User:Kpeterso

From EIK wiki


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristjan Peterson

Esitamise kuupäev: 4. november 2015

Essee

Kuna minu jõudmine ja sisse elamine IT-sektorisse on olnud paras odüsseia, oli huvitav kuulata erinevate inimeste lugusi ja kogemusi. Nõustun täielikult esimeses loengus[1] kõlanud nõuandega, et igas esitluses on midagi uut. Tunnen ennast IT valdkonnas küllaltki sees olevat, kuid ikkagi leidsin loengutest rohkelt uut ja huvitavat. Oli ka juba tuttavat ja läbi kombatut, aga see pakkus pigem meeldivat äratundmisrõõmu. Esimesest loengust oli meeldejäävaim seik ehk see, et valdav enamus üliõpilasi juba omab eelnevaid kõrgkoolis õppimise kogemusi, väga paljudel on käes magistri- ja mõnel ka doktori kraad. See andis kindlustunnet, et pole hilja alustada IT alase kõrghariduse omandamist.

Teises loengus[2] rääkis Tiina Seeman oma loo IT maailma sisenemisest ja juhina arenemisest. Väga tuttav tuli ette mõte, et 22 aastasena tundus liiga hilja IT-d õppima minna, kuid 27 aastasena mitte. Loengust sai häid praktilisi juhtimisalaseid näpunäiteid. Kõige südamelähedasemad olid õpetussõnad, et eduka projekti eelduseks on tahe luua väärtust ja oskus samastuda lõppkasutajaga.

Kolmandas loengus[3] jagas Elar Lang nõuandeid, kuidas õppida õppima. Läbivaks jooneks oli see, et kõike ei saa ära õppida ja igeveseks ajaks meelde jätta. Meelde jäi võrdlus - kui teadmised on raamat, siis kool on sisukord. Kui oled õppeaine läbinud, siis ajapikku õpitu ununeb, kuid kuna sa oled selle tee juba korra läbi käinud omad juba mingit aimu, kuidas asi käib ja enda uuesti kurssi viimine on lihtsam. Jagan ka arvamust, et kui oled midagi juba õppinud siis ei ole halb mõte seda hiljem uuesti õppida. Mulle väga meeldib teadmisi värskendada. Iga ringiga alustad õppimist kindlamalt platvormilt, kuhu peale tarkusi laduda. Seetõttu suudad paremini tähele panna detaile, mida esmaselt õppides ei suuda, kuna infovoog on liiga suur. Võib juhtuda, et mõnest loengust saad ainult ühe pisikese uue infokillu. See võib aidata tekitada ajus uusi seoseid, mis aitavad sul teemat hoopis uuel tasemel mõista.

Neljas loeng[4] oli esimene IT erialane loeng, kus räägiti tehnilist juttu. Taavi Tuisk rääkis administreerimise minevikust, olevikust ja tulevikuteemadest. Oli arusaadav, et mehel on suur teadmiste ja kogemuste pagas. Seda loengut vaadates sai kiirust rohkem peale keerata, kui teisi loenguid vaadates :) Taavi tundus väga rahulik ja mitte liigne kiirustaja. Ilmselt on need isikuomadused talle kasuks tulnud. Kujutan ette, et mõni ärevam inimene põleks läbi, kui peaks nii suure skoobiga asju administreerima. Oluline punkt, mille kõik peaksid sellest loengust kaasa võtma on ametieetika, sest IT alasel tööl on usaldusväärsus hädavajalik. See on hämmastav, kui palju keskmine inimene IT spetsialisti usaldab. Sellega seoses tekib viimasel palju võimalusi endale häda kaela tõmmata ja oma usaldusväärsus hävitada.

Viiendas loengus[5] selgitas Kert Suvi tarkvara testimise vajalikkusest. Testimine peaks käima kaasas kogu arendustsükkli vältel või isegi algama testide loomisega. Testimine annab informatsiooni, mis võimaldab riske maandada. Varajases faasis avastatud vead ei lase probleemidel lumepalli kombel suureks veereda. Lisaks testimise vajalikkusele räägiti ka sellest, millised on ühe korraliku testija omadused. Tundsin ennast päris mitmes punktis ära ja usun, et tulevikus võiksin testijana tegutseda küll.

Kuuendas loengus[6] rääkis Targo Tennisberg kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta tõi välja et väga suur osa IT projekte kukub läbi ja seda inimeste tõttu. Mida suuremaks läheb inimeste arv projektis seda rohkem ja keerulisemaid probleeme esile kerkib. Tarkvaraarendus ei koosne ainult programmeerimisest. Selleks, et koodi kirjutada on vaja ära teha terve rodu muid asju, alustades suhtlemisest, lõpetades töökeskkonna seadistamisega. Mulle väga meeldis näide, kuidas sellise lihtsa tegevuse, nagu google.com külastamise taustal toimub nii palju, et ükski üksikisik ei suuda seda hoomata.

Seitsmes loeng[7] tekitas vastakaid emotsioone. Ühest küljest tahaks ka tööikkest priiks saada ja olla ise otsustaja, teisest küljest tähendab startupi tegemine suurte riskide võtmist ja eraelule mõneks ajaks kriipsu peale tõmbamist. Nagu ka varasemates loengutes teemaks olnud, rääkis Tanel kuidas personali suuruse kasvades hakkavad erinevad probleemid esile kerkima. Kui tegemist on startupiga peab iga inimese kaasamine olema eriti läbi mõeldud. Värvatu peab olema võimeline ning tal peab olema võimalik iga kuu piisavalt palju kasulik olla, et ettevõttele piisavalt raha sisse tuua, et oleks võimalik talle palka maksta ja muid kulusid katta. Lisaks erialasele võimekusele peab inimene ka meeskonda klappima. Kui ma peaks kunagi oma startupi tegema hakkama, siis see saab ilmselt alguse mõnusast ja asjalikust meeskonnast, mitte mõttest midagi tegema hakata.

Kaheksandas loengus[8] tõi Oliver Kadak suure hulga värvikaid näiteid andmeanalüüsi kasutamisest. Selleks et ettevõtlusmaailma olelusvõitluses ellu jääda, tuleb koguda andmeid ja neid analüüsida. Tänapäeval pole probleemiks andmete saamine, vaid võimekus selle suure hulgaga toime tulla. Oleg Bogdanov palju ei rääkinud, aga põhiline soovitus oli, et tuleks leida mingi endale huvipakkuv ala, mis IT-ga haakub.

Enamuses esitlustest rõhutati, et IT sektoris edukaks olemise põhilisteks eeldusteks on tahe ning oskus õppida ja inimestega hästi läbi saamine. Mõistlik on leida endale meeldiv ala, millega tegeleda ja sinna juurde seltskond inimesi, kellega on hea koostööd teha. Siis tekib ka tahtmine pühenduda ja vaeva näha.

Julgen väita, et kursus täitis oma eesmärgid ja enamgi. Lisaks ainekavas väljatoodule pidi möödaminnes õppima ka wiki lehte looma ja kirjatüki kirjutama. Viimane tuli minujaoks küllaltki raskelt, aga annan endale aru, et IT maailmas autoriteedi tekitamiseks on vajalik soravalt arvamust avaldada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[9] Kordussooritusele on vaja registreeruda ÕIS-is ning registreerumise ning kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.[10] Riigieelarvelisel kohal õppijale on kordussooritused tasuta. Aine uuesti deklareerimine on tasuline.[11] Tasulisel õppekohal õppijal tuleb kordussoorituse eest tasuda 20 €.[12]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[13]. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid[14]. Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve[15]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Aasta lõpuks on kogunenud 23 + 19 ehk 42 EAPd. Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd semestri kohta ja seda arvestatakse kumulatiivselt[16]. Seega tuleb õppekulud hüvitada 27 + 27 - 42 = 12 EAP ulatuses. Hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[17], seega arve suuruseks on 12 * 50 € = 600€

Viited

  1. Loengu "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2015) kaugõpe" (Kristjan Karmo, Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi) 25. september loengusalvestus
  2. Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman, Kristjan Karmo, Andres Septer) 03. september loengusalvestus
  3. Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest" (Elar Lang, Kristjan Karmo, Andres Septer) 10. september loengusalvestus
  4. Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk, Kristjan Karmo, Andres Septer) 17. september loengusalvestus
  5. Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet " (Kert Suvi, Kristjan Karmo, Andres Septer) 24. september loengusalvestus
  6. Loengu " Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda " (Targo Tennisberg , Kristjan Karmo, Andres Septer) 01. oktoober loengusalvestus
  7. Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt, Kristjan Karmo, Andres Septer) 08. oktoober loengusalvestus
  8. Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" ( Oleg Bogdanov, Oliver Kadak, Kristjan Karmo, Andres Septer) 15. oktoober loengusalvestus
  9. EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.13.
  10. EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.
  11. EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.15.
  12. EIK "Vastused korduma kippuvatele küsimustele" punkt 9
  13. EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.
  14. EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6
  15. EIK "Vastused korduma kippuvatele küsimustele" punkt 2
  16. EIK kõrgharidusreformi KKK Punkt 2
  17. EIK õppemaksu infoleht