User:Krvals

Erialatutvustus 2013 kaugõpe

Autor: Krister Vals
Rühm: AK11
Esitamise kuupäev: 01. november 2013

Essee

Sõnaga Google seostub meil kõigil algselt üks ja ainus esmane mõte – otsing. Siiski on Google tegutsenud ühtemoodi targalt, ehitades valmis maailmas populaarseima otsingu mootori ja alles siis hakanud arendama teenuseid, millel ei ole mingi seost Google esmase teenusega, vaid teenustega mille järgi kasvab nõudlus. Ei pea ma siinkohal silmas Gmaili, AdWordsi või Android operatrsioonisüsteemi, vaid ühte teenust/toodet, mis kannab nime Google Cloud SQL, kuhu hiljuti lisati native MySQL ühenduse tugi.[1]

Google Cloud SQL nagu nimigi ise ütleb, on pilves asuv andmebaasi teenus, mis esmalt nägi valgust ligikaudu 2 aastat tagasi. Tegemist on MySQL platvormil jooksva andmebaasi lahendusega. Alates sellest ajast kui Cloud SQL avalikkuse ette jõudis on Google antud teenust oluliselt edasi arendandud. Näiteks 2012 aasta novembris tehtud muudatuste seast võib välja lugeda 3 kõige tähtsamat uuendust, mille tulemusena on kasutajatel võimalik ligipääseda kiiremale ja võimsamale MySQL andmebaasile. Esiteks suurendati kettamahu suurust 10 GB’lt 100 GB’le. Teisalt saab andmebaasi instantsile määrata maksimaalselt 16 GB mälu, mis tähendas, et kasutajatel on võimalus bufferdada 4 korda rohkem andmeid võrreldes eelnevaga. Lisaks kahele eelnevale on kasutajatel võimalus kasutada asünkroonset replikatsiooni, kus primaasesse andmebaasi salvestatakse andmed kiiremini ära, sest ei oodata andmete replikeerimist teiste andmebaaside vahel. Olgugi, et varasemast oli olemas sünkroonne replikatsioon on nüüd kasutajal võimalik valida endale sobiva andmete replikeerimise meetodi vahel.[2]

Nagu ka eespool mainitud lisati Cloud SQL teenusele native MySQL tugi. MySQL Wired Protocol on standartne ühenduse protokoll MySQL andmebaasis. Nüüdsest on arendajatel võimalik ühenduda replikeeritud, manageeritud, Cloud SQL andmebaasiga peaaegu igast aplikatsioonist olenemata asukohast.[3] Tähelepanu tasub pöörata lausele “peaaegu igast aplikatsioonist”, mis tähendab, et võib tulla muudatusi, kuid rohkemat infot selle kohta ei õnnestunud hetkel leida.

Enne antud uuendust oli kasutajatel võimalus manageerida andmebaasi, kas üle veebiliidese või kasutama aplikatsioonides Connector/J, Connector/ODBC ja Connector/.NET draivereid. Nüüdsest on arendajatel võimalus manageerida andmebaasi nende tööriistadega, mida enamus programeerijaid või süsteemi administraatorid on harjunud kasutama: MySQL Workbench, Toad, MySQL käsurea tugi. Omamoodi imelik on mõelda, et seda algselt ei võimaldatud. Olles ise kokku puutunud programeerijate võlude ja valudega on siinkohal üle veebi liidese MySQL andmebaasi manageerimine suhteliselt piinarikas ja eelkõige mõeldud siiski rohkem algajale programeerijale kui professionaalile. Ei tea siinkohal küll ühtegi pädevat programeerijat, kes eelistaks MySQL andmebaasi manageerida üle veebiliidese, kui selleks on olemas korralikud töövahendid. Lisaks annab antud uuendus arendajatele lihtsama võimaluse andmeid eksportida või importida Google Cloud SQL’ist. Nagu teenusepakkujatele kohaselt on aga ka piirangud andmebaasi kasutamisel. Näiteks on seatud veebiteenuse lubatud päringu pikkuseks 60 sekundit, cron’ist käivitatud skript võib joosta kuni 10 minutit.[4] Antud piirangud määravad selgelt ära, milliseid veebiteenuseid oleks mõistlik Google pilveteenuses kasutada ja milliseid mitte.

Google Cloud SQL’i vajadus või siis tekitatud vajadus ilmus peale seda, kui tuldi turule Google App Engine[5] nimelise tootega, mis pakub kasutajatele võimalust jooksutada veebi aplikatsiooni pilves. Piisab öelda, et Google App Engine’i puhul pole tegemist ei privaatserveri ega virtuaalserveriga, vaid tegemist on platvormiga. Lisaks sellele on antud platvormil veel piirangud, mis tähendab, et kasutajal pole lihtsalt võimalik “extensions” juurde installeerida, ega niisama lihtsalt kettale infot kirjutada. Tegemist pole tavalise Linux tüüpi veebimajutus keskkonnaga vaid täiesti manageeritud kolossaalne keskkond veebi aplikatsioonidele. Lisaks tasub ära mainida, et Google App Engine platvormis oli algeslt võimalik kasutada aplikatsioone, mis olid kirjutatud kas javas või ptyhon’is, kuid lisati ka PHP tugi, mis on siiski alles lapsekingades. Olles arusaanud, et paljud aplikatsioonid vajavad enda tööks endiselt relatsioonilise andmebaasi tuge tekitati nende vajadustele ka võimalus.

Lisaks on Google’e olemas ka teisi sarnaseid teenusepakkujaid ja kui nüüd natukene teise nurga alt teenustele peale vaadata, siis me teame, et Cloud SQL on üks osa Google poolt pakutavatest veebiteenustest ning siinkohal võib pidada Google üheks suurimaks konkorendiks Amazon’i, mis on hetkel veel kindlalt turuliider. Ilmselt on igaüks meist kuulnud Amazon Cloud’ist või isegi sellega kokku puutunud. Google Cloud SQL teenuse uuendamine on üks samm lähemale üldisele teenuse funktsionaalsuse laiendamisele, mis võimaldaks ettevõtetel otsustada Google pilveteenuse kasuks. Kui vaadata pakutavaid andmebaasi lahendusi, siis on siinkohal Amazonil väike eelis, sest lisaks MySQL’ile pakutakse kasutajale võimalust kasutada kas Oracle või Microsoft SQL andmebaasi.[6] Siinkohal võib väita, et valikute rohkuste poole pealt on Amazonil eelis, samas on Google eelis see, et üht tüüpi andmebaasi on oluliselt parem manageerida nii resurssi kui tööjõu poole pealt, mis õieti tehtuna võib tagada korraliku jõudluse.

Olgugi, et Google’i enda pilveteenus on oma olemuselt maailma mastaabis üsnagi populaarne ja eelkõige mõeldud just äriklientidele, siis Eesti mastaabis võib ilmselt üles lugeda kahe käe sõrmedel ettevõtted kes seda kasutavad, kuid vaevalt neid üldse on. Võttes arvesse Eesti keskmise IT firma või siis IT teenust pakkuva ettevõtte, on Eesti turul täiesti piisav majutada veebiteenus mõne kohaliku teenusepakkuja juures. Julgen väita, et enamus Eestis ehitatud veebiportaale kasutavad andmebaasi mootorina MySQL’i, siis ideeliselt on kõik eeldused olemas, et vajadusel ümberkolida enda veebiteenus Google pilve. Seda enam kui pakutav teenus peab olema kõrge käideldavusega ja ülemaailmselt kasutatav portaal. Selliseid ettevõtteid aga on Eestis veel vähe ja enamustel kes sarnast teenus pakuvad on majutanud enda IT süsteemi juba mõnes kohalikus Data Centre’s. Sellest hoolimata tasub silmas pidada ka väljaspool Eestit tegutsevaid pilveteenuse pakkujaid olgu siis selleks Google, Amazon või hoopis keegi kolmas.

[1] http://thenextweb.com/google/2013/10/30/google-adds-native-mysql-connections-cloud-sql-letting-developers-manage-deploy-cloud-databases/
[2] http://www.webpronews.com/google-makes-some-improvements-to-cloud-sql-launches-trial-offer-2012-11
[3] http://googledevelopers.blogspot.com/2013/10/google-cloud-sql-is-now-accessible-from.html?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+GDBcode+(Google+Developers+Blog)
[4] https://developers.google.com/cloud-sql/faq
[5] https://developers.google.com/appengine/docs/whatisgoogleappengine
[6] http://aws.amazon.com/rds/

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus A:
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus A:
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, st. korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[1] Järeleksamitele registreerumine toimub ÕIS'is ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[2] Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppivale tudengile tasuta. Omafinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on korduseksam tasuline - kordussoorituse tasu on 20€.[3]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid 5.3.6
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr p. 5.2.8
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele

Küsimus 3:
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus:
Esimesel aastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kas tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel või lapse hooldamiseks.[1] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks on vajalik esitada avaldus rektori nimele, mis vormistatakse rekotri käskkirjaga.[2] Olenevalt akadeemilise puhkuse liigist peab tudeng akadeemilise puhkuse taotlusele lisama lisatõendeid - meditsiiniasutuse tõendi, kaitseväe tegevteenistuse kutse või lapse sünnitunnistuse.[3] Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg on kolm aastat ning seda juhul kui taodeltakse puhkuse lapse hooldamiseks.[4] Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks on vajalik esitada avaldus rektori nimele.[5]
Tudengil, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.[6] Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. [7]

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.2
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.4
[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5
[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus:
X = 0 => 19
Y = 4 => 23
IT Kolledzis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestri kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP'de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Antud nõue ei kehti täis-/osakoormusega õppes omafinantseeritaval (OF) õppekohal õppivale tudengile.[1]
Antud ülesande puhul tuleb aasta lõpuks osaliselt hüvitada õppekulusid kokku 12 EAP ulatuses. 8 EAP sügissemstri eest, 4 EAP kevadsemestri eest.

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2.