User:Kruutel
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Krista Rüütel
Rühm: DK12
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2015
Essee
Erialatutvustuse raames toimunud loengute eesmärgiks oli värsketele õppuritele nii ITKs õppimise kui ka sellele loodetavasti järgneva tööelu tutvustamine. Esinejateks kutsutud oma ala professionaalid mõjusid motiveerivalt ja andsid ka rohkelt mõtteid selle osas, kuidas oma õpinguid nii korraldada, et neist maksimaalselt kasu oleks.
Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult, Kristjan Karmo [1]
Aine sissejuhatavast loengust jäid meelde eelkõige Inga Vau sõnad, et ITKsse õppimasaamine ei tähenda, et sul oleks ka lõpudiplom kindlasti taskus. Kuigi mul polnud ka sisseastumisel illusioone eesseisva töömahu osas, siis peale esimest õpingukuud olen aru saanud, et töö kõrvalt õppimine on tugevatele. Õnneks tulevad siinkohal appi ITK toetav keskkond, koostöö õpingukaaslastega (mitte segi ajada akadeemise pettusega!) ja rohked võimalused pitsasöömiseks.
Tiina Seeman, „IT projektide juhtimine” [2]
Projektijuhtimise loengus jäi kõlama mõte, et ükskõik kui hästi ka projekti ette valmistada, on projekti ajakava suures osas ikkagi wild educated guess. Mõnes mõttes hirmutav, et ka pikalt valdkonnas töötanud inimesed ei suuda tööle kuluda võivat aega ette ennustada (kuna ilmselt pole neil selget ettekujutust sellest, mida teha on vaja). Teisest küljest on see aga põnev, sest järelikult saab pidevalt tegeleda uudsete projektidega. Lisaks andis loeng ka varasemast palju selgema ettekujutuse projektide töökorraldusest IT valdkonnas ning arusaamise, et kõige aluseks on jällegi meeskonnatöö.
Elar Lang, „Õppimisest, omast kogemusest” [3]
Elar Langi loengut võiks uuesti vaadata siis, kui motivatsioon hakkab langema ja koolikohustused sellega seoses üle pea kasvama. Soovitused nagu „hakka lihtsalt peale“, „keskendu võimalustele“ ja „hoia eemale negatiivsetest inimestest“ on ilmselt kasulikud nii kooli- kui tööelus. Samas ei tulekski neid kahte nii eraldiseisvatena võtta, nagu arvas ka Lang ise, vaid arvestada sellega, et ühes kohas loodud maine kandub vähemalt Eestis suure tõenäosusega üle teise. Seega tuleks juba koolis usinalt mainekujundusega tegeleda.
Taavi Tuisk, „Millega tegeleb süsteemihaldur” [4]
Taavi Tuisk rääkis IT valdkonnast, millest peaaegu igaüks omab mingit (sageli peamiselt stereotüüpidel põhinevat) ettekujutust. Nagu aga loengust selgus, siis on tegu võrdlemisi laia valdkonnaga, mis pakub rohkelt võimalusi ka enda proovilepanekuks. Muutust töö profiilis näitab nii programmeerimis- kui ka suhtlemisoskuse rõhutamine. Ilmselt on suures osas läbi ajad, mil süsteemihaldur sai vaikselt omaette nokitseda ja kaastöötajaid riistvara kaudu terroriseerida.
Kert Suvi, „Testimine ja tarkvara kvaliteet” [5]
Kõige suuremaks üllatajaks osutus testimise loeng. Tuleb tunnistada, et ka minu jaoks oli seni tegu võrdlemisi „ebaseksika“ IT valdkonnaga, ilmselt isikliku kokkupuute vähesuse ja ka üldiselt ettekujutuse puudumise tõttu. Kuigi Eestis on ala alles lapsekingades, on tegu siiski perspektiivika valdkonnaga, mida ka õppimise ajal silmas pidada. Selles mõttes oli väga kasulik ka loengus toodud väljavõte ITK õppeainetest, mis testimisega mingit pidi seotud on. Samas, kuna testimine peaks ideaalis olema kõigi tootearenduse etappide osa, siis võib sellealaste oskuste puudumine (või ka puudulik suhtumine) ühel hetkel ettevõttele ja seeläbi ka töötajale väga kulukaks osutuda.
Targo Tennisberg, „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda”” [6]
Kõige meelelahutuslikum ja samas ka sisukam loeng. Targo Tennisbergi maalitud pilt IT-st kui tänapäeva alkeemiast, mis kulla jahil on loonud meile Matrixi sarnase maailma, kus masinad käsutavad inimesi (sest see, mida sa ei mõista, hakkab sinu üle valitsema), tundub ehk esmapilgul reaalsusest kaugel, kuid lähemal vaatlusel mitte nii väga. Kui see tundub uskumatu, siis võib mõelda ka nii: soovist konkurentide ja ajaga võidu joosta, saadame turule üha enam poolikuid (s.t. korralikult kommunikeerimata, arendamata, testimata jne) lahendusi, mis seal katki lähevad ja meid pikaks ajaks enda külge haagivad. Lõplikult oled orjastatud siis, kui oma toodet tiražeerima hakkad, õnneks saabuvad siis kompensatsiooniks ühekohalisest suuremad kasuminumbrid.
Tanel Unt, „Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” [7]
Tanel Unt esindas neid õnnelikke inimesi, kes teevad tööd mitte palga pärast, vaid selle pärast et neile meeldib seda teha. Kuigi Unti silmis on entusiasm ja võime õppida ülikooliharidusest tähtsamad, siis tuleb siiski arvestada, et reaalsete oskusteta oled ka vaatamata säravatele silmadele tööturul väärtusetu ning seetõttu ei tuleks kooliskäimisesse ka pealiskaudselt suhtuda. Sest olgem ausad, tehnoloogia viimase sõnast (miski, mis ülikooli ametlikku õppeprogrammi arvatavasti ei jõua) saad aru ikkagi alles siis, kui sul lugemine selge on. Unti soovitustest kõige olulisemaks võib pidada aga seda, et oma ettevõtte loomisel on kõige olulisem oskus head meeskonda kokku panna, sest just meeskond on see, millesse investor tegelikult oma raha paigutab.
Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, „Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” [8]
Kui Targo Tennisberg tõmbas oma loengus paralleeli IT ja alkeemia vahele, siis Oliver Bogdanov ja Oliver Kadak tõestasid, et andmeanalüüs võimaldab edukalt tulevikku ennustada. Samuti olid nad heaks näiteks sellest, et kui leiad endale ala, millesse suhtud kirglikult ning suudad ka teistest (vähemalt mõnda aega) ees püsida, siis annab see sulle tööturul väga hea positsiooni. Loengus toodud värvikad näited seoses andmekaevandamise ja analüütikaga tegid suurepäraselt selgeks ka selle, et Interneti mõistes on kasutajad kaup ning pääsu pole sellest kellelgi (ka mitte andmeteadlastel endil).
Kokkuvõttes võtsin sellest loengusarjast kaasa väga palju häid soovitusi ning ka varasemast palju selgema ettekujutuse sellest, mis tehtud erialavalikuga pikemas perspektiivis kaasneda võiks. Kui ülikooli astudes nägin peamise väljundina arendaja tööd, siis nüüd saan aru, et IT kui valdkond on palju eripalgelisem ja võimalusterohkem ning nii kitsad lahterdamised pole tööelus ei vajalikud ega tihti ka võimalikud.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
- Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (alates aine õpetamissemestrist). Selleks tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne kordusarvestuse toimumist end ÕISis sellele registreerida, kusjuures tuleb arvestada sellega, et õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mis on kordusarvestusele pääsemise eelduseks. Seega võib kordussoorituse jaoks vajalik olla ka kokkulepe õppejõuga. [9]
- RE õppekohal õppijatele on kordussooritused tasuta, OF õppurid peavad tasuma 20 eurot. [10]
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Esimesel õppeaastal saab akadeemilisele puhkusele minna ainult mõjuval põhjusel: tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või kuni 3 aastase lapse hooldamiseks. Nii puhkuse taotlemiseks kui ka selle lõpetamiseks tuleb esitada avaldus kolledži rektori nimele. Maksimaalne puhkuse aeg sõltub samuti puhkuse taotlemise põhjusest: kõige kauem, kuni 3 aastat, saab akadeemilisel puhkusel olla lapse hooldamiseks, tervislikel põhjustel saab puhata kuni 2 aastat ning ülejäänud põhjustel maksimaalselt 1 aasta. Alates 2013/2014 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus akadeemilisel puhkusel olles õppekava täita ainult sel juhul, kui tegemist on puudega isikuga, alla 3-aastase või puudega lapse hooldajaga või aja- või asendusteenistuse läbijaga. Enne nimetatud õppeaastat ülikooli astunutelele kehtivad käesoleva õppeaasta lõpuni mõningad erisused, mis on kirjeldatud õppekorralduseeskirja punktis 6.1.7. [11]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Esimese semestri puhul tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 27 – 22 = 5 EAP ulatuses ning teise semestri puhul 27 – 24 = 3 EAP ulatuses. Kevadsemestril esitatava arve suurus on 5 * 50 = 250 eurot. Sügisel aga saabub arve (5 + 3) * 50 = 400 euro eest, kuna puudujäävate ainepunktide maksumuse arvestus on kumulatiivne. [12] [13]
Viited
- ↑ Karmo, K., Lepikult, T., Tretjakov, J., Varendi, M., Vau, I., Võsandi, L. (25.09.2015) Loengu „Õppekorraldus ja sisekord” salvestus. [1]
- ↑ Seeman, T. (3.09.2015) Loengu „IT projektide juhtimine” salvestus. [2]
- ↑ Lang, E. (10.09.2015) Loengu „Õppimisest, omast kogemusest” salvestus. [3]
- ↑ Tuisk, T. (17.09.2015) Loengu „Millega tegeleb süsteemihaldur” salvestus. [4]
- ↑ Suvi, K. (24.09.2015) Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet” salvestus. [5]
- ↑ Tennisberg, T. (1.10.2015) Loengu „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda” salvestus. [6]
- ↑ Unt, T. (8.10.2015) Loengu „Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel” loengu salvestus. [7]
- ↑ Bogdanov, O., Kadak, O. (15.10.2015) Loengu „Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” salvestus. [8]
- ↑ IT Kolledž. (27.10.2015) Eksamite ja arvestuste korraldus. Õppekorralduse eeskiri. [9]
- ↑ IT Kolledž (27.10.2015) Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal. [10]
- ↑ IT Kolledž. (27.10.2015) Õpingute peatamine ja katkestamine. [11]
- ↑ IT Kolledž. (27.10.2015) Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal. [12]
- ↑ Karmo, K., Lepikult, T., Tretjakov, J., Varendi, M., Vau, I., Võsandi, L. (25.09.2015) Loengu „Õppekorraldus ja sisekord” salvestus. [13]
