User:Knigulas

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kadri Nigulas

Esitamise kuupäev: 17. aprill 2017

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

Arvestust saab järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist[1]. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Registreerida tuleb hiljemalt kolm päeva enne kordussoorituse aega, arvestades, et kordusarvestuse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal ei pea kordussoorituse eest maksma, tasulisel õppekohal maksab see 20 eurot. [2].


Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus:

Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilise puhkuse taotlemisel tervislikel põhjustel lisab üliõpilane avaldusele meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Akadeemilise puhkuse taotlemisel aja-või asendusteenistuse läbimiseks lisab üliõpilane avaldusele kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Akadeemilise puhkuse taotlemisel lapse hooldamiseks lisab üliõpilane avaldusele lapse sünnitõendi. Maksimaalne ühe akadeemilise puhkuse aeg on kolm aastat, seda juhul, kui puhkus võetakse lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust on üliõpilase poolsel algatusel võimalik lõpetada tehes taotlus rektori nimele, akadeemilise puhkuse lõpetamine vormsitatakse rektori käskkirjaga. Samuti, kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava ja teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Muul põhjusel akadeemilisel puhkusel viibijal kordusooritusi teha ei ole võimalik ja õppeaineid deklareerida ei ole võimalik.[3]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Õppides täiskoormusega riigifinantseeritaval õppekohal, on IT Kolledžis õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada[4]. Ülesandes kogub tudeng kahe semestri peale 45 EAP-d. Seega, juhul kui tal ei ole varasematel semestritel punkte üle vajaliku määra tehtud, tuleb tal aasta peale hüvitada kokku 9 EAP-d. Ühe EAP maksumuseks on 50 eurot[5]. Esimese arve saab tudeng pärast esimest semestrit ja selle suuruseks on 300 eurot ning teise arve saab ta pärast teist semestrit ja selle suuruseks on 150 eurot.

Lisaülesanne: Morris Worm

Morrise uss (The Morris worm) oli üks esimese Interneti teel levitatud arvutiusse. Uss hakkas levima Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi arvutivõrgust 2. novembril 1988.[6]

Morrise ussi tekitatud kahju kohta on liikvel mitmeid hinnanguid. Pakutud on, et nakatus kuni 6000 peaarvutit[7] ja kahju ulatus 200 - 53 000 dollarini arvuti kohta. [8]

Morrise ussi loojaks ja levitajaks oli Cornelli ülikooli tudeng Robert Tappan Morris. Morrise enda sõnul ei olnud tema eesmärgiks kahju tekitamine, vaid eksperiment Interneti suuruse kindlakstegemiseks. Väidetavalt ei osanud ta ette näha viga, mille tulemusel uss hakkas end samadesse arvutitesse korduvalt installeerima, muutes masinad lõppkokkuvõttes kasutamatuks. Morrise üle peeti teo eest kohut ja mõisteti ta 7. märtsil 1991. aastal süüdi kahju tekitamise ja autoriseerimata sisenemises föderaalses huvisfääris olevatesse arvutitesse. Morrisele määrati karistuseks kolm aastat tingimisi vangistust, 400 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd ja rohkem kui 10 000 dollari suurune rahatrahv.[9]

Morris oli väidetavalt kõige esimene inimene, kelle üle peeti kohut USAs 1986. aastal vastu võetud 1986. aastal vastu võetud arvutipettuse ja kuritarvituse määruse (Computer Fraud and Abuse Act) alusel. [10]

Morrise ussi lugu leidis meedias suurt vastukaja. Kajastati nii sündmust ennast kui sellele järgnenud kohtuprotsessi ussi looja ja levitaja Robert Tappan Morrise üle. Üheks Morrise intsidendi järelkajaks oli CERT koordineerimiskeskuse loomine 1988. aasta novembri lõpus [11].


Viited

  1. Õppekorralduse eeskiri. Eesti Infotehnoloogia Kolledž. P5.2.12. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
  2. KKK (17.04.2017). Eesti Infotehnoloogia Kolledž. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
  3. Õppekorralduse eeskiri. Eesti Infotehnoloogia Kolledž. P6.1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
  4. Kõrgharidusreform KKK. Eesti Infotehnoloogia Kolledž. https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/
  5. Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal. Eesti Infotehnoloogia Kolledž. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/
  6. United States Court of Appeals, Second Circuit. United States of America, Appellee, v. Robert Tappan MORRIS, Defendant-Appellant. http://www.loundy.com/CASES/US_v_Morris2.html
  7. Eisenberg,T., Gries,D., Hartmanis,J., Holcomb,D., Lynn,M.S., Santoro, T. 1989. The Cornell Commission: On Morris and the Worm. Communications of ACM. Volume 32, Number 6. http://www.cs.cornell.edu/courses/cs1110/2009sp/assignments/a1/p706-eisenberg.pdf
  8. United States Court of Appeals, Second Circuit. United States of America, Appellee, v. Robert Tappan MORRIS, Defendant-Appellant. http://www.loundy.com/CASES/US_v_Morris2.html
  9. United States Court of Appeals, Second Circuit. United States of America, Appellee, v. Robert Tappan MORRIS, Defendant-Appellant. http://www.loundy.com/CASES/US_v_Morris2.html
  10. Boettger, L. (SANS Institute) (2000). The Morris Worm: How it Affected Computer S ecurity and Less ons Learned by it By Larry Boettger. https://www.giac.org/paper/gsec/405/morris-worm-affected-computer-security-lessons-learned/100954
  11. Kelty, Ch.(17.04.2017). The Morris Worm. http://www.loundy.com/CASES/US_v_Morris2.html