User:Knurmber

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kertu Nurmberg Rühmakood: 13 Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

Essee

Sissejuhatus viimased 8 neljapäeva hommikut on olnud väga huvitavad. Loengutes käisid erinevad inimesed, et rääkida oma eluteest ja erialast, et anda parem ülevaade sellest, mis erialasid IT-s on. Eeldasin, et loengud tulevad huvitavad, sest mulle just meeldibki kuulata inimeste enda kogemustest.

Sissejuhatavas loengus esinesid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo. Selles loengus räägiti õppekorraldusest, IT Kolledži kodukorrast ning muudest huvitavatest koolivälistest tegevustest.[1]

IT projektide juhtimise teemal rääkis Tiina Seeman. Tema jutu keskmeks oli projektijuhtide olulisus IT projektides. Projektijuhid peavad leidma tasakaalu kolme projektijuhtimse dimensiooni, milleks on skoop, aeg ja raha, vahel. Lisaks on väga-väga oluline suhtlus klientidega ning nende mõistmine, sest projekt on eelkõige kliendile. Projektide peamisteks läbikukkumise põhjusteks ongi see, et ei kaasata tegevjuhte, osapoolte vahel puudub selge skoop, ei planeerita korralikult, ootused on ebarealistlikud, ei peeta kinni projekti alamtähtaegadest, puudub omanikutunne ning pole selget visiooni ega eesmärke. Lisaks andis ta ka head nõu, et tuleb leida endale ka hobi (tema jookseb), mis aitaks mõtted mujale viia ja pea selgeks saada.[2]

"Õppimisest. Omast kogemusest" oli Elar Langi teemaks. See loeng oli väga motiveeriv ja kooli pooldav. Elar Lang õppis küll koodima iseseisvalt, kuid nägi vajadust kooli tulla, et õppida erialast terminoloogiat. See haakub eelmise loenguga, sest seal räägiti kui oluline on IT projektides kommunikatsioon ning kui üks osapooltest teist ei mõista, ei saa ka head kommunikatsiooni olla. Kuid loengus oli kõige olulisem see, et tuleb õppida õppima. See nõuanne on IT-s just eriti oluline, sest see pidevalt uueneb ja koguaeg tuleb ennast täiendada. Lisaks tõi ta välja võrduse, et kool==töö – tähendusega, et nii nagu suhtud kooli, suhtud ka edaspidi töösse, mistõttu on kasulik võimalikult vara endale head õpiharjumused luua. Minul kahjuks neid eriti veel pole, niiet pean kõvasti tööd tegema, et need endale tekitada.[3]

Teemast „Millega tegeleb süsteemihaldur?“ rääkis Taavi Tuisk. Süsteemihaldurite töö on raske, sest nemad peavad kohe olemas olema kui midagi peaks juhtuma. Nende töös on väga tähtis ametieetika, ei tohi kliendiandmeid vaadata (salaja pole ka hea mõte vaadata, võid leida midagi millest tuleks politseisse teatada, kuid ametieetika ei luba andmeid avaldada). Enamjaolt ei ole mõtekas midagi käsitsi teha, vaid tuleks kõik automatiseerida. Admini töös on väga oluline dokumentatsioon, et oleks kõigile teada miks miski on ja mida miski teeb. Seega järjekordselt on väga oluline omavaheline suhtlus, mille tõttu ka adminid ja arendajad üksteist vihkavad, sest nad ei saa omavahel korralikult suheldud. Ning adminide töö ei saa kunagi otsa, alati on midagi teha.[4]

Testimisest ja tarkvara kvaliteedist rääkis Kert Suvi. Tarkvara arendamisel on väga oluline testimine, kuid paraku on see kallis ning pahatihti ei peeta seda oluliseks. Kuid saavutamaks kvaliteetset tarkvara on tarvis testida, kõige parem on teha seda töö käigus, et saaks vead kohe parandatud. Testitakse selleks et saada informatsiooni ja maandada riske. Võrreldes sellega kui oluline testimine on, on imelik, et testimist otseselt kusagil ei õpetata. Ning testijaid on vähe, mis toob endaga kaasa ka testijate kõrge hinna. Selleks, et testijaks saada peab eelkõige endal selle vastu suur huvi olema, sest tuleb ise koolitustel käia ja vajalikke aineid läbida ja kõige tähtsam on see, et oleks uudishimu ja huvi vigade leidmise vastu.[5]

Huvitavas kostüümis Targo Tennisberg rääkis sellest kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Järjekordselt tuli välja, et väga oluline on suhtlemine ja ka koostöö tegemine. Ideedest on olulisem asjade lõpuni viimine. Minu jaoks oli kõige huvitavam see, et Eesti on justkui IT valdkonnas väga arenenud ja teistele eeskujuks, kuid samas on IT-s kliendirahulolu teistest tööstusharudest madalam. Esinemises oli Targo hea ning pluss punktid selle eest, et see polnud mitte lihtsalt lahe kostüüm tähelepanu saamiseks, vaid läks ka jutuga kokku.[6]

Teemal „Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel“ rääkis Tanel Unt. Tegemist on inimesega, kes alustas programmeerimisega juba varakult ning alustas oma esimese startupiga juba enne täisealiseks saamist. See läks põhja ning peale seda on tal olnud neid veelgi. Ta rääkis startupinduse raskustest ja kui oluline on leida selle jaoks õiged inimesed ning kuidas probleemid kerkivad esile just personalivaldkonnas. Lisaks on vaja teadmisi ettevõtlusest, sest väikse ettevõtte puhul on vaja paljud asjad ise ära teha (eelarve, raamatupidamine, personalitöö jne.)[7]

„Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“ oli teema millest rääkisid Oleg Bogadnov ja Oliver Kadak. Enamus ajast rääkis Oliver, seda tegi ta ka väga hästi, ta juttu oli hea kuulata ning see oli huvitav. Oleg oli rohkem tagasihoidlik ja rääkis siis kui Oliver talle sõna andis. Räägiti sellest, kui oluline on andmekaevandamine ning kui palju seda tegelikult meie ümber on. Andmete kogumine on oluline, sest selle abil saab teha üsnagi täpseid prognoose. Loengust sain ka teada, et MS Office on Microsoftile kõige suurem tuluallikas, ning Iphone Apple’i kõige suurem tuluallikas. Soovitati ka dataminingu kohta lugeda, mida ma ka teha tahaks kui aega on.[8]

Kokkuvõteks võib öelda, et mu eeldused said tõeks. Loengud olid väga huvitavad ning näitasid, et IT’s on palju erinevaid alasid, ei ole ainult koodi kirjutamine. Loengutes oli ühiseks jooneks see, et väga oluline on kommunikatsioon ja erinevate osapoolte üksteise mõistmine ning see, et praegu seda eriti pole, kuid sellele hakatakse aina rohkem tähelepanu pöörama.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[9] Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, kes võib ka anda ülesandeid, mis on kordussooritusele lubamise eelduseks. [10] Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. [11] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [12] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. [13] Tasulisel kohal maksab kordussooritus 20€. [14]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [15] Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja, kui maht pole täis, siis on vaja. [16] Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.[17]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X = 24 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. Aasta lõpuks tuleb hüvitada 54 – (24 + 19) * 50€ = 550€

Viited

  1. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493?ec=true
  2. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true
  3. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true
  4. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true
  5. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true
  6. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true
  7. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true
  8. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true
  9. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.13.
  10. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid 5.3.2., 5.2.13.
  11. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.8.1
  12. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.8.
  13. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.7.
  14. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/
  15. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine, 7.2.1.
  16. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus, 1.3.6.
  17. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus 3.1.8.
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Knurmber&oldid=93878"