User:Krkukk

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor Kristo Kukk

Rühm 15

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on üks kohustuslikest ainetest Eesti Infotehnoloogia Kolledžis õppiva esmakursuslase jaoks. Aine mõte, eesmärk on tutvustada tudengite erialavalikut ja seda, kuhu võib jõuda nendel aladel. Kokku toimus seitse loengut, mille läbiviijateks olid töötajad suurematest firmadest kui ka lihtsalt aktivistid. Keskendudes enam muljet avaldanud ja härivamaks kujuenud loengutele, kuidas aitas ja täitis aine oma eesmärki?

Esimeses loengus tutvustati helpdeski ja seda Skype’i näitel. Avapauk oli väga võimas. Siiralt meeldis Peetrite jutt. Mehed kirjeldasid elavate näidetega oma igapäevatööd. Loengu põnevamaks muutmiseks näidati tutvustavaid videosid nii helpdeski kui firma kohta. Kirjeldati IT teadlase elu ja mida see endaga kaasa toob. Lisaks tutvustati Austraalia IT tööpuudust ja palkasid. Osati ühe õppuri IT-probleem koheselt lahendada, mis tekitas veelgi positiivset mõju.

Kahjuks järgmises loengus pidin pettuma. Olles lootused kõrgele kruttinud, ootasin ka Janika Liivilt midagi uudsat. EIK vilistlane pidas loengu teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast”. Neiu jutus oli tunda iha IT-teaduse huvi suurendamise vastu naiste hulgas. Tõi paralleele programmeerimise ja raamatu kirjutamise vahel, ning sellest, kuidas ta ise kolledžisse tulles ei omanud IT alaseid teadmisi. Viimati mainitud info oli meeldiv, sest see sisendas motivatisooni, et kui kooli tulles ei oma laiapõhjalisi IT teadmisi, siis sellest pole midagi ja kõik on õpitav. Loengus jäi aga liigselt häirima propaganda techsistersist, ruby on railsist ja naiste rõhumisest.

Kolmandal neljapäeval vestles Andres Septer teemal IT tööturg. Taaskord oli huvitav teema ja ei pidanud pettuma. Mees on EIK vilistlane ja rääkis enda töökogemustest. Rõhus töökogemuste tähtsusele. Usub, et kooli ajal on paslik töötada riigiasutustes ja seejärel minna erafirmadesse, sest esimestes võid lihtsalt istuda, peamine, et töötunnid on täidetud, ja hiljem edasi minna erafirmadesse raha teenima. Põnev oli kuulda ka tööst KV Peastaabis. Olles ise lõpetanud ajateenistuse, tean täpselt, kui palju on seal mõttetut bürokraatiat ja endast asjatult heal arvamusel olevaid ülemaid. Kohati häiris mehe kõnepruuk ja nii-öelda nina püsti suhtumine.

Teemal „Tere tulemast Ignite’i maailma” tutvustas Ignite enda firmat ja töö-eetikat. See loeng meeldis mulle kõige rohkem. Ignite on firma, mis loob tellija vajadustest lähtudes tehnilised lahendused. Nad rääkisid põnevalt ja tõid elavaid näiteid. Samuti kaasasid mänge, mis panid reaalselt tudengid mõtlema. Mängud õnnestusid ja nende abil jõudis info paremini kohale. Eesmärk, milleni nad soovisid jõuda ja ka jõudsid, oli, et grupitöö on viljakam kui individuaalne. Ehk kui igaüks teab midagi, siis grupis infot jagades teavad kõik kõike. Oskuslikult väljendasid rahulolu enda töökoha suhtes, ning tekitasid ka huvi firma vastu.

Siim Vene, kes on Põhja-Eesti Regionaalhaigla tehnilise toe talituse juhataja, tutvustas õppurtele enda eluala. Kõige enam meeldis mulle kirjeldus tulevikust. Näiteks see, et kui ca nelja aasta tagant vahetatakse haiglas arvuteid välja, siis nüüdseks tellitakse arvutitele lisaks ka kitli taskusse ideaalselt mahtuvaid IPad’e. Positiivne lahendus, mis aitab arstidel rohkem käia patsientide vahel, sest kõik kabinetis asuvad paberid on alati kaasas.

Lisaks eelmainitutele pidasid loenguid teemadel „Karma” ja „Testimine ja tarkvarakvaliteet” Martin Paljak, Kristjan Karmo.

Minu arvates täitis aine enda eesmärgi. Mõlema eriala – arendus ja administreerimine – tudengid said tutvuda enda nii-öelda tuleviku probleemidega. Igast loengust oli midagi õppida. Aine süstis piisavalt innustust, motivatsiooni, et kui peaks tulema õppimise käigus keerulisemaid hetki, siis tasub vaeva näha ja anda endast maksimum, et olla neist üle, sest tulevik on seda väärt.

Küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Olles eksamilt läbi kukkunud on kaks võimalust:

1. esitada apellatsioon eksami hinde kohta;

2. sooritada korduseksam(saab teha 2 korda).

Korduseksamit on võimalik teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksam tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. REV kohal olevad tudengid peavad maksekviitungiga tõendama, et nad on kordussoorituse eest tasunud. On võimalik registreerida ka e-posti teel digitaalselt allkirjastatud avaldusega. Registreerima peab hiljemalt üle-eelmise tööpäeva lõpuks eksami toimumise päevast. RE kohal olev tudeng ei pea midagi maksma. REV kohal õppiv tudeng peab maksma tasu, mille suurus on määratud rektori käskkirjaga. Praegu on selleks 14,2 €.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist saab taotleda avaldusega rektori nimel. Puhkuse saamiseks esimesel aastal on kolm erinevat põhjust:

1. tervisest lähtuv – kuni kaheks aastaks. Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood;

2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumine – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse;

3. lapse hooldamine – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse.

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Kui puhkus on taotletud teistel põhjustel, siis aineid ei saa deklareerida. Kõik puhkusel olevad tudengid saavad sooritada arvestusi ja eksameid.