User:Kroasto

Essee

Mina ise, meeskond, suhtlemine, küsimine, tähtaegsus, õppimis- ja arenemisvõimelisus, anna endast rohkem kui oodatakse. Need on märksõnad, mida ma selle õppeaine loengutest enda jaoks välja kirjutasin. Need on olulised märksõnad nii praegu siin koolis õppides kui praegu või hiljem ükskõik mis valdkonnas töötades. Kui nende sõnade taga olev mõte endale teetähiseks seada, siis ei ole koolis õppimine ja selle lõpetamine raske, samuti ei ole raske siis töö ja kooli ühildamine. Loengutes räägitakse IT valdkonnast ja Kolledžist erinevate nurkade alt. Räägivad inimesed nii õppejõu, õpilase ja IT ettevõtte töötaja seisukohalt. Erinevad vaatepunktid aitavad õppimist ja IT maailma rohkem avada.

Merle Liisu Lindma loeng elust oli täis mõtteid, mille järgi sooviks oma elu seada, kuid kas see alati ka õnnestub. Samas nagu ta loengus ka ütles on elu selline nagu me tahame seda näha ja mida me sellelt ootame. Mina ise kujundan oma elu, läbi oma suhtumise, väärtuste ja hoiakute. Kui sealt loengust saadud mõtteteri jälgida ja nende järgi nii oma mõtteid kui tegusid suunata, siis on need aastad siin koolis õppides lihtsasti teostatavad ja loomulikult ka muudes minu elu tahkudes. Loengus käsitleti ka muutuste teemat. Minu arvates lektori enda elu näide illustreeris seda suurepäraselt. Õppinud füüsika õpetajaks kuid nüüd tööl Microsofti personaliosakonnas näitab, et elus on pöördeid mida me ei oska kuidagi ette näha, aga me peame olema valmis neid vastu võtma kui nad tulevad. Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist avasid ettevõtte maailma. Võrldus kooli ja tööelu vahel. Tudengina, kes praegu ei tööta otseselt IT ettevõttes, oli väga põnev kuulata Suveülikooli programmi kohta, sellest räägiti väga huvitavalt ning mõte liikus sinna suunda, et kuidas sellest ka ise osa saada. Suurettevõtte, kes tegeleb väga mitmetel suundadel nii avaliku sektori kui eraettevõtete projektidega ning tegutsevad mitmetes välisriikides. Huvitav oli kuulda selle ettevõtte töötaja oma arvamust ja tema teed selle ettevõtte sisemuses.

Põnev oli kuulata inimest, kes näeb kooli nii tudengi kui õppejõu vaates. Ehk Andres Käveri loeng. Huvitav oli kuulata ainete analüüsi, millised ained on tema hinnagul alustalad, millele peab rohkem rõhku panema. See, et ta rääkis seda nii endise õpilase kui ettevõtja rollist tulenevalt on tuleviku mõttes väga kasulik. Vihje "tudengisündroomile" on hea meeldetuletus selleks, et nii see essee kui ka teised kodutööd õigeagselt ja pigem pisut varem valmis teha. Seda õpetust tuleb alati meeles pidada.

Kui alguses tõin välja märksõnad, mis jäid kumama loengutest, siis Tarmo Randeli küberkuritegevuse loengu juures sõnad arenemis- ja õppimisvõime omandasid veidi teistsusguse tähenduse. Nimelt nii nagu ka väljaspool IT maailma tundub on ka siin nii, et kuritahtlikud inimesed on sammu võrra eespool neid jahtivatest inimestest. Tundub, et kõik kuritegude liigid on ka IT sfääris olemas nt vargused, spionaaž, väljapressimine jne. Ja mulle tundub, et mõningatel juhtudel on IT maailma kiire arenemine muutnud kuritegeliku maailma töö lihtsamaks. Seega peab kaitsimisele suurt rõhku panema. Kuna järjest enam on meie andmeid veebis, siis nende andmete kaitsmine peaks olema ka üheks prioriteediks. Samuti noorte harimine veebimaailma suhtes. Teadmine, et kõik mida me veebi paneme mõjutab meid, võib tulla mõnedele inimestele liiga hilja. Seda kirjeldab loengust kuuldud fakt teismeliste enesetappudest sotsiaalmeedia kaasabil. Me oleme infotehnoloogia maailmast sõltuvad. Nii eraelus, töises elus kui ka riigi tasandil. Seega enda kaitsmine seal peab olema ka nii meil eraisikutena, ettevõtetena kui riigil prioriteediks. Kuritegevuse kasvu IT maailmas illustreerib Tarmo Randeli loengus öeldud fakt, et küberkuritegevusest saadud tulu on suurem kui narkokuritegevusest saadud tulu. Kurjategijatel on võimalik oma jälgi peita ja jääda anonüümseks, samuti ei sea riigipiirid mingeid füüsilisi piire. Nii kaitse kui seadusandlus peavad ajale järgi jõudma.

Linnar Viigi loeng innovatsioonist pani mõtlema, et ka mina ise saan teha midagi innovaatilist, et see ei pea juhtuma kusagil kaugel kellegi teisega. Nii nagu Merle Liisu Lindma loengus nii ka siin loengus oli üheks peategelaseks MINA. Mõte, et selleks, et teha midagi innovaatilist või üldse teha midagi ei tohi karta ebaõnnestumist, on väga oluline. Tõenäoliselt on siin koolis väga raske hakkama saada, kui me kardaksime ebaõnnestuda, sest sellisel juhul me ei katsetaks ega prooviks midagi uut. Meie areng seiskuks. Ühe mõttena siit loengust võtan mina endaga kaasa selle, et proovimine ja katsetamine viivad meid edasi. Ja nii nagu loengust ka kõlas, ei piisa ainult uuest mõttest, see mõte tuleb ka teoks teha. Siis on tegemist innovatsiooniga. Uute mõtete genereerimise ja nende teostamise juures on oluline roll meeskonnal. See mõte on oluline nii IT valdkonna kui terviku töös ja arengus. Kuid see on oluline ka siin koolis õppides, see mõte oli ka Margus Ernitsa loengus. Ja erinevates loengutes oli oluline küsimus MIKS. See lühike kuid mõjuvõimas küsimus aitab meil jõuda asja tuumani, nii isiklikus arnegus kui töö mõistes. Miks mina teen midagi ja miks me teeme seda projekti nii nagu me seda praegu teeme.

Et õppida pean ma katsetama ja proovima. Mina ise olen see, kes kujundab milliseks minu õpingud kujunevad, õppejõud saavad olla minu teejuhiks, aga kui ma neilt juhiseid ei küsi, siis nad ei saa ka mind sel teel toetada.

Vastused küsimustele

Küsimus A vastus

Õppekorralduse eeskiri

5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

5.2.8.1. Eksamile registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Kordussoorituse tasu õppeaastal 2013/2014 on REV/ OF tudengil 20 eurot. (Käskkiri: Nr 3A-1/13-105)

Küsimus 5 vastus

Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal

2.2 Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.

2.3 Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. kolledži koduleht

a) sissetulek kuni 70 eurot- toetus 220 eurot

b) sissetulek 70,01–140 eurot- toetus 135 eurot

c) sissetulek 140,01–280 eurot- toetus 75 eurot

Taotleda saab läbi riigiportaali www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimese kuu jooksul 1.-30. september ja 1.-28.(29.) veebruar. Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega.

Ülesanne

x=19 y=27 Esimese semestri lõppedes peab tasuma: 400 eurot (arve esitatakse 8 EAP eest), sama peab tasuma teise semestri lõppedes.

Töö autor: Kadri Roasto