9]

4) Kinnitatud õpingukava on peale punast joont või osasemestri algust kuni ühe nädala jooksul võimalik muuta esitades vastavasisulise avalduse koos põhjendusega õppeosakonna juhatajale [10]

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[11]

Ülesanne

Koodi viimased kaks numbrit: 82

I semestri lõpuks peab olema täidetud 27 EAP-d

X=21

Y=27

I semestri eest peab maksma:

27-21=6

6*50=300€

Konkretselt II semesteri eest ei pea maksma midagi, sest miinimummäär 27 on täidetud. aga kuna EAPd on kumulatiivsed, siis peab II semestri lõpuks ikkagi maksma 300€ eelmise aasta puudujääkide pärast. [12]