User:Kpurru

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Katariina Purru

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Olles värskelt tulnud keskkoolist, ei suuda võib-olla mõni veel ette kujutada, mis teda ülikoolis ees ootab. Peas käivad ringi küsimused: „Kas see on see, mida ma õppida tahan? Kas ma olen valinud õige eriala enda jaoks? Kas ma saan hakkama ja tulevikus tööd?“. Tegu on ainega, mis vastab nendele küsimustele väga edukalt ning saan enesekindlalt kõikidele küsimustele jaatavalt vastata.

Esimene loeng toimus kooli eelnädalal ning esines mitu õppejõudu, kes tutvustasid IT kolledžit tudengitele lähemalt ning rääkisid koolis toimuvast. Eriline rõhk oli siiski õppekorralduse eeskirjal, mille iga tudeng peab vähemalt korra läbi lugema, et üldse koolis hakkama saada, kui tekib mingi küsimus seoses õppimisega. Oluline on meeles pidada, et iga tudeng saaks täis vajalikud EAP-d, et puudulike EAP-de eest ei peaks maksma juurde.

Teisel loengul käis rääkimas Tiia Seeman projektijuhtimisest. Loengust jäi meelde just see, et kuigi olen tulnud gümnaasiumist, mille mentaliteet oli see, et sa pead olema teistest parem, siis IT on ala, kus on oluline olla koostöövalmis. Ükski projekt ei õnnestu, kui üksi millegi kallal nokitsed ja ei oska vastutust võtta. Mulle meeldis see, et ta tõi välja selle, et paljud projektid kukuvad just läbi selle pärast, et inimesed ei suhtle omavahel. Väga oluline on, et IT-alal töötav inimene oleks valmis muutusteks ning oskaks ette mõelda. Kolmanda loengu lektoriks oli Elar Lang, kes rääkis kui oluline on siiski õppida ning kes jäi ka mu lemmiklektoriks kogu aine vältel. Ta mitte ainult ei motiveerinud mind paremini õppima, vaid tekitas ka tunde, et ma saan hakkama kõigega, mis mu teele IT-alal võib tulla. Ta rõhutas kui oluline on omada õiget mõttelaadi ning õpetas siis ka õigesti õppimist: tuleb välja mõelda eesmärk ning vigadest õppida.

Tihtipeale tudengid annavadki just seepärast alla, et nad jätavad asjad viimasele minutile ning esimeste raskuste korral nad ei oska midagi enam teha. Elar Lang ütles: „Probleemid vajavad pühendumist, distsipliini ja tahtmist“ ning ma nõustun temaga täielikult. Kui inimene jääb pidevalt mõtlema, et küll kõik laabub, aga probleemide lahendamiseks ette ei võta, siis ta ei saa hakkama enam ning ülikoolis võib asi lõppeda lihtsalt eksmatrikuleerimisega. Tuleb pühenduda, sest muidu ei saa selgeks ühtegi eriala ning tööl puudub kvaliteet. Kõik on inimese enda suhtumises kinni.

Neljanda loengu külalisesinejaks oli Taavi Tuisk, kes tegeleb süsteemide haldamisega. Kuna tulingi just IT-süsteemide administreerimist õppima, siis tänu temale sain aru, et olen enda jaoks valinud õige eriala. Sain ka teada aspektidest, mida pean veel enda juures arendama nagu seda on kõrge stressitaluvus, sest probleeme võib tekkida palju ja korraga. Sarnaselt Tiia Seemaniga, rõhutas Taavi Tuisk seda, kui oluline on suhtlemine. Tihti lahenevad paljud probleemid palju kiiremini, kui inimesed omavahel räägivad ning meeskonnatööd kasutavad. Administreerimisel ongi suur osa just tiimis töötamisel, sest erinevad inimesed saavad kasutada probleemide lahendamiseks just neid oskusi, mis neil endal on. Tuues sarnasusi Elar Langiga välja, siis mõlemad mehed rõhutavad, kui oluline on pühendumine: lohakust ei saa selle ameti juures kohe kindlasti mitte endale lubada. Oluline on, et inimesel on olemas huvi ja nokitsemisvajadus, mida Tuisk kutsus „nokitsemisvajaduseks“.

Järgmises tunnis rääkis Kert Suvi testimises ja tarkvara kvaliteedist. Tema loengus sai teada kui oluline tarkvara testimine ning nende erinevatest aspektidest. Ta tõi näite sellest, mis juhtub siis, kui tarkvara ei testita ning kõige drastilisem näide oligi see, et inimene võib kaotada oma elu lihtsalt selle pärast, et keegi ei testinud mõnda programmi, enne kui see tööandjale edasi anti. Kuigi tegu oli huvitava ning ka vajaliku teemaga, siis antud loeng endal silma särama ei pannud, kuid see oli tähtis loeng, et siiski IT-d paremini mõista ning silmaringi laiendada.

Kuuendas loengus esines Targo Tennisberg, kes andis nõuandeid, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Tuues välja sarnasuse Elar Langi loenguga, siis nii Targo kui ka Elar rõhutasid, kui oluline on õppida oma vigadest ning mitte meelt heita, kui projekt välja ei tule, sest paljud projektid ongi mõeldud läbikukkumisele ning sarnaselt Taavi Tuisule, rõhutasid mõlemad mehed, et programmeerimisel on ettemõtlemine väga oluline. . Mees tõi välja, et programmeerimine ei ole kõigest arvuti taga trükkimine, vaid tuleb tegeleda mitme asjaga korraga ning olla valmis vigadeks, mis programmi kirjutamisel võib tekkida. Töömaht on kindlasti palju suurem, kui alguses tunduda võib. Tähtis ei ole see, et oskad hästi programmeerida, vaid sellel, et oskad leida probleemidele lahendusi.

Eelviimases loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma IT ettevõtte loomisest ning mida kujutab IT ettevõtja elu. Saan tuua jälle sarnasuse Elar Langi esitlusega, sest mõlemad tõid välja selle, et tuleb asjadesse suhtuda entusiasmiga. Oluline on ise juurde õppida, sest IT-alal muutub kõik väga kähku ning valmis tuleb olla vigadeks. Nagu paljud teised esinejad, ütles ka Tanel Unt, et tähtis on osata suhelda ning olla meeskonnas mõistva suhtumisega. Tuleb teistega kindlasti arvestada. Viimases loengus oli kaks esinejat: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Rohkem rääkis siiski viimane meesterahvas, kes tutvustas IT 13 käsku ehk rääkis põhiliselt andmeanalüüsi olulisusest ning tutvustas erinevaid valdkondi, kus andmeanalüüsi kasutatakse. Tuli välja, et tegelikult kasutatakse andmeanalüüsi pea igas valdkonnas ning selleta ei saakski hakkama. Kahjuks antud valdkond mind nii väga ei paelunud, kuid huvitav oli kuulata sellegi poolest.

Võttes kõiki esitlusi arvesse, siis pea kõik rõhutasid, et inimene peab oskama IT-alal teistega suhelda ning on valmis probleemideks, mis võivad tekkida mõne projekti tegemisel. Tuleb olla ettenägelik ning kui asi huvitab, ei saa kohe kindlasti alla anda kui tekib esimene takistus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


Vastus


5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[1]
5.2.14. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[2]
5.2.14.1. Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega.[3]
5.2.14.2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[4]
5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:[5]
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;[6]
5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[7]
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[8]



Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?


Vastus


3.1.1. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.[9]
3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[10]
5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[11]
6.1.3. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.[12]
5.3.10. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[13]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X väärtus - 20 ja Y väärtus 21)


2015/2016 õppeaastal tuleb hüvitada kõik EAP-d alla 54, igal semestril soovituslik võtta 27 EAP väärtuses aineid. Ühe EAP hind 50€.

I semester - 20 EAP-d

     27 - 20 = 7(EAP)
     7 x 50 = 350€

II semester - 21 EAP-d

     27 - 21 = 6(EAP)
     6 x 50 = 300€


Maksta tuleb: 350 + 300 = 650€

Vastus: Aasta lõpus tuleb puuduvate EAP-de eest maksta 650 eurot.


Viited