User:Krokov

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kirill Rõžkov

Esitamise kuupäev: 18.10.2011

Essee

Kaasaegne inimene lihtsalt ei saa ette kujutada oma elu ilma arvutita, tehnika ümbritseb meid kõikjal - kodus, õpingutes, tööl, sellepärast edukäik ei seisa ühel kohal. Infotehnoloogia valdkond pidevalt areneb annetades uusi ja kasulikku asju, mis oluliselt kergendavad meie elu. Tänu teaduse -ja tehnika progressile inimesed saavad kasutada E-valimist, teha oste Internetis, maksta arveid, kodust lahkumata jne. Aga umbes 15 aastat tagasi vähesed suutsid ette mõelda, et see on üldiselt võimalikult. Ma valisin IT-arendust, sest arvan, et inimesed, kes töötavad programmeerijate erialas teevad tõsiselt midagi tähtis luues uusi programme või tarkvarasid ilma millita mõned inimesed ei saa töötada või õppida. Aga kes on programmeerija ja millest koosneb teda töö?

Programmeerija on töötaja, kes paneb arvuti toimima, ta ütleb arvutile, mida teha, missuguseid vahendeid kasutada, millist infot leida ja kuidas seda käsitleda. Programmeerijaid jagatakse tinglikult kahe rühma: rakenduste programmeerijad, kes kirjutavad programme teatud kindla töö jaoks, näiteks, ettevõttes inventuuri tegemiseks ja süsteemiprogrammeerijad, kes kirjutavad programme, mis kontrollivad ja juhivad arvutisüsteemi tarkvara (operatsiooni-, andme- ja võrgusüsteeme). Programmide kirjutamise aluseks on arvuti tarkvarainseneri ja arvutisüsteemide analüütiku loodud detailsed kirjeldused. Programmeerija ülesanne ongi muuta need kirjeldused arvutile loogiliseks juhiste jadaks. Valmis programmi testitakse. Kui ilmneb mingi viga, peab programmeerija tegema programmi muudatuse ja kontrollima selle uuesti üle. Programmid võivad olla väga erinevad. Lihtsa programmi võib valmis kirjutada mõne tunniga, keeruliste loomine võib võtta küllaltki pikka aega. Programm on iseenesest samasugune infokandja nagu raamat. Kui raamat võib olla hea või halb, siis programm saab olla töötav või mittetöötav. Kui vaid üks sõna või detail on paigast ära, muutub programm kasutuskõlbmatuks, järelikult, see tähendab, et programmeerijad peavad looma oma programme tähelepanelikult ja läbi mõtlema iga detaili.

Pärast kuulamisest kõiki õpingukorraldus ja erialatutvustuse loenguid, mis meil oli, ma sain aru, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areneb väga kiiresti tänapäeval. Peaaegu üle päeva me kuuleme uutest avastustest IT-sfääris. Uurijad ütlevad, et lähitulevikus tulevad väga väikesed, vähese energiavajadusega komponendid ja mikrosusteemid. Umbes kõikidel inimestel mälus on fantastika filmidest kaadrid, kus tegelaskujud kasutavad läbipaistevad ekraanid. Nüüd see tehnoloogia lakatud olla tuleviku asjana, sellepärast Samsung teatas käivitamisest masstootmisse läbipaistevad Transparent LCD ekraanid. See näitab kui kiiresti kõik areneb IT-valdkonnas ja naljalt ei saa ette aimata, mis ootab teid homme. Nüüd räägin natuke loengutest.

Esimene loeng oli päris huvitav. Räägiti peamiselt õppekorraldusest IT Kolledžis. Juttu oli ÕIS-st, ITK wiki leheküljest ja Moodle-st. Ülikooliesindus rääkis mitmesugustest üritustest. Teine loeng oli väga informatiivne. Seletati kuidas on vaja sooritada erialatutvustuse aine arvestustööd. Pärast seda oli juttu innovatsiooni olemusest ja juhtimisest soodustava keskkonnast ja uuenemisvõimest millest oli väga huvitav kuulata. Kolmanda loengu teema oli “Ideest teostuseni“ ja see luges IT Kolledži vilistlane Mart Mangus. Ta räägis palgatööst ja ettevõttest, kuidas alustada oma ettevõtte. Oli natuke põnev, kui oli ülesanne tudengidele genereerida oma ideid, mismoodi nad tahaksid oma ettevõtet olla. Neljandal loengul käsitleti robootikat IT Kolledžis. Seletati, et praktika on väga olemas IT-valdkonnas, et ilma praktikata ei saa midagi kardinaalset teha. Peale selle,räägiti,et õppimine peab liikuma mänguvormis,et õpilastele oleks kergem arusaada mida nad teevad. Viies loeng oli serverikeskuste võrguarhitektuurist. Räägiti Net Groupi kohta, kus see firma tegutseb ja mis võimalusi nad pakuvad. Lisaks, räägiti probleemidest IT-valdkonnas ja nende lahendamisest. Mõtlen,et loeng oli vajalik silmaringi laiendamiseks,sain palju uue informatsiooni, eriti privaatpilve arhitektuurist ja ühest portaalis kus võiks ise oma serveri panna. Kuues loengut luges Agu Leinfeld, kes töötab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. Juttu oli üldiselt IT-valdkonnast, tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale, ebasoovitavate tagajärjede võimalikest põhjusest ja kuidas inimesed sõltuvad IT-st tänapäeval. Samuti mind hammastas asjaolu, et 18% ameerika ettevõtjatest kontrollivad e-kirju ka WC’s, mis tähendab, et mõned inimsed sõltuvad IT-st väga tõsiselt. Arvan, et seitsmes loeng oli tõesti oluline. Räägiti veebi turvalisusest, mingisugustest viirustest Viimasel loengul juttu oli peamiselt sellest, kuidas Tallinna Tehnikaülikooli õpetus on korraldatud,mis võimalused edasiõppimises on. Räägiti teadusorganisatsioonide - IEEE, ACM, mis oli üsna huvitavalt.

Lõpul tahaksin kokkuvõtet teha, et kõik loengud olid tõeliselt teabelised ja täitsid oma eesmärgi, et anda ülevaade IT Kolledzhi akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppesuundadest, hindamissüsteemist, õppimisvõimalustest muudes kõrgkoolides ja õppematerjali kasutamisest.a sain teada palju uute ja kasulikku asju, mis ma loodan tuleb minule tulevikus kasuks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B:

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus: Kui mul on vaja uuesti arvestust sooritada, pean pöörduma õppejõudule,et saama teada, millal toimub korduarvestus või vaatama seda ÕIS-s oma tunniplaanis. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Õppeosakonnas arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 2:

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus: Kui ma juhtusin kaotama oma uksekaardi siis pean sisenema www.minukool.ee lehekülje ja tellima uut karti samuti kui tegin esimest korda. Aga, kui juhtusin kaotama kapi võtme,siis pean pöörduma kellele õppeosakonnast.