User:Kreimann

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kanni Reimann
Esitamise kuupäev: 09. november 2012

Essee päevase õppekava loengute põhjal

1. loeng: Õppekorraldus ja sisekord Esinejad Inga Vau, Indrek Rokk ja Marko Puusaar

Esimene loeng oli sissejuhatavaks osaks EIK esmakursuslastele. Juhiti tähelepanu erinevatele dokumentidele, mis on tundengile olulised infoallikad erinevate õppekorraldusega seotud probleemide lahendamiseks. Samuti räägiti sellest, kuidas majas orienteeruda ja kelle poole pöörduda erinevate küsimustega. Eriliselt rõhutati õppuri arvamuse tähtsust. On hea teada, et üliõpilaste hinnangut arvestatakse ja selle alusel viiakse tihti läbi erinevaid muudatusi, enamjaolt muidugi õppetöö vallas. Mulle meeldis see loeng väga, kuna sain sellest mitu mõtet, mille peale ma ise polnud veel tulnud. Üks neist on seotud valikainete võtmisega. Arvestades, et meil on võimalus võtta aineid ka Tallinna Tehnikaülikooli õppekavadest, siis soovitati valida sealt lisaks teoreetilisemaid ained, millest omandatud teadmised võiksid muuta lihtsamaks õppimist magistriõppes. Teine kasulik idee oli samuti mõeldes magistriõppes jätkamisele. Soovitati luua kontakte nii õppejõududega kui ka külalislektoritega. Mida rohkem näitad end heast küljest (st tunned huvi enda arendmise vastu), seda suurem on tõenäosus, et kunagi mingis olukorras (nt siis magistriõppesse astumisel) võib keegi sinu eest hea sõnaga kosta.

2. loeng: Helpdesk Esinejad Peeter Uustal ja Peeter Raielo

Teiseks loenguks olid kohale tulnud kaks Peetrit Skype helpdeskist. See loeng oli minu jaoks väga kasulik, kaasahaarav ja humoorikas. Põhiliselt tutvustasid nad tööd helpdeskis: mida see endast kujutab, miks see on hea ametikoht, kust alustada, kui tahad süsteemi administraatoriks saada. Muuhulgas sai sellest loengust ettekujutuse, milline töökeskkond on Skype. Ka sellest loengust leidsin ma enda jaoks vähemalt ühe kasuliku mõtte tulevikuks. Nimelt soovitati õpingute kõrvalt luua ka endale portfoolio oma tehtud töödest, sest see võib kunagi mingile ametikohale kandideerides tulla kasuks ja sa tundud tõsiseltvõetavam, kui sul on midagi oma oskustest ette näidata. Lisaks jäi eriliselt nende esitlusest meelde tore mõte, et millalgi tulevikus on helpdesk ainult naiste pärusmaa (võrdluseks tõid nad selle, kuidas tänapäeval on naised üle võtnud suurema osa õpetajate ja artide ametikohti).

3. loeng: Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Esineja Janika Liiv

Kolmandas loengus käis esinemas Jaanika Liiv, kes on spetsialiseerunud Ruby programmeerimiskeelele. Selles loengus ta mitte ainult ei promonud Ruby keelt (vastupidi – see jäi rohkem taustinformatsiooniks), vaid rääkis oma programmeerijaks saamise teekonnast. Tema lugu oli näide sellest, kuidas ühest täielikust arvutivõhikust võib saada spetsialist IT valdkonnas. Usun, et see oli minu lemmikloeng sellest loengusarjast, kuna tundsin, et mõneti samastun temaga. See, et ta tõi välja just need mõtted, mis endalgi on peast läbi käinud – Kas ma saan ikka sellel erialal hakkama? Kas ma olen vähem võimekas teiste arust, kuna ma olen naine? – , oli vägagi innustav. Lisaks rääkis ta IT kogukondadesse kuulumisest ning seoses sellega tutvustas ta Tech Sisters kogukonda, mis ühendab eelkõige Ruby keelest huvituvaid naisi Eestis ja korraldab erinevaid töötube.

4. loeng: IT tööturg Esineja Andres Septer

Neljandat loengut andis Andres Septer firmast Playtech. Tema rääkis erinevatest võimalstest IT tööturul baseerudes oma töökogemustele. Ta rääkis riigisektori ja erasektoris töötamise plussidest ja miinustest ning sellest, kas on mõtet spetsialiseeruda – teada ühest kitsast asjast kõike – või on targem jääda generalistiks (ehk teada kõigest mitte midagi). Tema arvamuse järgi on Eestis nõutumad generalistid ja kui on soovi spetsialiseeruda, siis oleks mõtekam pigem välismaale suunduda. Samuti rääkis ta oma kogemuste põhjal, kuidas on töötada väike- ja suuretevõttes. Siinkohal tõi ta välja, et väikeettevõttes on parem töötada, kui sa tahad oma ideid ellu viia, sest seal on neid lihtsam läbi suruda.

5. loeng: Karma Esineja Martin Paljak

Viiendas loengus käis CERT-EE’s töötav Martin Paljak rääkimas karmast. Oma esitluses andis ta ülevaate oma töökogemusest ja kuidas on töötada freelancerina. Iseenesest on ta hea näide inimesest, kes võib hakkama saada ka ilma erialase hariduseta ja olles iseenda peremees. Samas ei võtaks ma teda eeskujuks, kuna ei usu, et freelancerina töötamine on parim variant ja et see on stressivabam. Kindlasti sobib see teatud inimtüüpidele, kuid üldplaanis on see minu arvates liiga ebakindel. Väga üllas oli tema mõte, et iga inimene peaks tegema sellist tööd, mis tema jaoks tundub „õige“. Peab nõustuma, et kindlasti on oluline, et sinu töö vastaks sinu tõekspidamistele ja tehes tööd, mis täidab „valet“ eesmärki, ei saa sa sellest mingit rahuldust – ei ole mõtet töötada lihtsalt töötamise pärast.

6. loeng: Tere tulemast Ignite'i maailma Esnejad Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev

Kuuendas loengus käis esinemas seltskond Ignite töötajaid. Põhiliselt tutvustasid nad oma firmat ja nende tööpõhimõtteid. Põhiliseks tarkuseteraks, mis ma sellest loengust omandasin, oli meeskonnatöö olulisus. Erinevate loovate mängudga tõestasid nad, et meeskonnatööga saavutatakse täpsemaid tulemusi ja paremaid lahendusi.

7. loeng: Testimine ja tarkvarakvaliteet Esineja Kristjan Karmo

Seitsmendas loengus käis Kristjan Karmo firmast ASA Quality Services lähemalt rääkimas tarkvara testimisest. Oma ettekandes kummutas ta paljud levinud müüdid seoses tarkvara testimisega. Testimine pole küll ideaalne töö, ka sellel on omad vead – näiteks tihtipeale võetakse testijat kui halbade uudiste edastajat ja tehakse talle alusetuid süüdistusi. Kuid kindlasti mitte pole see igav töö ja miski, millega igaüks võiks hakkama saada. Testimine on väga oluline töö igal pool ja aitab ennetada suuremaid kulutusi.

8. loeng: Tehnoloogia haiglas ja ootused spetsialistidele Esineja Siim Vene

Kaheksanda loengu raames käis esinemas Siim Vene Põhja-Eesti Regioaalhaiglast. Selles loengus sai ülevaate sellest, milline on tehnoloogia roll haiglas. Väga hea oli teada sada, et ka haiglas pidevalt tehnoloogiliste uuenduste poole püüeldakse ja et on ette võtetud projekt, millega võtaks arstide igapäevases töös kasutusele tabletid. Selline uuendus muudaks arstide tööd oluliselt lihtsamaks ja mobiilsemaks ning kindlasti paraneks patsientide teenindamise kiirus. Teises esitluse pooles keskendus Siim rohekem nõuannetele, kuidas IT vallas hakkama saada. Eriliselt jäi meelde see, et kõrghariduse omandamine on eelkõige tähtis seepärast, et see kujundab harjumuse pidevalt ennast arendada. Kõiki omandatud teadmisi ei pruugigi me kunagi rakendada (eelkõige just spetsialiseerumise pärast), kuid vähemalt omandame me sellest baasteadmised ja õppimisvõime.

Kokkuvõtteks: Väga meeldiv oli, et loengusarja kaasati eelkõige EIK vilistlasi. See andis hea pildi, mida võib saavutada üks EIK-i lõpetanu. Läbi vaadanud kogu loengusarja, tunnen, et olen kogunud sellest palju inspiratsiooni ja kindlasti oli see silmaringi avardav ja motiveeriv.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kõigepeal tuleks kontakteeruda vastava aine õppejõuga, et pärida infot kordusarvestuste tähtaegade kohta ja kuidas ainet arvestatud saada. Kordusarvestusel võib olla nõutav täiendav ettevalmistus ja õppejõud võib anda õppurile täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Järelarvestusele registreerimine toimub õppeinfosüsteemis ja peab olema tehtud 2 päeva enne arvestuse toimumist. Riigieelarvevälisel õppkohal õppijale on kordussooritus tasuline. Peale registreerimist ja vähemalt 2 päeva enne sooritust tuleb tasuda 14,2 € Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse arveldusarvele. Õppuril on õigus kordusarvestuseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Üliõpilasel on õigus taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, kaitseväe kohustuse tõttu ning ka lapsehoolduspuhkusele asumisel. Alates teisest aastast on ka võimalik omal soovil taotleda akadeemilist puhkust, kuid see on märksa keerulisem ettevõtmine ja eeldab siiski mõjuvat põhjust. Lapse hooldamiseks on võimalik puhkust taotleda kuni laspe 3 aastaseks saamiseni, tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks ning kaitseväe kohustuse või omal soovil akadeemilisele puhkusele asudes kuni aastaks. Akadeemilise puhkuse taotlemisel tuleb esitada avaldus rektorile, tervislikel põhjustel taotledes tuleb lisada sellele meditsiiniasutuse tõend ning lapse hooldusele asudes tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb samuti avaldus esitada (hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks). Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik sooritada arvestusi ja eksameid. Aineid deklareerida on õigus ainult lapsehoolduspuhkusel olev õppuril. Selleks peab ta esitama kirjaliku taotluse hiljemalt semestri punase joone kuupäevaks.