User:Ksiiner

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor : Kert Siiner

Esitamise kuupäev : 23.10.2013


Essee

Minu jaoks oli tegu ühe sügissemestri kõige motiveerivama ja huvitavama ainega, kuna igas loengus olid uued, erineva ning põneva taustaga inimesed, kes tutvustasid IT valdkonna eri tahke. Õppeaine avardas kõvasti silmaringi ning muutis tohutult minu eelnevat nägemust antud alast. Kõige raskemaks kujunes hommikuti ärkamine, kuna neljapäeviti on minu tunniplaanis tegu ainukese loenguga. Selle tulemusena jäi kohal käimata kahel tunnil, kuid õnneks loengud salvestatakse ning väga mõnus oli neid hommikukohvi kõrvale järgi kuulata. Edaspidi üritangi anda ülevaate sellest, mida meile räägiti ning mis eelkõige minule sellest kahe kõrva vahele jäi.

Esimene tund leidis aset 28. augustil ning räägiti eelkõige ITK õppekorraldusest ja sisekorrast. Kuna ma pole eelnevalt eeskirju läbi lugenud, siis kuulasin huviga ning võrdlesin kuulatut gümnaasiumiajaga. Sisekord on enamasti kõikjal sama, kuid õppetöö on hoopis teistsugune. Kui keskkoolis ajasid õpetajad õpilasi taga tähtaegade, kodu- ja kontrolltöödega, siis nüüd ei huvita see kedagi ning tudeng peab seda ise kõike meeles pidama. Mõne äsja keskkoolist tulnud üliõpilase võis kuuldu ära hirmutada, kuid enda seisukohalt pean ütlema, et õnneks just seda iseseisvust ja –majandamist olen pikisilmi oodanud.

Teine loeng käsitles õppimist ja motivatsiooni – teemat, millega paljudel tudengitel varem või hiljem raskusi tekib. Räägiti pikalt ja põhjalikult, miks peab õppima kõike, mida õppejöud edastab, isegi tüütuna näivat teooriat. Ise olen ka teooriasse gümnaasiumi vältel suhteliselt ükskõikselt suhtunud, kuid nüüd olen ennast taas käsile võtnud ning ennast õppima sundinud ka neid asju, mis esialgu ükskõikseks jätavad. Õppejõud rääkis, et algus ongi raske, kuid takistuste ületamisel hakkab asi armsaks saama ning just seda olengi tänaseks täheldanud. Armsaks saamine ei ole võib-olla sobiv väljend, pigem tekib enesekindlus ning teadmised, mis omakorda motiveerivad veel rohkem tööd tegema. Loengust jäi kõrvu veel mõte, et ära käi niisama loengus lõbusalt aega viitmas, vaid tee tööd ja mõtle kaasa. Selle kallal pean veel vaeva nägema, sest nii mõnigi kord olen ka mina piilunud, mida huvitavat naaber 9GAGis või mõnel sarnasel mõttetul veebisaidil vaatab ning sinna oma tähelepanu kaotanud.

12. septembri hommikul käis meile tarkusi jagamas Linnar Viik, kelle loeng käsitles innovatsiooni olemust ja juhtimist. Varem ma päris täpselt ei osanudki öelda, mis see innovatsioon on, kuid nüüd tean, et see on millegi uue tegemine, kasutusse võtmine või probleemi lahendamine uudsel teel. Põhirõhk oli siiski pandud sellele, kuidas, miks ja millal mingi toode turule tuua ning mismoodi äri üldse tänapäeval toimib. Üks väärtus, millele pidevalt rõhuti, oli meeskonnatöö. Tänapäeval uueneb ja muutub kõik nii kiiresti, et üksi arendades lihtsalt ei jõua kuskile. Paralleele võib tuua ka kooli tasemel – koos koolitöid lahendades ja õppides on tulemused tavaliselt paremad, kuna kui midagi ei osata, siis on lootust, et sõber oskab ning õpetab enne, kui motivatsioon kaob ja tulemused langema hakkavad. Praeguseks on juba tekkinud tundengite seas väiksemaid gruppe, kes koos ajusid ragistavad, järelikult on taoliste teemade rääkimine kasulik.

Neljandas loengus tutvustati lähemalt, kuidas käib võitlus kübermaailmas ning tutvustati ja räägiti erinevatest ohtudest, mis meid varitsevad. Küberkuritegevuse ülesehitus ja rahasummad, mis seal liiguvad tulid ikka reaalse pommina. Räägiti, et tegelikkuses pole midagi siin maailmas turvaline ega kaitstud, vaid kõigele on võimalik teatud vahenditega ligi pääseda. Tuntakse huvi nende vastu, kes omavad ja liigutavad suuri rahasummasid. Imestama pani veel asjade käekäik. Varastatakse kellegi pangaandmed, koodid ja kõik muu vajalik, millega sealne raha kätte saada ning seejärel pannakse saadud info müüki, mitte ei tehta hoiust tühjaks. Häkker varastab salaja, müüb info edasi ning ise jääb põhimõtteliselt süütuks, kinni langeb see tola, kes info ostis ning seda kuritarvitas. Lisaks räägiti lähemalt kust ja kuidas viirusi ning muid pahalasi teadmatult enda arvutisse korjatakse. Peamisteks sihtmärkideks on vanemad inimesed, kes arvutitest väga palju ei tea ning suure õhinaga igasugustele reklaamidele klikivad, kus neile midagi tasuta pakutakse. Loengu lõpuks tekkis uus nägemus kübermaailmast, seal varitsevatest ohtudest ning lõpututest võimalustest midagi luua. Minu jaoks oli see üks huvitavamaid teemasid.

26. septembri hommik oli üks neist, kus ma ei suutnud üles ärgata. Pärast uurisin ja kuulasin teiste kommentaare antud loengust ning enamusele ei meeldinud see absoluutselt. Uurides miks, sain teada, et loengu pidaja oli kunagi oma kursuse parim õpilane olnud ITK-s ning hõõrus terve loengu vältel kõigile nina alla kui tark ja tubli ning kui palju ta oma elus saavutanud on. Lõpuks vaatasin siis ise ka loengu järgi ning ka minus tekitas see pahameelt. Kui matemaatilises analüüsis üle 90p ei saa ja kõik ained viied ei ole, siis ei ole mõtet üldse proovida siin koolis ja IT-maailmas. Seda kõike oli üpris ebameeldiv kuulata, ainult kiideti ja väärtustati ennast ja oma tegemisi. Samas ei tohi seda väga pahaks panna, kuna teine on tõepoolest edu nimel väga palju tööd teinud, kuid sellegipoolest oleks võinud natuke vähem ennast kiita. Õnneks suutsin ma kuuldust palju elutarkusi ning õpetussõnu kõrva taha panna, mis mõnel suures vihahoos märkamata võisid jääda ning seetõttu jäi mulle siiski loengut positiivne mulje. Tudengisündroomile vastupidiselt tuleb õppida ja teha seda, mida vaja, kohe, mitte homme. Tuleb luua sõpru, kuna tulevikus oleme kõik samal tööturul ning siis kulub sõprus eriti marjaks ära. Planeeri oma aega ning kui kuidagi ei suuda õppetööga alustada, siis ületa ennast ning tee seda ikkagi. See ajaplaneerimine läks mulle eriti südamesse, sest nüüd ma mõtlen igal õhtul enda jaoks välja järgmiste päevade plaanid ja õppetööd, mille ma kindlalt pean ära tegema. Tänu sellele kirjutan käesolevat esseed juba täna, 19. novembril, mitte tähtaja viimastel minutitel.

Kuuenda loengu jaoks oli kohale tulnud kaks süsteemide administraatorit Skypest, kes rääkisid lähemalt NOC monitoringust. Ei taha küll kedagi solvata, aga minu jaoks oli tegu kõige ebahuvitavama ja igavama loenguga, kus ma kunagi istunud olen. Räägiti oma süsteemide töötamisest väga süvitsi, kasutades minule tundmatuid väljendeid ning kõik see toimus väga aeglases tempos. Tudengite tuju üritati tõsta slaididel olevate pilapiltidega, millest enamus siiski aru ei saanud. Õnneks kestis esitlus ainult 45 minutit. Otseselt targemaks ei saanud, kuid mõistsin, kui tähtis on avaliku esinemise ja suhtluse oskus IT maailmas.

Seitsmes loeng oli vastupidine eelmisele, räägiti palju, huvitavalt ning teemadel, mis äratasid ka kõige unisemad tudengid, vähemalt minu. Põhiteemaks kujunes rahvusvahelise firma Nortali suveülikooli tutvustamine ja reklaamimine. Esinejad olid ise pärit samast ettevõttest ning seega oskasid nad tuua välja kõige olulisema meie jaoks. Minul isiklikult tekkis väga suur huvi suveülikooli vastu ning teisel õppeaastal plaanin kindlasti vähemalt kandideerida sealsetele kohtadele. Tegu oli esimese loenguga, kus tudengid suure huviga kogu aeg küsisid ning käis aktiivne suhtlus osapoolte vahel. Tudengeid innustati pidevale õppetööle, suhtlemisele ja praktika kogemuste saamisele, sest just need aitavad avardada maailmapilti ning saavutada oma eesmärke.

Viimase loengu suutsin samuti maha magada ning sellest on mul väga kahju, kuna seal oli palju tudengite omavahelist suhtlemist. Teema oli väga omapärane, hariv ja inspireeriv ning õpetas elule teistsugust lähenemist. Slaididel jooksis palju kuulsaid tsitaate, millest enamuse kirjutasin kohe eraldi vihikusse välja. Esineja ise oli väga elukogenud inimene ning oskas tuua palju näiteid, mis juhtub ning millised on inimesed, kes teevad tööd, mis neile enam rõõmu ja rahulolu ei paku. Me üritame ületada kellegi teise ootusi, kuid tegelikkuses peaksime tegema seda, mida süda ihkab ning millest tunneme sisemist rahuolu. Ta rääkis meile viisist, kuidas iga päev olla õnnelik – hommikuti ärgates mõtle sellele, mis sul elus kõik on ning mille üle peaks uhkust tundma. Ise olen eelnevalt seda juba järginud ning nii ka raskematel aegadel positiivse ellusuhtumise säilitanud. Kuna elan ühiselamus koos kahe tujutseva neiuga, kes tihtipeale ei märka oma igapäevaelus ühtegi positiivset asja, siis pärast loengu järgivaatamist printisin slaididelt saadud ning mõned varasemalt olemasolevad tsitaadid välja ning kleebin lehe peagi WC-sse ukse peale. Loodetavasti loevad nad neid tsitaate, õpivad pisiasjadest rõõmu tundma ning elu laiemas perspektiivis nägema.

Kõikidest loengutest sai midagi uut ja huvitavat teada ning see kõik aitas kaasa IT-maastiku üldpildi laienemisele. Aine ise motiveeris mind rohkem õppima ja vaeva nägema, et kunagi tagasi vaadates saaks enda üle uhkust tunda. Kindlasti tuleb siin kooliteel ette palju raskeid kohti, kus tahtmine alla anda on suur, kuid siis tuleb üles otsida see sama essee ning siit motivatsiooni ammutada. Loodetavasti jäävad kuuldud tarkused pikemaks ajaks mällu ning aitavad ka järgmistel semestritel õppetööga toime tulemisel.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. [1]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [2]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Korduseksami ja -arvestuse puhul toimub registreerimine ÕISis. [3]

Mis on tähtajad ?

Järeleksamile on vajalik registreerida vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. [4]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Kui tudeng õpib riigifinantseeritaval õppekohal, siis on tema jaoks järeleksam tasuta. [5]


Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kordussoorituse tasu tasulisel õppekohal õppival õppurile on 20 € [6]


Küismus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?


Millised on tegevused?

VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Esmakursuslasena, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saad taotluse esitada, sisenedes süsteemi ID-kaardiga. Juhiseid taotlemiseks: [7]

Millised on tähtajad?

päeva- ja õhtuõpe: 26. august 2013 ja 27. jaanuar 2014 [8] kaugõpe: 20. september 2013 ja 7. veebruar 2014 [8]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [9]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus : X = 27 Y = 25 Tasuda tuleb 2 EAP ulatuses, ehk esitatava arve suurus on 100€ .



Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.3.6.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.3.6.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8.1.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8.

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.7.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 6( selle punkti all olevad juhised)

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/praktika/praktika/ teine alapealkiri

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks punkt 6