User:Krank

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristo R

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2014

Essee

Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk on anda ülevaade EIK-s õppimisest ja üleüldiselt IT-maailmast. Kolmes esimeses loengus rääkisid EIK-i töötajad ning peamisteks teemadeks olid õppimine ja kooliga seotud tegevused. Ülejäänud loengutes rääkisid erinevatel IT valdkondadel töötavad inimesed, kelle kogemused ja seisukohad andsid huvitava ja suhteliselt kirju IT maailmapildi.

Esimene loeng [1] toimus 27. augustil. Loengu teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejateks Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Loengus käsitleti üldist akadeemilist struktuuri ja toodi välja olulisim, mida värske tudeng peaks teadma. Esimesele koolipäevale omaselt oli sellisest sissejuhatavast loengust kindlasti abi tudengitel, kellel puudus eelnev kokkupuude ülikooliga. Isiklikult olen ühe korra juba ülikoolis õppinud ja seetõttu ei olnud loengus käsitletud teemades minu jaoks eriti midagi uut. Sellegipoolest ei ütleks, et loeng oli igav. Huvitav oli võrrelda, mis on aastatega jäänud samaks, mis muutunud.

Teine loeng [2] toimus 4. septembril. Loengu teemaks oli „Õppimine ja motivatsioon“ ning esinejaks Margus Ernits. Loengus räägiti pikemalt õppeainest endast, õppuri eetikakoodeksist, viitamisest, tudengi motiveerimisest ja natuke robootikast. Loengu lõpus käis rääkimas ka külalisesineja, kes tutvustas TTÜ Lapikuid. Minu jaoks oli loengus kõige huvitavamaks n-ö keskmise tudengi mõtteviisi analüüs. Toodi välja põhjuseid, mis võivad mõjutada õppuri motivatsiooni, õppimisvõimet ja üldist suhtumist õppetöösse. Madala motivatsiooni näiteks toodi olukord, kus ühe osapoole(tudengid) madal motivatsioon langetab teise osapoole(õppejõud) motivatsiooni ja nii lõputu tsüklina. Samuti jäi mulle meelde Margus Ernitsa alternatiivne vaatenurk liigsest kaastudengite aitamisest ja kuidas selline tegevus mõnes mõttes vähendab enda õppetulemuste väärtust. Loengu lõpus tutvustatud organisatsiooniga Lapikud olen eelnevalt TTÜ-s õppides natuke kokku puutunud ning erilist huvi nende klubiga liituda ei olnud, vähemalt mitte sellel õppeaastal.

Kolmas loeng [3] toimus 11. septembril. Loengu teemaks oli „Robootika ja häkkimine“ ning esinejaks Margus Ernits. Loengus käsitleti EIK robootikaklubi, erinevaid koostööprojekte ja häkkerlust. Kõige mõjuvamaks teemaks oli minu jaoks robootikaklubi. Kui teises loengus mainiti robootikaklubi, tekkis väike mõte, et võiks ka sellega liituda, siis peale kolmandat loengut mõtlesin ümber. Põhjuseks ei olnud mitte, et loeng oleks klubist negatiivse mulje jätnud, pigem vastupidi, tundus just huvitavam. Määravaks põhjuseks osutus aeg. Robootikaklubiga tõsisemalt tegelemiseks on vaja kõrvale panna suurem kogus aega ning enamasti just õhtuti. Kahjuks ei sobi see minu praeguse kooliskäimise meetodiga. Mainiti erinevaid koostööprojekte, millest meeldejäävamad olid: „Trumm ja Kass“ ning anduritega vaip, mis vajadusel soojeneb. Samuti oli huvitav kuulda, kuidas häkkimine on asjade lammutamine ja uurimine ning hõlmab palju rohkemat, kui ainult IT-maailma. Selle definitsiooni alusel olin ka mina noorena häkker, sest mulle meeldis erinevaid seadmeid laiali võtta, et näha kuidas nad töötavad.

Neljas loeng [4] toimus 18. septembril. Loengu teemaks oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ ning esinejaks Janika Liiv. Loengu teemaks oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ ning esinejaks Janika Liiv. Esimene külalisesineja, EIK vilistlane ja programmeerija ettevõttes Toggl, Janika Liiv rääkis peamiselt programmeerimisest, töökogemustest ja erinevatest programmeerimise üritustest. Kuigi loeng oli rohkem mõeldud arenduse erialal õppivatele tudengitele, leidsin sealt nii mõndagi huvitavat. Loengu üheks läbivaks teemaks oli programmeerimise võrdlemine loovkirjutamisega. Tõepoolest Janika vaatenurgast toodud sarnasused nende vahel tundusid loogilistena ning võib olla ka selgitas, miks mulle pole kunagi programmeerimine hästi sobinud. Ma ei ole väga loov inimene. Teistest loengutest eristav oli vahepealne „interaktiivne“ osa, kus kuulajaskond sai ära arvata erinevate IT alaste akronüümide tähendusi. Aktiivsemad vastajad võitsid endale t-särgi.

Viies loeng [5] toimus 25. septembril. Loengu teemaks oli „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ ning esinejaks Carolyn Fischer. Skype-is süsteemide administraatorina töötav EIK vilistlane Carolyn Fischer rääkis meile oma töökogemustest, teekonnast Skype-i ja üldiselt sellest, mida tähendab süsteemide administreerimine. Seda loengut kuulasin ma eelmiste loengutega võrreldes natuke suurema huviga, sest tegemist oli administreerimise erialaga. Kuigi Carolynil oli auditooriumi ees vähe esinemiskogemusi ning tema loeng oli üldse tagasihoidlik ja vaikne, siis mind see ei häirinud. Üheks meeldejäävamaks teemaks oli süs. admini tegevuste automatiseerimine ning oskus programmeerida. Juba praegu ja tulevikus ilmselt veel rohkem, ei saa ükski admin hakkama ilma programmeerimisoskuseta. Loengu jooksul sai palju huvitavaid ja kasulikke soovitusi, näiteks hoiatati läbipõlemise eest ja soovitati igal võimalusel käia konverentsidel.

Kuues loeng [6] toimus 2. oktoobril. Loengu teemaks oli „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ ning esinejaks Kristjan Karmo. Loengus rääkis meile, väga paljudel erialadel töötanud EIK vilistlane, Kristjan Karmo tarkvara testimisest, testija töö olemusest ning kassipiltidest. Loengu käigus sain teada, mida testimine endast üldse kujutab ning seda, et enamus müüte ja eelarvamusi testija tööst ei pea paika. Näiteks sain ma aru, miks mind tööle ei soovitud, kui ma kunagi ammu kandideerisin testija töökohale. Huvitavad olid ka loengus toodud näited päriselust, kus õigeaegne ja efektiivne testimine oleks säästnud ettevõtetel suuri summasid. Vigade avastamist testimisel iseloomustab lause: „Mida varem, seda odavam“. Natuke negatiivsena jäi mulje testijast kui tänamatu töö tegijast. Kas testija teeb oma tööd hästi ja leiab vigu, või halvasti ning mõned vead jäävad märkamata, saab ta ikka kellegi käest „vastu pead“.

Seitsmes loeng [7] toimus 9. oktoobril. Loengu teemaks oli „IT tööturust“ ning esinejaks Andres Septer. Loengus rääkis Andres Septer üleüldiselt oma kogemustest, harjumustest ja ülevaadetest IT valdkonnas. Kõikidest erialatutvustuse loengutest meeldis see loeng mulle kõige rohkem. Slaide selles loengus ei olnud, kogu jutt tugines esineja märkmetel. Andres Septeri loeng demonstreeris kuidas huvitava jutu korral ei olegi slaide vaja. Loengu alguses hoiatati, et jutt tuleb väga pessimistlik. See pessimistlik huumor oligi, mis loengu juures mulle meeldis. Huvitav oli kuulda, kuidas IT tööturul pole ühte kindlat vastust: suurte ja väikeste ettevõtete head ja vead, lai spetsialiseerumine või teadmiste kitsendamine. Mõnusalt demotiveeriv oli teadmine, et enamasti edutatakse „troppe“ ning häid töötajaid hoitakse töökohtadel, kus nad on ettevõttele kasulikuimad. Samuti, midagi, millele ma enne väga ei olnud mõelnud, on see, et erinevates CV portaalides olevad tööpakkumised on tegelikult nn. riismed, kuhu läbi muude kanalite kedagi leitud pole.

Kaheksas loeng [8] toimus 16. oktoobril. Erialatutvustuse viimases loengus rääkis meile Certified Security-is veebirakenduste turvalisuse testijana ning koolitajana töötav Elar Lang oma õpingutest EIK-s, tudengite suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Esimene pool loengust käis peamiselt suhtumise kohta ning oli sisult sarnane 4. septembri loenguga. Eristavaks olid Elar Langi nägemus tagajärgedest, mis võivad tulevikus esineda. Näiteks praegused kaastudengid võivad tulevikus määrata, kuhu ja kellena tööle saada. Elar Langi jutt mõjus kohati motiveerivalt, pani tõesti mõtlema, et töö==kool. Järjekordselt mainiti, kuidas tänapäeval on programmeerimine vajalik IT-s igal pool. Loengu teine pool käsitles veebirakenduste turvalisust ning põhiline, mis mulle sealt meelde jäi, on see, et ma peaks oma paroole vahetama.

Leian, et õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ täitis minu jaoks oma ülesande. Esimesed kolm loengut andsid väga hea ülevaate EIK-s õppimisest ning kooliga seotud tegevustest. Ülejäänud loengutes olid piisavalt erinevate IT taustadega inimesed, et luua väga kirju, kuid samas informeeriv maailmapilt infotehnoloogiast. Kokkuvõtteks, hoolimata varajasest kellaajast, olid hommikused loengud huvitavad ning kindlasti edaspidisteks õpinguteks kasulikud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6.

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6.

Korduseksamile registreerimine toimub läbi ÕISi. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1.

Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.1. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.9.

Korduseksamid on riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tasuta. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.

Tasulisel (OF) õppekohal maksab korduseksam 20€. Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal punkt 5.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava ja vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui valikainete EAP maht on täidetud, siis ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6.

Deklareerides valikaineid üle õppekavas ettenähtud mahu, peab üliõpilane arvestama, et ta peab tasuma iga EAP eest, mis ületavad normaalmahtu(180 + 2 EAPd). Õppekorralduse eeskiri punkt 3.1.8. ja KKK punkt 2. paragrahv 6

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Esimese semestri lõpuks jääb puudu 27 - 20 = 7 EAPd ja teise semestri lõpuks 2 * 27 - (20 + 19) = 15 EAPd. Aasta lõpuks tuleb õppekulud hüvitada 15 EAP ulatuses. Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.19. ja Kõrgharidusreform (KKK) punkt 2.1)

Esitatava arve suurus, kui 1 EAP = 50€: 15 * 50 = 750€. IT Kolledž Finantsinfo - 1 EAP hind

Viited