User:Kparman
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor:
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2013
Essee
Huvi IT vastu tekkis mul mõni aasta tagasi, aga siis ma selle õppimise peale veel ei mõelnud. Alustasin õpinguid hoonete ehituse erialal. Tahtsin kangesti projekteerijaks saada. Selle erialaga lähemalt tutvusin alles õppides ja mida aeg edasi seda rohkem hakkas mulle tunduma, et ma taha seda tööd teha. Eelmise aasta sügisel proovisin huvi pärast, kas saan IT Kolledžisse sisse. Sain, aga ei tulnud õppima. Arvasin, et äkki ikka hakkab mulle ehituseriala meeldima. Asi läks veel hullemaks ja sel sügisel ma lausa põgenesin Tallinna Tehnikakõrgkoolist ning tegin sära silmil sisseastumisavalduse IT Kolledžisse. Selline on minu lugu siia kooli tulekuga. Ma olen täiesti kindel, et ma ei kahetse. Tuutortunnis kinnitati mulle samuti, et ma tegin väga õige valiku.
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaines anti meile ette ülesanne vaadata läbi loengud, kus esinevad erinevad IT valdkonnas tegelevad inimesed ja kirjutada nende põhjal kokkuvõtlik essee. Mida mina loengutes tähele panin ja sealt välja noppisin, on kirjas juba järgnevates ridades.
Kõige esimeses loengus tutvustas õppeosakonna juhataja Inga Vau kooli õppekorraldust, stipendiumite ja õppetoetuste saamise võimalusi ning selgitas uue kõrgharidusreformi erinevaid tahkusid. Kõige rohkem selgitamist vajas kõrgharidusreformiga seonduv: mida tähendab täiskoormuses õppimine ja õppekulude osaline hüvitamine? Lisaks Ingale esines administreerimise õppekava juht Indrek Rokk, kes tutvustas kooli klubilisi tegevusi ning erinevaid laboreid, kuhu võib iga kell sisse astuda. Laborites saab harjutada kätt Linuxi ja Microsofti operatsioonisüsteemides, tegelda mobiiliarendusega ja ehitada roboteid.
Teises loengus kohtusime Margus Ernitsaga, kes pidas loengu teemal "Õppimine ja motivatsioon". Kuna ma olen ka varem kaugõppes õppinud siis tean väga hästi, mida tähendab enese motiveerimine. Motiveerimise koha pealt jäi loengus kõrva kaks osapoolt: tudeng ja õppejõud. Kui tudeng ei viitsi loengus kaasa teha ja tegeleb oma arvuti võimaluste kasutamisega siis viib see õppejõu motivatsiooni alla ning selle pärast kannatavad teised, kes tahavad õppida. Teine asi on see, et leidub tudengeid, kes ei viitsi eksamiteks ja arvestuseteks õppida ning kasutavad tööde ajal ebaausaid võtteid. Lõpphinne kujuneb kõikidel enam-vähem samaks, aga viis kuidas selleni jõutud, on erinev. Sellest tekib tudengil, kes nägi tööks õppimisel palju vaeva, küsimus:"Aga, miks siis mina pean nii palju vaeva nägema, kui see kes maha tegi, saab sama hinde?" Lõppkokkuvõttes seab selline tööde mahakirjutamine ohtu lõpudiplomi väärtuse. Varem või hiljem selgub, et lõputunnistuse saanud tudeng, kes siseneb tööturule, ei olegi nii pädev kui seda ehk võiks arvata. Inimesel diplom on, aga teadmisi mitte. Sellega seatakse kahtluse alla kõik selle kooli lõpetanud tudengid, ka need, kes tegelikult õppisid ja said diplomi ausal teel.
Kolmandas loengus kohtusime sõnaga "innovatsioon". Loengu läbiviijaks oli Linnar Viik. Kahjuks pean tunnistama, et mäletan loengust väga vähe. Vaatasin selle küll hoolikalt läbi, aga essee kirjutamise ajaks oli enamus meelest läinud. Võib-olla sellepärast, et loengut oli minu meelest üsna igav kuulata. Ainus, mis meelde jäi oli see, et firmad, kes tegelevad toodete ja teenuste pakkumisega, peaksid olema innovaatilised ehk siis uuendusmeelsed. See tähendab seda, et ei ole mõtet müüa midagi, mis on tegelikult juba olemas. Tuleb lisada tootele või teenusele n-ö vau efekt: klient peab asja nähes mõtlema:"See on midagi uut, ma tahan seda proovida!"
Neljas loeng "IT profid küberpättide vastu!" oli päris huvitav kuulata. Sain teada, milline oli kõige esimene arvutiviirus, kuidas toimub arvuti nakatamine veebilehe kaudu ja et viirustõrjeprogrammid, mis on meil arvutites, ei olegi tegelikult nii tõhusad. Mis mind kõige rohkem selle asja juures südame põksuma pani: täpselt siis kui ma hakkasin essees kirjutama sellest samast teemast, keeldus arvuti minuga koostööst ning kuvas ekraanile seninägematuid veateateid. Seega olin sunnitud alustama oma esseega täiesti algusest, sest eelmine versioon kadus koos veateadetega ja arvuti restardiga teadmata suunas. Tagasisidena loengu suhtes ütleksin, et halb oli jälgida loengut, kus polnud slaide juures. Neid pidi eraldi vaatama ja mõnikord ei saanud aru, millise slaidi juures parasjagu peatutakse. Videosid samuti ei näinud, oleks soovinud ka neid näha.
Viiendat loengut käima pannes kuulsin tuttavat häält. Andres Käveriga kohtusin ma tuutortunnis. Ta oli ennast loenguruumi mugavalt sisse seadnud ja teatas meile, et ta tuli meie tuutorile appi juhuks, kui viimane peaks hätta jääma. Kokkuvõtteks oli temast abi, ta teadis kaugõppimisest paremini kui meie tuutor, kes käis päevaõppes. Kui tagasi minna loengu juurde siis ega ta midagi ütlemata ei jätnud, oli küll viisakam oma sõnade valikus võrreldes tuutortunnis kuulduga, aga üsna otsekohene siiski. Minu arvamus temast jäi pigem negatiivne: tunda oli uhkeldamist ja kohti isegi arrogantsust. Mitte palju, aga mind häiris. Samas väitis ta ka ise, et ennast kiitmast ma ei väsi. Tema loengu sisu oli väga informatiivne ja ta andis palju nõuandeid koolis õppimise ja pärast tööturule sisenemise kohta. Hea on kuulata otsekohest, ilustamata arvamust sellest kuidas tegelikult peaks äri ajama ning millele tähelepanu pöörama.
Kuues loeng Skype'i kahe noormehega oli minu jaoks õudusunenägu. Noormehed kasutasid väljendeid, mille jaoks pidi mul kogu aeg Google search lahti olema. Väga raske oli juttu jälgida, sest ma ei saanud aru, millest nad räägivad. Sain aru, et nad tegelevad Skype'is monitooringuga, ja see on ka kõik. Ülejäänu oli lihtsalt minu jaoks jälgimatu.
"Kuidas saada superstaariks?" oli seitmenda loengu pealkiri. Loengupidajateks olid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Kui ma eelnevalt kirjutasin, et Andres Käveri puhul oli tunda veidike uhkeldamist ja kohati arrogantsust siis selle loengupidaja puhul tuleks sõnad "veidike" ja "kohati" ära võtta. Mind väga häiris tema kehakeel ja üleolek kõigi saalisolijate suhtes. Mis mind pani imestama: kui eelnevatel loengupidajatel oli teada, kellele nad tulevad oma tööst rääkima siis nende puhul tekkis küsimus, et kas nad tõesti ei teadnud, kellele nad end esitlema tulid või oli neil kodutöö tegemata. Miks mul selline küsimus tekkis, on sellepärast, et nad ei teadnud mitmenda kursusega on tegemist ja mida kohale tulnud tudengid õpivad. Minu jaoks oli selline teadmatus vastuvõetamatu ja vaevalt IT Kolledž neid eelnevalt informeerimata loengut pidama kutsus. Loengu sisu kahjuks mulle eriti meelde ei jäänud, meenub ainult suveülikool, mis on minu arvates väga tunnustamist väärt ettevõtmine.
Merle Liisu Lindma "Life In An Attitude" loeng oli väga kaasahaarav ja mõtlemapanev. Seda võib-olla sellepärast, et ta on personalijuht. Sellel ametikohal olevad inimesed oskavad alati küsida selliseid küsimusi, mis panevad sind mõtlema asjadest, mille peale ise ei tule ning ega nad enne rahule ka ei jäta kui vastuse on saanud. Merle pani sügavalt mõtlema iseenda üle: kust ma tulen, kes ma olen ning kuhu ma lähen. Nendele küsimustele pidid kohalolijad vastama, kasutades vetluspartnerina oma pinginaabrit. Lisaks räägiti veel visioonist, mõtlemisest ja väärtustest. Terve loeng oli väga huvitav ning pani mind ennast otsima vastust nii mõnelegi küsimusele, mis seal püstitati. Julgen soovitada seda loengut ka järgmiste aastate sisseastujatele, sest see tõesti pani iseendaga suhtlema ja endalt küsima, kas ma olen ikka õiges koahs ja, kas ma tõesti tahan seda teha?
Kokkuvõtteks ütleksin, et IT õppimine tundub olevat õige valik. Kõik loengupidajad, kes sel alal tegutsevad, väitsid nagu ühest suust, et nad on oma tööga väga rahul ja ei kahetse, et on selle eriala valinud. See tõstab ka minu motivatsiooni ning unistan juba sellest, et saaksin seda sama öelda kõikidele teistele, kes tulevad IT Kolledžisse.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga [1]. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui tudeng õpib OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! [2]
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda.
Taotleja lisab taotlusele (ÕIS-is esitatava taotluse korral tuleb lisad vastavasse alajaotusesse üles laadida) oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia; ÕIS-is taotlemise korral skaneeritud dokument):
a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas [3].
Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline. Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutu tagastatakse [4]. VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d) [5].
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte semestri õppekava täitmisesse täies mahus [6].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
X = 23 EAP
Y = 25 EAP
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [7].
Kuna ühes semestris on õppekava täies mahus täitmise määr on vähemalt 27 EAPd, siis esimesel semestril jääb sellest juba puudu 4 EAP-d, selle eest esitatakse arve summas 4 * 50 = 200€. Järgmisel semestril jääb puudu 2 EAP + eelmisel semestril puudu jäänud ainepunktid ehk 2 + 4 = 6 EAPd. Arve 6 ainepunkti eest on 6 * 50 =300 €. Seega aasta lõpuks tuleb arve summas 300 €.
Viited
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid, punkt 5.3.6
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/, punkt 9
[3] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2, punkt II
[4] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2, punkt IV
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/, punkt 6
[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid, punkt 1.3.15
[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/
